Mis võiks olla edu aluseks?

Elus on asju, mis teinekord lihtsamad ja loogilisemad, kui me arvata võiksime. Igasuguse edu ja edasijõudmise saladus võib olla väga lihtne ja elementaarne, ent inimesed on lihtsalt nii põikpäised, et sellest aru saada. Selle artikli kirjutamisele on mind ajendanud noorte meeste küsimused kuidas suureks saada; tahaks tugevam olla; soovin, et oleksin lihastes; jõuaksin rohkem jne. Ühesõnaga kõik see tähendab resultatiivsust, edasiminekut, muutumist ja tulemuste paranemist.
Ja teate milles peitub kogu tõde JÄRJEPIDEVUS JA TREENINGUTE KATKEMATUS. Jaa nüüd ütleb enamus lugejaid, et nii elementaarne ja iseenesest mõistetav. Loomulikult, kui keegi meile midagi ette ütleb, siis on alati tagantjärgi väga kerge loogilisi seoseid leida ja luua. Need eelnevalt nimetatud on igasuguse treeningu, iseäranis märkimisväärse tulemuse saavutamise kaks PEAMIST PRINTSIIPI. Rääkige seda aga noortele kulturismihakatistele, kes alles hakkavad ülikoolis oma esimestes eriala tundides käima. Nii oli ka minuga, kui dotsent Jaan Lokoga olid esimesed kokkupuuted. Tema rõhutas täpselt sedasama, millest mina teile praegu räägin. Kummaline, et kui rumal, pealiskaudne ja kärsitu võib noor inimene olla. „Ja ja ja järjepidevus küll, aga mis sa mees nüüd sogad kus on imeprogrammid, treeningplaanid ja kavad, mis teevad mind sama suureks ja tugevaks kui Konsumi ajalehe nurgakeses seisvas Flexis olevad tüübid on. Selliselt mõtisklesin seda juttu kuulates.
Veelkord kui rumal ja taipamatu inimene oma kujunemisjärgus alles on. Tõepoolest see ongi edu aluseks, kusjuures igasuguse edu ja kõikide alade puhul. Ole sa naturaal või kasuta keemiat, ikka on see nii.
Päris sageli, kas siis treeningu ajal või niisama jutu sees on huvilisi, kes küsivad, et kuidas ka selliseks saada? Tihti kuulen arvamusi, et „oi, sa vist treenid 3 4 tundi päevas või et sa mees vist eladki jõusaalis! Suur on meeste imestus, kui ma ütlen, et minu trennid on keskmiselt 60 minutit pikad, vahel kuni 1.5 tundi ja seda ka siis maksimaalselt. Veelgi rohkem hämmingut näen meeste nägudes, kui teen juttu „mingisugusest järjepidevusest. Jah, aga paraku nii see on. Ja julgen arvata, et kõik, kes vähegi „tegijama kehaga silma paistavad, võlgnevad ühelt poolt oma edu just järjepidevusele. Mis see tähendab? See tähendab, et treenitakse päevast päeva, kuust kuusse, aastaringselt ja nii aastast aastasse. Ma ei ütlegi, et te peate iga päev trennis olema, aga treeningprotsess (treeningute ja taastumiste vaheldumine) kui selline, on pidev. Ma olen alati öelnud, et TEGIJAID ERISTABKI „KÄPARDITEST SEE, ET TEGIJAD TREENIVAD KOGUAEG, AASTARINGSELT. Päris palju kuulen sellist asja, et noored mehed räägivad, kuidas nad tahavad jõudu või lihast ja suureks saada. Ja siis mingi aeg mõnest teisest olukorrast jääb kõrva, kuidas seesama noorhärra räägib teisele, et nüüd hakkab jõuluvaheaeg, siis ma 2 nädalat trenni ei tee. Või, et täna on jõululaupäev või Vana-Aasta õhtu, et täna ma trenni ei lähe, kuigi splitt näeb võib-olla ette, et plaanis peaks olema raske selja päev. See on lubamatu!!!
Seega, kui eesmärgiks on mingisugunegi progress, siis tõsisele trennimehele ei eksisteeri sellised „asjad nagu suvevaheaeg, jõuluvaheaeg, pühad ja muud pidupäevad. Loomulikult keegi ei käsi teil siis saalis istuda, kui teised peolaua ääres head toitu ja seltskonda naudivad. Tehke oma trennid päeval ära, kuid plaan on plaan ja see tuleb täita. Iga trenn on sammuke oma eesmärgile lähemale. Iseasi, kui teil sellele päevale satub puhkepäev.
Teine asi on haigused. Ma ei tulegi soovitama, et nüüd kõik haigena trenni muidu ei ole tõsine trennimees. Küll on aga haigusel ja haigusel väga suur vahe. Kui me räägime palavikust 38.4, köha, kergem nohu ja tõesti enesetunne uimane ja mitte kõige parem loomulikult ei ole mõtet minna. Küll aga ajavad mind naerma need mehed, kel kergem nohu, natuke ehk turtsatab ka ja juba jäetakse trenn ära. See on jama kohe näha, et see kerge viirus on lihtsalt hea alibi oma laiskusele. Olen ise teinud ka päris s..a enesetundega trenne ja ma ütleks, et see on pigem mu paranemist kiirendanud. Loomulikult võtan asja sel päeval kergemini, kuid teen oma tegemised ära. Selle kohta on mul ka üks teooria. Ei ole 100% kindel, kas seda nii saab tõlgendada, kuid minu loogika ütleb, et kui mul on kerge haigusevimm sees ja ma teen trenni, siis see aitab teatud mõttes paranemisele kaasa. Nimelt tõstab ju igasugune treening kehatemperatuuri, mis on viirustele väga ebasoodne ja hävitav. Tekib tegelikult sarnane efekt nagu palavikki. Palavik on ka ju kehatemperatuuri tõus selleks, et haiguslikule viirusele luua „elutsemiseks ebasoodus keskkond ja ta hävineb ning inimene hakkab tervenema. Vot treeningus näen mina mingil määral sarnast efekti. Samas kordan veelkord, et ei soovita kellelgi tõsiselt haigena treenida, kuid ärge olge ka hellikud. Ärge jätke kergema külmetuse puhul mitut oma trenni ära. Ka see on tagasilöök ja tähendab järjepidevust. See on enesetunde, enesetõlgenduse ja tahte küsimus.

Mul oli varemalt talve tulekuga seonduvalt koguaeg nohu, terve talve perioodi, lõõrid olid kinni, halb ja raske hingata see ei tähendanud aga treeningute katkestamist.

Kõige hullema tagasilöögi annavad muidugi sellised 1 2 nädalased ja enamgi „puhkused. Jällegi loomulikult kui teil on see plaanis ette nähtud või just lõppenud mõni raske tsükkel, treeningsüsteem, siis on asi igal juhul õigustatud ja see peabki nii olema. Kuid lihtsalt mingitel segastel asjaoludel paarinädalased katkestused annavad teile suure tagasilöögi. Muud ei ole midagi, ainult, et kui olete sellises stiilis treenija, et 1 kuu treenite ja 1-2 nädalat või koguni kuu aega „töllate niisama, siis ei ole ka mingit arengut loota ning te tammute lihtsalt kohapeal või „lähete tagasi. Ja kui pärast 10 15 aastat sellist treeningstiili hakatakse tagasi vaatama ja ilmneb, et justkui tegelikult ei olegi ju mingit tulemust veel maha saanud, ei olekski nagu kuhugi veel jõudnud, siis tulekski vaadata nii üldiselt oma treeningule, et kui järjepidev ja katkematu see teie 15 aastat tööd on olnud.
Seoses detreeninguga toon välja kõneka lõigu oma kunagisest lõputööst. Uuriti 12 raskejõustiklast ning seda, milliseid efekte toob kaasa kahenädalane jõutreeningute katkestamine. Võrreldi harjutuste sooritamist enne ja pärast treeninguid. Vabade raskuste (free weight) puhul tähendati järgmiseid muutusi; surumine lamades vähenes kuni 1,7%, kükk kuni 0,9%, isomeetriline jõud 7%, isokineetiline kontsentriline jõud sääre sirutusel vähenes 2,3%, vertikaalne hüpe paranes aga 1,2%. Kõige suurem jõu kadu ilmnes sääre sirutamise puhul, mis sooritati isokineetilisel ekstsentrilisel reziimil, kõigil katsealustel toimus kuni 12% jõunäitajate vähenemine (Hortobagyi jt., 1993).
Lihaste kiutüüpide protsent (kompositsioon) ei muutunud ja ka I tüüpikiudude pindala jäi muutumata, kuid oluliselt vähenes 14 päevase detreeningu tulemusena II tüüpi lihaskiudude pindala (-6,4 %) (Hortobagyi jt., 1993).

Detreening põhjustab ka mitmesuguseid muutusi hormoonide tasemes. Kui jõutreeninguga kaasneb testosterooni ja kortisooli taseme tõus sportlase organismis (Häkkinen ja Pakarinen, 1991), siis detreening võib viia hoopis hormoonide taseme languseni.
Hormoonidest (huvitavalt) suurenes kasvuhormooni tase (58,3%) ja testosterooni tase (19,2%), samuti ka testosterooni ja kortisooli suhe, kuna kortisooli kontsentratsioon vähenes – 21,5%, samuti täheldati kreatiinikinaasi taseme alanemist (-83,3%). Kortisooli tase vähenes, kuna treeningust indutseeritud kataboolseid protsesse detreeningu perioodil ei ilmnenud.
Kokkuvõtteks tuleb öelda, et lühiajaline detreeningu periood mõjutab ekstsentrilist jõudu ning vähendab II tüüpi kiudude pindala. Närvilihastalitluslikud aspektid jäävad muutumata. Muutused hormoonide tasemes detreeningu perioodil on tingitud kõrgenenud anaboolsetest protsessidest, kuid treeningukoormuse puudumise korral ei materialiseeru, ei teostu need hormonaalsed muutused koe tasemel (Hortobogyi jt. 1993).

Nii, et näete juba paar nädalat „lebotamist ja teie väärtuslik rinnalt surumise max. hakkab kolinal alla tulema. Kusjuures inimesed on veel erinevad, mõnel pole tagasikukkumiseks isegi 2 nädalat vaja.
On veel üks alternatiiv, kui olete veidi kurnatud, pisut põdur või kerget haigust on tunda. Samas trennipäev on ka ja omal on ikka soov kergem treening ära teha. Tehke kerge aeroobne sessioon selline väga kerge, näiteks 25 30 minutit, natuke rannet ja kõhtu peale. Ka see on parem kui trenn ettenähtud päeval lihtsalt ära jätta.

Moraal seisneb selles, et kõige tähtsam, et te oma trenne lihtsalt LAISKUSEST ära ei jäta ja edasi ei lükka. On selge, et elus tuleb ette igasuguseid olukordi, aga LAISKUS (täna kohe ei viitsi) on selleks kõige haledam vabandus.

Ja kõige lõpetuseks TEINEKORD ON JÄLLEGI NII, ET SELLINE OOTAMATU JA PLANEERIMATA PUHKEPÄEV ON VÄGA VAJALIK, ÕIGUSTATUD JA EDASIVIIV. Selle otsustajaks oled sina ise, kuula ennast, oma keha ja vaimu. Mis peamine see ei tohiks harjumuseks saada.

Autor: Janar Rückenberg