Mõtisklusi 2018…
1. Järjest vähemaks jääb inimesi, kes teavad, mida tähendavad sõnad KORRALIKULT, PÕHJALIKULT, IDEAALSELT jne. See on kurb, aga paraku tõsi ja kehtib nii täiskasvanute kui laste korral. Samuti, tegemist on valdkonnaülese ilminguga.
2. Kõige lihtsam on õpetajatöös panna (kergekäeliselt) hinnet neli või viis “4 või 5”. Keegi ei tule pärast aru pärima, et miks on “5”. Aga, see on vale ja kurb! Ent, õpetaja autoriteedi olematus hariduses ja igasugused “muutunud õpikäsitlused” kipuvad paraku just sellist olukorda soosima. Ka kehalises kasvatuses on see nii. Moraal: kõik tahavad olla parimad, koheselt õnnestujad, eksimatud jne, kuid vastavas mahus tööd ei taha sellise staatuse (olukorra) nimel eriti keegi teha ei taha. Või kui, siis võrdlemisi vähesed. Aga, katsu sa kahte (“2”) panna…
3. Kiiresti ja kohe saavutavad suuri asju ainult need, kes on eelnevalt palju harjutanud ning vaeva näinud. See kehtib igal pool, treeningus, muusikas, majanduses jne.
4. Millegi pidev muutmine ja uuendamine, olge sellega ettevaatlikud, sest sellisest lähenemisest on väga lihtne kujunema harjumus ja eesmärk omaette. Ma kaldun ka arvama, et muutjate ja pidevate uuendajate probleem on selles, et nad ei talu rasket tööd. Nii hea ja lihtne on 8-10 nädalast treeningkava pidevalt iga 2-3 nädala tagant uuesti alustada, paraku sellise suhtumisega ei arene ning kaugele ei jõua. See on umbes sama, kui võta ette 5 erinevat raamatut, loe läbi iga raamatu paar esimest lehekülge ja mõtle, kui palju siis iga raamatu sisu kohta teada said? Mitte midagi! Nende muutmistega ja uuendamistega on sama lugu! Vundament luuakse igal alal eneseületamise, vaeva nägemise, kannatlikkuse ja raske tööga.
5. Igasugust arengut on väga lihtne esile kutsuda, sealhulgas kehalis-füüsilist arengut. Paraku tahetakse uskuda, et oma tervisega tegelemiseks, kehaliste võimete arendamiseks ja progressiks selles valdkonnas on alati vaja igasuguseid keerulisi väliseid vahendeid (tingimusi, võimalusi jne). Enamasti, kui mitte peaaegu, et alati jääb arengu puudumine kinni pigem meist enesest tulenevate asjaolude (puuduste) tõttu.
Autor: Janar Rückenberg