Miks me rasva läheme?

Kas rasvumine on meile paratamatu tänu meie geneetikale? Kas meis peituv koopainimene paisutab meie vöökohta? Mida me saame teha, et töötada koos meie juurtega ning mitte nende vastu?

On tähtis teada, miks me rasvume. Kui oleme õppinud tagamaid, miks rasva kogumine aset leiab, saame neid teadmise rakendada ka rasvade põletamisele. Teadmine, miks midagi juhtub on esimene samm tulemuse muutmiseks.

Peamiseks põhjuseks, miks me rasva kogume, on suurem energia tarbimine kui me suudame ära kulutada. See võib olla ülemäära lihtne põhjus, kuid see annab ka hulga vabadust. See näitab, et kuna rasva kogumine ei ole keerukas protsess, et pea ka rasva kaotamine olema tingimata raske.

Aga miks on meie kehad arenenud selliseks, et me suudame uskumatult efektiivselt rasvu talletada? Peaküsimus, miks me nii kergelt rasvume?

Sisemine koopamees

Meie varased esivanemad ei käinud supermarketites toitu jahtimas. Nad ei näidanud näpuga koopaseinal oleva Big Mac pildi poole, kui olid näljased. Nad ei istunud päevade viisi kontorites. Samuti ei olnud neil autosid. Tegelikult, kiirtoit tuli kinni püüda enne, kui ta sul eest ära jooksis.

Igapäevane esivanemate elu, kellelt oleme pärinud oma geneetika, seisnes piisava hulga toidu saamises, et ellu jääda. Et saada süüa, tuli kas küttida või korilusega tegeleda. Nagu võib ette kujutada, oli ka toidu hankimine energiat nõudev protsess.

Põllumajanduse arenguga kadus inimestel vajadus ka jahtimise ja koriluse järele. Nad võisid jääda paikseks ja harida põldu. Ka loomad kodustati. Toit muutus ka väärtuseks kauplemisel. Seda tuntakse maaviljeluse revolutsiooni all ning see on tänapäevase ühiskonna alguspunkt.

Põllumajandusest sai peamine maailma toidupakkuja. Lugu saab uue pöörde 20. sajandil. Ühiskonna areng viis selleni, et enamik inimesi ei pidanud enam füüsilist tööd tegema. Masinad võtsid raskemad tööd enda kanda. See viis füüsilise aktiivsuse väikseks üha suuremal hulgal inimestest. See oli moodsa rasvumise epideemia algus.

Kokkuvõtvalt: tänapäeval on toitu küllaldaselt ning seda on lihtne hankida ning füüsiline aktiivsus ei ole enam osa meie igapäevaelust.

Täna oma esivanemaid

Inimese keha oli 50000 aastat tagasi, kui oldi kütid/korilased, täpselt samasugune kui tänapäeval. Meie keha on omaks võtnud pideva pidusöök / näljahäda tsükli. Kuidas selline kohanemine tekkis? Vastuseks on äärmiselt efektiivne rasva varude ladestamise võimekus.

Kogudes suurel hulgal rasva igal võimalusel, valmistab keha ette kaitsemehhanismi vältimatuks näljahädaks, mis oli varem tavaline. Salvestades suure hulga energiat, suutsid meie esivanemad rasketes oludes ellu jääda. Talvistes oludes jäid ellu pigem rasvasemad kui paremas füüsilises vormis olevad.

Meie kehad on endiselt programmeeritud igal võimalusel varusid säilitama, kuigi tänapäevaste toiduvõimaluste juures me seda tegelikult enam ei vaja. See on ka põhjus, miks on rasva kogumine üsna kerge, aga sellest lahti saamine vaevaline. Keha kaitseb ennast näljaperioodi eest, mida ta geneetiliselt eeldab.

Kombineeri nüüd kokku keha vajadus rasvasid talletada, vähenenud füüsiline koormus ning kaloririkkad valmistoidud ning saamegi retsepti, mis on viinud meie ühiskonna metsikult leviva rasvumiseni.

Dieet = näljahäda

Kui oled kunagi dieeti pidanud, siis oled ilmselt märganud, et alguses tekib suur kaalukaotus ning seejärel mõne nädala möödudes protsess aeglustub tuntavalt või peatub sootuks.

Ka selle nähtuse puhul võid tänulik olla oma esivanematele. Kui sa vähendad järsult kalorite hulka, näiteks alustad dieeti, alustab keha kiiresti rasvavarude hävitamist. Ainevahetus on endiselt kiire ning kaal väheneb.

Häda on selles, et keha ei tee vahet, kas kätte on jõudnud näljahäda või piirad sa oma toitumist teadlikult ehk pead dieeti. Sinu keha jaoks dieet = näljahäda. Juba pärast lühikest dieedipidamist läheb keha paanikaolukorda. Sa kaotad kiirelt oma energiatagavara ning keha teeb mida iganes, et seda protsessi aeglustada või peatada.

Esimese asjana aeglustub ainevahetus. Sa ei põleta enam niipalju kaloreid, sõltumata sellest kui palju sa sööd või treenid.

Järgmise sammuna asub keha hävitama lihaskude. Lihased on ainevahetuse seisukohalt väga aktiivsed ning vajavad säilimiseks palju kaloreid. Ka su keha teab seda ning optimeerib energiakulu vähendades lihasmassi. Su keha muudab lihased energiaks, et rasvavarusid säilitada.

Selline õel tsükkel juhtub iga kord, kui vähendad veel kaloreid, et kompenseerida aeglustunud ainevahetust. Su keha aeglustab ainevahetust veelgi ning lõhub veel rohkem lihaskude, et vähendada energia kasutamist.

Kuidas seda probleemi vältida?

On mitu erinevat moodust, kuidas probleemile läheneda:

1. Vähenda kaloreid vähehaaval. Kui üritad kaotada rasva, ära vähenda kalorite hulka järsku. See viib keha paanikaseisundisse ning ainevahetus muutub aeglaseks.
2. Toitu vaheldusrikkalt ning varieeri kalorite hulgaga. Ära söö iga päev samas koguses samu asju. Söö mõni päev natuke rohkem, teine päev natuke vähem. Tulemused sõltuvad eelkõige pikaajalisest keskmisest.
3. Tee trenni. Kuna enamik inimesi ei pea igapäeva elus tegema füüsilist tööd, pead üles näitama initsiatiivi ning muutma treeningu keha vajaduseks. See aitab põletada rohkem kaloreid ning annab kehale stiimuli lihasmassi säilitamiseks. (vana ja tuntud printsiip „use it or lose it).
4. Vähenda töödeldud toitude osakaalu. Inimese keha ei suuda efektiivselt kasutada rafineeritud toitu. Peaksid eelistama vähem töödeldud ning rohkem looduslähedasemat toitu. Täisteratooted, väherasvast liha jne.

Pea meeles, sinu keha on äärmiselt efektiivne rasvade talletaja, kuid õigete teadmistega, saad sa oma keha panna tööle saavutamaks oma eesmärke. Keha ei pea töötama sinu vastu.

Tõlge bodybuilding.com-ist Autor: Nick Nilsson

Autor: Tõlkija Timo Subert