Mr. Miyagi meetod…

Kas ka sina tegeled algajate või teiste harjutajate abistamisega?

Jagan teiega ühte treeningu saladust, kuidas aru saada, kes võtab asja tõsiselt ja kes on lihtsalt sinu aja raiskaja. Nimetan ise seda Mr. Miyagi testiks ja see töötab garanteeritult vähemalt 95% ulatuses.

Tegelikult on see test kaheosaline: üks puudutab abi andmist dieediga seonduvalt, teine puudutab treeningut. Aga, enne, kui seletan, millega tegu, lühidalt, kes on Mr. Miyagi.

Mr. Miyagi, kas mõni kulturist?

Ei, Mr. Miyagi ei olnud kulturist. Tema on see sensei Karate Kid´i filmides. Kui Daniel tuli Mr. Miyagi käest abi paluma, et viimane teda võitlema õpetaks pani sensei poisi hoopis tavalisi olmetöid tegema. Ta pani Daniel´i aeda värvima, autot pesema ja korralikult vahatama. Põhjus, miks Mr. Miyagi nii tegi, oli, et ta tahtis testida, milline on Daniel´i tegelik tahe õppida, valmisolek raskusi, vaeva ja ebameeldivusi taluda.

Aastate jooksul olen investeerinud päris palju aega algajate ja nö. abivajajate aitamisele. See puudutab nii toitumiskavasid ja treeningplaane. Järeldus selle aastatepikkuse töö peale on selline, et vähemalt 80% õhina ja innuga alustajatest kukub ära õige kiiresti. Tekivad vabandused ja soovitakse muutusi, järjekordset uut kava või toitumisplaani.

Varasemalt läksin nende soovidega alati kaasa, muutsin ja modifitseerisin nii treeningut kui toitumist. Ent avastasin, et õige varsti sooviti taas, et midagi muutuks, oleks huvitavam või teistmoodi. Ikka uusi muudatusi. Ja uusi muudatusi. Kusjuures, ma ei mäleta, et need „nõudlikud“ harjutajad kuhugi oleks välja jõudnud.

Samas, teine „tõug“ harjutajaid on sellised, kes võtavad minu nõu ja soovitused ning tegutsevad. Pole vahet, mida ma neil teha palun, nad lihtsalt kuulavad ja tegutsevad minu antud asjade järgi. Sellest „liigist“ on sirgunud nii mõnigi märkimisväärsete tulemustega harjutaja. Loomulikult, ka tõsistest harjutajatest ei ole alati asja saanud. Ent, kui analüüsida statistikat, siis suur enamus nendest, kes tegid tõsist tööd ja ei ole väga kiiresti nõudnud muudatusi on kuhugi ka jõudnud.

Mis sellel on Mr. Miyagiga pistmist? On küll, väga edukalt on võimalik välja selgitada, kes abivajajatest on tõsiste plaanidega ja kes on rohkem igavuse peletajad või lihtsalt seikluse otsijad.

Kahe nädala test…

Niisiis, veendumaks, kas asjahuviline on tõsiste kavatsustega olen kasutusele võtnud paar eelnevalt katsetavat testi. Toitumiskava taotlejatega on asi päris lihtne. Lasen esmalt kahe nädala jooksul asjahuvilisel iga päev tarbitud kalorid kokku lugeda ja enda kaalu igal hommikul fikseerida. „Koguge kahe nädala jooksul need andmed ja tulge siis tagasi ning seejärel hakkame teie toitumist korrigeerima.“

Kui abivajaja suudab selle vastu pidada ja ilma igasuguste vabandustega läbi teha, siis on suur tõenäosus, et ollakse valmis ka tõsisemate tulemuste nimel tegutsema. Kui jäetakse tegemata, nurutakse mingisuguseid muutusi, ei suudeta isegi selle testiperioodi vältel ennast kaaluda ja oma toitusid kirja panna, siis on see tõsine märk nende tegelikust pühendumisvõimest.

Loomulikult ei saa väita, et 100% kõik need, kes tunduksid tööks valmis olevat ei vea teid alt või vastupidi. Ent võin küll enesekindlalt väita, et vaevalt, need, kes ei suuda katseaegagi üle elada suudavad siis korralikult ka edaspidi oma plaane järgida ja pühenduda.

Kas läbikukkujaid aidata või mitte, see jääb juba teie enda otsustada…

Samasugune katse on võimalik ka treeninguga korraldada. Igal tehatahtval harjutajal on väga lihtne järgida klassikalist 3 treeningut nädalas kava. See on tüüpiline lähenemine algajate korral, ei nõua mingisuguseid imemeetodeid ega erilisi harjutusi. Lihtsalt, tuleb keskenduda raskele tööle, baasharjutustele ja taotleda nendes edasiminekut. „Punane tuluke“ sütib, kui juba 3 – 4 nädala pärast tuleb värske harjutaja küsima muudatusi kavas. On see siis mahu või harjutuste osas. Kui ei suudeta juba algfaasis keskenduda ja ei olda võimelised baasprogrammigagi pühendunult ning süsteemselt progresseeruma, ei ole midagi edasi rääkida…

Sisetunne on ka siinkohal hea abimees. Juhuslikud harjutajad hakkavad peagi tingima, vingerdama, vabandusi otsima või muudatusi soovima. Midagi häirib neid alati…

Enamuse ajast mõtlevad nad oma valutavatest lihastest ja kurnavatest treeningutest, et kui rasked need ikka on. Puhkepäevi ja mahalaadimisperioode ei jõua ära oodata. Samuti on reeglina neil endal, nii treeningu kui toitumise osas terve rida nõudmisi, millele minu, kui asjatundja, abiandja ja spetsialisti plaan peab vastama.

Ja siis lõpuks, pärast 22 muudatust 3 nädala jooksul, kui sa oled veendunud, et oled saanud „tema“ jaoks selle kõige õigema plaani paika küsib ta sinu käest, et: „Aga mida sa arvad Wendler´i 531 – st või Vene süsteemist…?“

Ole tark sensei…

On aeg mõelda ka endale ja olla tark sensei. Ka sinu aeg treenerina ei ole lõpmatu ja maksab midagi. Kui keegi palub abi, andke talle plaan, mida ta peaks mõnda aega tingimusteta järgima. Kui ta seda ei suuda, siis…

Minge oma eluga lihtsalt edasi ning loobuge…

Ja te ei ole selliselt talitades õel, ülbe või ülekohtune. Lihtsalt, mõned inimesed ei ole teatud asjade jaoks veel valmis. Kusjuures, kõiki ei ole võimalik ka motiveerida ja tahtma panna. Lihtsalt, ei ole võimalik.

Enamusele inimestest meeldib mõte tulemustest, kuid reaalsus on see, et ei olda tööks, mida püstitatud eesmärkideni jõudmine nõuab kaugeltki valmis. Siit ka põhjus, miks peaaegu igas kodus seisab kuskil nurgas veloergomeeter või mõni muu kardioseade.

On suur tõenäosus, et kui teie hoolealune läbib teie testi, siis tegutseb ta veel aasta ja enamgi pärast treeningute alustamist. Kui juba katse ajal hakatakse veiderdama ja „viilima“, siis ollakse ka edaspidi sihitud, pühendumisvõimetud ja kergemeelsed.

Originaalartikkel siin: [url=http://muscleandbrawn.com/mr-miyagi-school-muscle-building/]Mr. Miyagi School Of Muscle Building[/url]

Tõlkijalt: kirjutan kummagi käega sellele loole 5 korda alla. Nii ongi ja selline testiperiood toimib väga hästi!

Autor: Janar Rückenberg (tõlge)