Mees, kes õpib taastusravi ja jõusaali abiga uuesti käima
Räägi endast meile lähemalt
Olen Egert Puusepp, 23 aastane liikumispuudega noor ja elan Tallinnas. Kasvasin üles neljaliikmelises peres – ema, isa ja vanem õde. Üldhariduse omandasin nõmme koolides ja pärast seda Mainori Kõrgkoolis ärijuhtimises ning Tallinna Ülikoolis IT’s. Enne seda olin varem hobikorras pikalt tegelenud ka graafilise disainiga ning ühe töövõimaluse tekkimisel otsustasin minna tööle disaineriks.
Seal töötasin kuni oma elumuutva õnnetuseni. Hetkel tööd leida pole mul kerge, kuid sellest hoolimata panustan aega, et saada töökoht graafilise disainerina või mõnes muus sobibas valdkonnas taastusravi ja trenni kõrvalt. Ei välista, et kunagi heidan pilgu uuesti ülikooli poole aga seda näitab täpsemalt aeg.
Mis spordialadega oled tegelenud eelnevalt?
Enne õnnetust olid mu lemmik sporditegevusteks jooksmine korvpall ja jõusaal, kuid suurimaks kireks oli siiski lumelauasõit millega tegelesin 13 aastat. Talvel panustasin pea iga vaba hetke, et minna sõitma, pildistama ja filmima. Ilmselt teeksin seda siiani, kui poleks kõik läinud nii lägu läks. Suvisel ajal sõitsin ka hobikorras longboard‘ga, see andis mulle vabaduse ja pärast lühikest talve tunde nagu oleks veel ikka lumelaual.
Sinu elupööre ja mis olukorras oled hetke?
Minu elupööre leidis aset 19. veebruar 2012 kui läksin Tallinna vanalinna Pika Hermanni juurde kaua vaadatud kohta sõitma ja filmima. Eesmärk oli hüpata kõrgelt tasapinnalt üle treppide ettevalmistatud maandumisrajale.
[pilt=9382]
Paraku oli hoog millega hüppele peale läksin liiga suur ja hüppasin üle maandumisraja. Põrutus oli niivõrd tugev, et murdsin enda selgroo ja ”lendasin” otse haiglasse. Peale õnnetust veetsin kuu aega haiglas ja seejärel 48 päeva Haapsalu Neuroloogilises Rehabitalisatsiooni- ehk taastusravikeskuses. Ja koju läksin juba ratastoolis.
Sellel ajal olin alakehast päris tugevasti halvatud ja liigutused olid minimaalsed. Ilma abita oli liialt raske esialgu isegi istuda. Mai kuus koju Tallinnasse jõudes hakkasin käima Adeli taastusravi keskuses ja Arctic Sport Clubis. Tänu taastusravile ja jõusaalile sain päev päevalt aina tugevamaks, tuli juurde julgust ja paranes uuesti tasakaalu tunnetus.
Sain tuttavaks väga hea füsioterapeudiga Siret Sõrmusega kes oma harjutustega pani mind ületama oma kartusi ja andis hea treeningkoorumuse tagamaks parima võimaliku taastumise. Käin praegugi tema juures füsioteraapias ja ta on mulle suuresti abiks. Saan juba karkudel püsti ja väiksemad otsad kõndida. Hetkel jäävad pikemad otsad katki minu nõrgema, parema, jala tõttu millele katsun põlve tugiortoosi leida. Õiget abivahendit Eestist leida pole sugugi kerge ja ka hind, 5500€, tundub samuti midagi müstilist.
Mis tõukas Sind treenima pärast õnnetust?
Pärast õnnetust hakkasin treenima lisaks taastusravile Arctic Spordi jõusaalis ning ujulas, olin sellel hetkel veel väga nõrk ja alakehast halvatuna polnud mul muud võimalust kui saada kogu füüsis tugevamaks ja panustada maksimaalsele taastumisele, soov end taas jalule saada tõukas mind enda füüsisega tõsiselt tegelema.
Hea vorm on aidanud mul toime tulla igapäevastes toimingutes kui ka taastusravi harjutustes. Ujumine aitab lõdvestada ja samal ajal saan hoida jalalihased töös. Ilmselt jätkan ja naudin ka jõusaalis käimist pärast enda maksimaalse taastumise saavutamist, pärast taas kõndima hakkamist.
Kuidas tunned end jõusaalis ja pärast jõutreeningut?
Enesetunne pärast jõusaalitreeningut on hea, sest olen väga aktiivne inimene ja igasugune liikumine teeb mulle ainult head meelt. Ületamatult hea tunne on näha progressi jalapressi või mõne muu jalaharjutuse näol. Leian, et lihastele peab andma hea põhjuse miks nad sinu kehal olema ja arenema peaks. Hea jõutreening väsitab õhtuks ära ja annab hea enesetunde.
”If it doesn’t challenge you, it doesn’t change you!”
Milline näeb välja Sinu treening?
Üritan käia pea igapäev trennis- kolm või kaks päeva nädalas käin ujumas ja ülejäänud päevad leian ennast saalis. Jõusaalis treenides jälgin enda kokkupandud kava, mis koosneb kolmest eripäevast ning venitustest ja õhtul peale treeningut sõidan kodus veel pool tundi velotrenažööril, et hoida liigesed ja lihased liikumas.[pilt=9383]
Jõusaalis jälgin, et pausid harjutuste vahel ei läheks liialt pikaks ning hoian koguaeg keha aktiivselt töös. Treeningule lisaks pean väga oluliseks teadlikku toitumist, mis toetab efektiivset treeningut. Olen proovinud varem ka toidulisandeid ja ilmselt võimalusel kasutaksin neid siiani, kuid lisandite maksumus ei ole hetkel mulle jõukohane seega olen hakkama saanud ainult tavatoiduga.
Kuidas kasutad enda treeningus vabaraskustega ja masinal treenimist?
Kavas on mul olulisel kohal lisaks masinal treenimisele ka vabaraskustega harjutused. Arvan, et heas kavas peab olema koht mõlemale.
Kes on aidanud Sind tehnikaga treenimaks ratastoolis?
Ratastoolis treenimine pole kõige kergem, kuid tulen sellega juba väga hästi toime. Hakkasin ise tasapisi proovima masinatele ronimist ja sain selles osas aina kindlamaks ja osavamaks. Praegu pole enam raksusi masinatele saamisega ja kõik käib ilma suurema jõupingutuseta. Treenimise tehnikast olin teadlik juba varasemast ajast, seega ei tulnud muud mõttesse kui tugevalt pihta hakata. Usun, et ka teised sarnase vigastusega inimesed tuleks samuti saalis kenasti toime. Tuleb ainult ennast kättevõtta ja trennis käima hakata.
”Sore today, strong tomorrow”
Sind toetavad inimesed?
Olen väga tänulik oma perele ja lähedastele kõige taastumiseks vajaliku võimaldamise eest. Tänulik olen ka eelpool nimetatud terapeudile Siretile kes on julgustanud, nõustanud ja mind liikuma aidanud. Ainult trenni tehes võiks aru kaotada, seega siinkohal olekski õige ära mainida sõbrad kes pole mind võtnud vigastusena vaid samasuguse inimesena nagu nad isegi. Käimata pole jäänud üritused ja koos on läbitud nii mõnedki seiklused.
Eesmärgid?
Minu praeguseks number üks eesmärgiks on saada jalule. Ma ei ole veel kindel kui kiiresti ja kui pikalt ma tulevikus võimeline kõndima olen, kuid ma tean, et kõndima ma hakkan! Teise eesmärgina tahaksin leida töö taastusravi ja trenni kõrvalt. Esaspidised eesmärgid joonistab juba tulevik.
Autor: toimetas Janika Aavamägi