Mr. Olympia ajalugu – osa 2

Tõlkinud Janar Rückenberg

Yates oli võimas ja miski ei tundunud teda peatavat. 1993.a. shokeeris Yates Atlantas üldsust oma 116 kg-se võistluskaaluga. Isegi 2. koha saanud Flex Fheeler ütles, et Yates on ülivõimas ja keegi ei küündi tema võimsusele lähedalegi. Oli arvata, et Yates plaanib pikemat valitsusaega” (Mr. Olympia)

1994.a. oli Yatesile kohutav ja raske aasta. Märtsi alguses vigastas ta tõsiselt oma vasakut õlga ja triitsepsit, juba kuu lõbus rebestas ta oma vasakut reie-nelipealihast. Treeningud toimusid läbi vigastuste ja valude. Mis veelgi hullem, kaks kuud enne võistlust rebestas ta veel oma vasakut biitsepsit.

Ent isegi need vigastused ei kustutanud Yatesi Olympia unistust. Ta saabus Atlantasse nagu kord ja kohus, võtma oma kolmandat Sandow kujukest. Samal ajal hakkasid levima jutud Yatesi „võitmatusest ja tema vigastustest.
Yates ei kuulanud neid jutte ega lasknud neil ennast juhtida. Ja 1995.a. võttis Yates oma 4. järjestikkuse võidu. Paljud peavad Yatesi selle aasta vormi üldse tema parimaks.

Kevin Levrone platseerus toona teisel kohal, kolmandal uus kandidaat Mr. Olympia troonile 121.5 kg-ne Nasser El Sonbaty.

Sellel Mr. Olympia võistlusel ei olnud Yates laval ainus kroonitud Mr. Olympia, vaid pärast showd toimus tseremoonia ning lavale kogunesid kõik eelnevad 9 Mr. Olympia tiitli omanikku ja avaldasid tänu võistluse loojale Joe Weiderile.
Ka 1995.a. võislus toimus Atlantas.

1996.a. Liikus show Atlantast Chicagosse. Võistlus toimus Windy Citys ning Yates oli keskendunum kui kunagi varem. Ta võitis taaskord tiitli, kuid napilt. Shawn Ray ja Kevin Levrone olid väga head ja vahe Yatesiga oli juuksekarva paksune. Taaskord ujusid pinnale, et kas Yates ikka ongi nii võitmatu.

1997.a. toimus suurüritus Long Beachil ja seda juba 33. korda. Auhinnafond oli 285000 dollarit, esikohale kuulus 110000 dollarit. Yates kaitses oma tiitlit 6. korda. Kas Yatesil õnnestub see 6 korda järjest? Kas ta jahib Haney rekordit (8 korda järjest)?
See oli kõva tasemega võistlus. Nasser El Sonbaty tuli sellele kohtingule” oma parimas vormis. Kogu võistlus oli äärmiselt tasavägine, ent lõpuks väljus sellest võitjana ikkagi Dorian Yates. See oli kuues järjestikkune võit. Palju kõneldi sellest, et Sonbaty oli tegelikult parem ja talle tehti ülekohut.
Pärast seda võitu oodati huviga juba järgmist aastat, et näha huvitavat vastasseisu Yatesi ja teiste trooniihalejate vahel ning kas Yates suudab võita 7. korda järjest. Mida aga väga paljud ei teadnud oli see, et Yates kannatas juba enne 1997.a. Mr. Olympiat oma rebestatud triitsepsi vigastuse käes ja tõsiselt. Seda ei öelnud Yates kellegile ja otsustas ikkagi võistelda.
Pärast triitsepsi operatsiooni 1998.a. otsustas Yates 1998.a. Mr. Olympial osalemisest loobuda. Ta teatas oma erruminekust ja seega oli troon uuele mehele” jällegi vaba.
Kahtlemata pidi sellest tulema jällegi üks huvitav show, kuna oli garanteeritud, et uus Mr. Olympia kroonitakse.
1998.a. oli Mr. Olympia võistlus täpselt sellises staatuses, sellise mainega, nagu Joe seda ette kujutas, Mr. Olympiast oli kulturismimaailmas saanud showde show.
1998.a. tuli Ronnie Coleman „eikusagilt ja võttis kohe oma esimese Mr. Olympia tiitli. Kuigi võistlus oli pigeline ja rebimist Flex Fheeleriga oli, võttis Ronnie kindla võidu.
Uustulnuk Ronniel oli äärmiselt võimas keha, eriti tema selg.

Pärast võistlust andsid Texase „võmmile kõik (teised võistlejad) sõbraliku käepigistuse, samas olid nad jäänud ilma järjekordsest võimalusest minna ajalukku. Nagu varasemaltki, nii ka nüüd hakati spekuleerima, kas Colemani võit oli ajutine või taaskord saab sellest alguse uus Mr. Olympia dünastia. Pärast Samir Bannouti 1983.a. tiitlit polnudki ühekordset Mr. Olympiat olnud. Haney oli 8 korda järjest, Yates kuus korda järjest, mis saab edasi?

Vastust ei tulnud kaua oodata. 1999.a. 23. oktoobril toimus võistlus Las Vegases Mandalay Bays.
„Lahinguväli oli täielikult välja müüdud. Laval oli seekord 17 „sõdalast, taaskord oli peamine duell Colemani ja Fheeleri vahel, ent kokkuvõttes ei olnud kahtlust, kes oli show parim mees. Chris Cormier oli sedakorda kolmas mees. Cormieril oli parim vorm, millega ta Mr. Olympial üldse esinenud oli. Ronnie võitis ja kui Colemani teadustati võitjana, pööras Fheeler oma selja kohtunike poole ja tõstis näpu püsti, mis tähendas, et tema pidanuks olema nr. 1.
Ronnie oli hea, sama definitsioon ja kuivus, ent palju suurem kui eelmisel aastal. See oli Colemani 2. järjestikkune tiitel.

2000.a. 21. oktoobril võttis 3. järjestikkuse võidu. Lähimad konkurendid olid Fheeler ja Kevin Levrone, kuid Ronnie oli sellel aastal veelgi suurem ja tema paremus teistest oli silmnähtav.

2001.a. 27. oktoobril ujus sarnaselt Ronniele pinnale Jay Cutler. Cutler võitis kaks esimest raundi ja tegi Ronniele tõsist hirmu. See oli Mr. Olympia ajaloo kõige vägevam show ja duell. Õhtuse show mõlemad raundid võitis Ronnie, ent mitte ülekaalukalt, nende vahele jäi vaid 6 punkti. Paljude Jay fännide arvates oleks Cutler pidanud võitma. Ka selle aasta Mr. Olympia pressikonverents oli üks emotsionaalsemaid.

19. oktoobril 2002.a. võitis jällegi Ronnie. Suur vastasseis oli jällegi Ronnie ja Kevin Levrone´i vahel, kes võitis mõlemad õhtused raundid. Samal ajal tegi suurema debüüdi Gunter Schlierkamp, kes ilmus samuti „teadmatusest. Ta oli ka õhtu rahvalemmik.

2003.a. ei olnud kahtlustki, kes võidab. Ronnie oli teistest peajagu üle ja nägi välja ebainimlik, võimas monstrum. Samal ajal kolm kuud enne showd liikusid jutud, et see Mr. Olympia tuleb vaatemängulisem ja tasavägisem kui kunagi varem. Et Schlierkamp, Cormier ja Cutler on sellises vormis, et on võimelised Ronnie troonilt tõukama.
Seda ei juhtunud.
See õhtu oli täielikult Ronnie õhtu, Cormier ja Schlierkamp ei õigustanud eelnevaid jutte. Kui Ronni astus lavale, olid kahtlused hajutatud. Kuues tiitel oli võidetud, Ronnie oli 39aastane ja eluvormis.

2004.a. toimusid võistluste reeglites väikesed muudatused ja tavapärane 4. posedowni raund asendati „challence raundiga.
Ka sel, 2004.a. oli Ronnie domineeriv ja võimas ning nagu eelmisel aastalgi, keegi ei saanud Ronniele lähedalegi.
Teine koht läks Jay Cutlerile ja kolmas Gustavo Badellile. Kõik kolm esimest raundi juhtis Badelli ees Dexter Jackson, kuid viimases uues „challence raundis eelnevate raundide skoor tühistati ning Dexter kaotas Badellile ühe punktiga.

2005.a. toimus võistlus Orleans Hotelsis, nagu teame, Coleman võitis tiitli 8. korda järjest. Ootame ja vaatame, mida toob järgmine aasta. Coleman on hetkel 41, kas Ronnie teeb täiesti uue rekordi ja tuleb kümnekordseks Mr. Olympiaks?

Mr. Olympia Faktid

Mr. Olympia on 21 korral toimunud septembris, 17 korral oktoobris ja 3 korral novembris.

Ameerikas Mississippi jõest idapool on Mr. Olympia toimunud 10 korral New Yorgis, 6 korral Columboses, Ohios, 3 korral Atlantas, Georgias, 2
korral Chicagos, Illinoisises ja 1 korral Orlandos, Floridas.
Mississipist läänepool on Mr. Olympia toimunud 9 korda, 2 korral Los Angeleses ja 7 korral Las Vegases.

Väljaspool USA-d on Mr. Olympia toimunud Prantsusmaal, Saksamaal, Lõuna-Aafrikas, Austraalias, Inglismaal, Belgias, Rootsis, Itaalias ja Soomes.

Esimesel üheksal Mr. Olympial 1965-1973 osales keskmiselt 3-4 võistlejat võistlusel. 1965 (3),1966 (4),1967 (4),1968 (1),1969 (3),1970 (3),1971 (1),1972 (5),1973 (3).

1974-1979 oli keskmine võistlejate arv 9-10, moodustati võistluskategooriad alla 200 naela (90 kg) ja üle 200 naela (üle 90 kg).

1980-83 võistlejate arv keskmiselt 16.

Lee Haney aastad 1984-91 võistlejate arv keskmiselt 20-21.

Dorian Yatesi aastad 1992-97 võistlejate arv keskmiselt 18.

Ronnie Colemani aastad 1998-2005 võistlejate arv keskmiselt 19.

Kümnest Mr. Olympiast 8 on olnud korduvad võitjad, Chris Dickerson ja Samir Bannout ainult ühel korral.

Ainult Larry Scott võitis tiitli kohe esimesel katsel, teistel pole see kohe õnnestunud.

Noorim Mr. Olympial osaleja oli Harold Poole 1965 aastal, ta oli siis 21.

Vanim Mr. Olympial osaleja oli Albert Beckels 1991 aastal, ta oli siis 53.

Noorim Mr. Olympia on olnud Arnold Schwarzenegger, 1970, ta oli siis 23.

Vanim võitja Mr. Olympial on olnud Chris Dickerson, 1982, ta oli siis 43.

Mr. Olympiate keskmiseks vanuseks on 34.

Kõige rohkem on Mr. Olympial osalenud Albert Beckels 13 korda, Shawn Ray 13 korda, Samir Bannout 11 korda.

Mr. Olympiad läbi aegade

1965 – Larry Scott
1966 – Larry Scott
1967 – Sergio Oliva
1968 – Sergio Oliva
1969 – Sergio Oliva
1970 – Arnold Schwarzenegger
1971 – Arnold Schwarzenegger
1972 – Arnold Schwarzenegger
1973 – Arnold Schwarzenegger
1974 – Arnold Schwarzenegger
1975 – Arnold Schwarzenegger
1976 – Franco Columbo
1977 – Frank Zane
1978 – Frank Zane
1979 – Frank Zane
1980 – Arnold Schwarzenegger
1981 – Franco Columbo
1982 – Chris Dickerson
1983 – Samir Bannout
1984 – Lee Haney
1985 – Lee Haney
1986 – Lee Haney
1987 – Lee Haney
1988 – Lee Haney
1989 – Lee Haney
1990 – Lee Haney
1991 – Lee Haney
1992 – Dorian Yates
1993 – Dorian Yates
1994 – Dorian Yates
1995 – Dorian Yates
1996 – Dorian Yates
1997 – Dorian Yates
1998 – Ronnie Coleman
1999 – Ronnie Coleman
2000 – Ronnie Coleman
2001 – Ronnie Coleman
2002 – Ronnie Coleman
2003 – Ronnie Coleman
2004 – Ronnie Coleman
2005 – Ronnie Coleman

Autor: Janar Rückenberg