Miks baasharjutused kurnavad närvisüsteemi?

Oleme kõik kuulnud, et baasharjutused, näiteks kükk või jõutõmme, aga ka klassikalised tõsted, on kesknärvisüsteemile äärmiselt koormavad. Või, miks on kükk närvisüsteemile rohkem koormavam kui biitsepstõsted seistes kangiga?

Iga lihas on varustatud närvidega ja tõmbub kokku (kontraheerub) siis, kui ajust alguse saanud närviimpulss on mööda seljaaju kulgenud tööd tegevasse lihasesse. Kui närviimpulss mingil põhjusel (näiteks halvatus) lihasesse ei jõua, siis lihas kokku ei tõmbu. Kirjeldatud olukord tähendab seda, et otseselt tööd tegev lihas on kogu süsteemist vaid osake, heal juhul pool. Lihased teevad mehaanilist tööd, kui närviimpulsid liiguvad mööda närve lihastesse. Seda süsteemi nimetataksegi närvi-lihasaparaadiks. Nüüd mõelgem hetkeks, millisel juhul tuleb läbi kesknärvisüsteemi lihasesse (lihastesse) rohkem närviimpulsse saata, kas 20 lihase osalusel teostatava biitsepstõste korral või umbes paarisadat lihast töösse hõlmava kükki korral? Ilmselgelt viimasel juhul kannab närvisüsteem oluliselt suuremat koormust. Seega, kuna lihased rekruteeruvad tööle ajust läbi kesknärvisüsteemi (suured närvid seljaajus) lihastesse läkitatavate närviimpulsside mõjul ongi üheks peamiseks baasharjutuste kesknärvisüsteemi koormavaks argumendiks vajadus korraga koordineerida ning töösse rekruteerida rohkem lihaseid kui isoleeritud harjutuste korral. Ühte meest marsisammu liikuma panna on naljaasi, hoopis raskem on koordineeritult marssima saada 3 meest, rääkmata 30-st või 200-st mehest. Analoogne lihaste töö koordineerimine (juhtimine ning tõhustamine) läbi lihasesiseste ja vaheliste närvimehhanismide regulatsiooni toimub ka närvisüsteemi poolt töötavatele lihastele impulsse saates.

Lihastevahelise koordinatsioonimehhanismide tõhustumine tähendab ju lihtsalt väljendudes seda, et õpitakse kasutama ainult soorituseks vajalikke lihaseid ning mittevajalike antagonsistlihaste (vastandlihased) aktiivsust õpib keha pidurdama.

Lihasesisene koordinatsioonimehhanismide täiustumine saavutatakse uute aktiivsete motoorsete ühikute tekkimisega, läbi sünkroonsuse (lihaskiud õpivad kokku tõmbuma samaaegselt) tõhustumise ja lihaseid innerveerivate närvide impulsseerimissageduse tõusu läbi.

Lisaks, üks asi on töös osalevate lihaste suur arv baasharjutuste korral, mis on tõepoolest tervet keha hõlmavate harjutuste närvisüsteemi kurnava iseloomu peamine põhjus. Teiseks suurendab baasharjutuste närvisüsteemi koormavat toimet ka sooritatava tegevuse iseloom (intensiivsus, kestus ja soorituse iseloom). Kiired plahvatuslikud tegevused (korduse sooritus) vastava kestuse ja intensiivsusega omavavad omakorda kesknärvisüsteemile suuremat koormust.

Närvisüsteemi panusest jõuharjutuste sooritamisel saab lugeda ka siit:
[url=http://www.fitness.ee/artikkel/1151/joutreeningu-kaigus-paranebi-osa/1]http://www.fitness.ee/artikkel/1151/joutreeningu-kaigus-paranebi-osa/1[/url]
[url=http://www.fitness.ee/artikkel/1152/joutreeningu-kaigus-paranebii-osa]http://www.fitness.ee/artikkel/1152/joutreeningu-kaigus-paranebii-osa[/url]

Autor: Janar Rückenberg