Müüdimurdja – Naised

Müüdimurdja Naised

Ma ei usu, et naiste ja meeste treeningute vahele tuleks tõmmata nii suurt piiri. Naised arenevad samamoodi nagu mehed. On vaja rasket treeningut, õiget toitumist ja puhkust. Miks siis näib naistele olevat kõik nii raske?

Üks erinevus, mis sageli meeste ja naiste vahel minu meelest esineb, tuleneb sellest, kuidas tüdrukuid ja poisse kasvatatakse. Võistlussport mängib paljude poiste nooruses suurt rolli ja tänu sellele ongi neil tihti kujunenud välja kõrgem võistlustaluvus juba enne jõusaalitreeningutega alustamist, sportlase-hoiakust rääkimata. Tüdrukutel tihtipeale selline võistlussporditaust puudub üldse ning seetõttu on eelpool mainitud omadused väljakujunemata, koordinatsioonist ja muust taolisest rääkimata. Mõne meelest on see nüüd kindlasti ¨ovinistlik lähenemine naistespordile.

Muidugi on hea, et ka tüdrukud teevad võistlussporti, kuid igaüks võib minna vaatama, milline suur erinevus on hoos ja suhtumises 12-aastaste poiste ja tüdrukute jalgpallimängudel. Vanemad ootavad sportlikus mõttes poistelt hoopis midagi muud kui tüdrukutelt. Vahest on tüdrukutel energiat oluliselt rohkemgi, kuid kahjuks seda neilt ei nõutagi. Ning kui sama mentaliteeti järgida jõusaalis, ongi tulemus selge.
Tehakse toredaid harjutusi ja soovitakse püsida selles tuttavas ja turvalises mugavustsoonis, kus treening ei valmista üldse valu või kõige rohkem sellist väiksemapoolset, kuna treenitakse vaid „fitnessi. Seepärast ei tule ka erilisi tulemusi. Ei ole olemas „fitness-jõusaalitreeningut. Fitness-alad on kulturismist väljaarenenud spordialad, kus pürgitakse põhimõtteliselt samade asjade poole nagu kulturismiski, seda vaid väiksemas mahus. Kulturistid lihtsalt lähevad sealt veel edasi, kuhu fitnessi sportlased pidama jäävad, kui rääkida eelkõige lihasmassist. Fitness-aladel on eesmärgiks väiksemad lihased ja pehmem vorm kui kulturismis, kuid see ei tähenda, et nende puhul tuleks treenida erinevalt; iseasi on muidugi fitnessi jaoks vajaliku vabakava treenimine.

Treeningud
Paljude saalis treenivate naiste suurimaks probleemiks on see, et nad lihtsalt ei treeni korralikult. Mõtlen selle all seda, et treening on kerge, harjutustevalik vale ning kogu selles rahmeldamises puudub mõte. See viimane on neist probleemidest kõige otsustavam. Jõusaali minnakse täismeigis tegema väheke „fitnessi ning treeningu põhirõhk läheb sellele, et võimalikult hea välja näha. Iseenesest väga tore, kuid kas see on tõesti eesmärk, mille pärast on trenni tuldud? Vaevalt, vähemalt nende jaoks, kes soovivad tugevat füüsist.

Siin kerkib üles veel üks probleem, nimelt traditsiooniline mõtteviis sugurollidest. Naine on nõrk ja mees on tugev. Sorry, aga treenides ei või mõelda, et „kuna olen naine, peab mind ka sedasi kohtlema. Ma ei tea kuidas seda ilusti öelda, seega ma seda ka ei ürita. Lihaste kasvatamine on pagana maskuliinne tegevus. Jõusaalis peaksid naised unustama ära, mis neil jalgevahel on ning treenima nagu saali suurim isane.
Vabal ajal võid olla nagu kõige uhkem printsess, kuid jõusaalis unusta ära meik ja muud naistevärgid. Raske treeningu juurde kuuluvad higi, grimassid, ähkimine ja puhkimine, neid pole mõtet häbeneda. Need on osa mängust, juhul kui tahad areneda. Lävi võib olla kõrge, kuid nii see asi käib. Inimesed võivad tugevasti treenivat naist vaadata veidi imelikult, kuid sellest ei tohi hoolida. Nii nagu mees, hakkab ka naine korralikult arenema alles siis, kui treening on piisavalt raske.
Treeningu raskus toob kaasa valu ning see, kuidas seda talutakse, on tihti seotud arenguga. Siin jõuamegi selle probleemini, millega mitmed naised peavad silmitsi seisma kui nad alustavad raske treeninguga. Kogu nende elu on neilt spordis nõutud vähem kui meestelt, kui nüüd ollakse olukorras, kus nähtavate tulemuste saamine sedasi enam ei õnnestu. Naine peab õppima ära raskesti treenimise. Olen ise peaaegu iga päev olukorras, kus piitsutan endast kolm korda väiksemat naist treenima üha tugevamini ja tugevamini. See ei näi õige kui asja vaadata traditsioonilise meeste-naiste mõttemudeli järgi. Kuid ise vaatan asja selle nurga alt, et treenin sportlast, sugupoolest hoolimata, kes tahab areneda maksimaalselt. Kui treenitav valab pisaraid tõelise valu pärast, siis tuleb mõista, et see on osa arenguprotsessist. Väikesed poisid poetavad need pisarad juba põngerjatena, kuid naised, kes väiksena sellest kõrvale on jäänud, peavad seda nüüd kogema jõusaalis. Kui sellest etapist on üle saadud, võivad alata tõelised trennid. Ja ei, ma ei ole sadist, mulle meeldib vaid, et inimesed jõuavad tulemusteni. Sugupoolest olenemata.

Toitumine
Usun, et toitumise koha pealt kehtivad naistele täpselt samad reeglid kui meestelegi. Ehk siis piisavalt valku ning kaloreid just nii palju, et kaal käituks soovitud moel. Süsivesikute ja rasvade kogused ning suhe peaks olema nii, et nad teeniksid keha parimal võimalikul moel ning toetaksid eesmärki, mille poole pürgitakse. Seda õpib vaid katsetades ja uurides. Kuutsükkel põhjustab küll naistel väikese kõrvalekalde võrreldes meestega. Menstruatsiooni ajal väljub verega kehast mineraale ja vitamiine ning seda puudust tuleks ehk kompenseerida vitamiinide ja mineraalide lisaga sellel perioodil ning ehk isegi ka muul ajal. Selle teadvustamine aitab ehk nii mõnelgi nõrkushetki vältida.
Laadimine on samuti täiesti toimiv süsteem naiste puhul, kuid enamasti ei pea nad sellele teele minema. Pean naiste puhul riski haigestuda söömishäiretesse ning muusse taolisesse liiga kõrgeks, peamiselt sel põhjusel, et naised suhtuvad välimusse enamasti veidi teistmoodi kui mehed.

Fitnessi hoobid
Esiteks peaks tähelepanu pöörama sellele karmile tõsiasjale, et kogu „fitnessi-krempel on ebatervislik keskkond inimesele, kellel on probleemid minapildiga. Selles ringkonnas on väga palju äärmiselt kauneid inimesi. Juhul kui sa ei ole sina peal iseenda ja oma välimusega, võib kogu see asi muutuda tõsiseks probleemiks, nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Siin ei aita palju omaenese ema kiitus, kui inimene on end ümbritsenud kogu „fitnessi-kompotiga, võrdleb end võistlejatega ja üritab järgida väga ranget elustiili, hoolimata sellest, et mõistus ja keha võitlevad selle vastu. Elu ei saa olla ainult „fitness ja minu meelest on see ka elustiilina küsitav. Suhtuge endasse kui sportlasesse. Ega teisedki sportlased ei räägi mingist „ujumis- või „jooksuelustiilist. Fitness on imelik ala ka selle poolest, et igaüks peab reaalseks selles võistlemist. Olen päris kindel, et kui spordi enda jaoks liiga hilja avastanud täiskasvanud, veidi ülekaaluline naine, otsustab hakata treenima vabakava, tekivad probleemid.

Probleemid
Naistel ilmneb ka oluliselt rohkem tõsiseid terviseprobleeme kui meestel. See on selline asi ala juures, mida üldiselt peetakse tabuks. Tõsiasi on aga see, et neid probleeme esineb. Söömishäired, totaalne kontrollikadu kehakaalu üle ja segipööratud kehahormoonide toimimine on need levinuimad. Mõni sale naine võtab paari nädalaga pärast võistlust või dieeti juurde uskumatult palju, ületades oluliselt oma endisi kaalunumbreid, hoolimata sellest, et ta on tark kalorite ja toitumise poole pealt. Isegi masenduse või paanikahäirete puhkemine dieedi ajal või selle läheduses ei ole paljudele võõras mure. Organismi hormoonitalitlus on osadel võistlejatel segamini veel aastaid pärast võistlusi ning halvimal juhul võib see põhjustada lastetust.
See ei ole ühel või kahel naisel, kellel on dieedi ajal alatemperatuur või häired kilpnäärme töös. Kõige raskem ja tõsisem nendest muutustest tundub olevat siiski see, et paljud ei suuda elada pärast dieeti normaalset elu, sest nad lähevad paksuks ainuüksi sööki vaadates. See viib lõpuks selleni, et kogu nende elu tiirleb ümber toidu, kuna nad kardavad kaalutõusu. See on pigem kinnisidee kui sport. Kas see on kellegi meelest normaalne spordiga seotud ilming? Mitte minu meelest. Kas nende kaalutõus tuleneb siis nende omapärasest kehast? Vaevalt.

Mõtteid probleemidest ja nende põhjustest
Mul on oma väike teooria, mitte midagi faktilist, millest aga minu arust pole selle ala avalikkus rääkinud või vähemalt pole ma sellega kokku puutunud. Selle teooria mõistmine on kindlasti ka mõnele arstile või asjatundjale võõras, kuigi uurimustulemusi selle kohta on olemas.
Ei ole normaalne treenida üle kümne tunni nädalas ja süüa poolteisttuhat kalorit päevas, kuid ikkagi kaalus juurde võtta. „Mul on selline keha/ainevahetus ei ole mingisugune vabandus selleks.
Väidan, et päris paljude naiste puhul hakkab võitlus oma kehaga alles siis, kui nad lähevad kaasa „fitness-elustiiliga või peavad esimest korda dieeti. Ma ei arva end olevat eriline spetsialist või mingit sorti autoriteet, olen vaid tavaline mees.
Olen aga jälginud seda rabelemist kümme aastat loo¸ikohalt ja väidan, et mõned meetodid, mille abil naised dieeti peavad, on üsna kahjulikud nende tervisele ja need on ka suures osas süüdi probleemides, mis naiste puhul ilmnevad. Need probleemid tunduvad olevat palju hullemad praegusel „fitness-generatsioonil kui nende eelkäijatel.
Usun, et üheks suurimaks probleemitekitajaks on kombinatsioon, kuhu kuuluvad absurdsed kogused aeroobset ning liiga vähene söömine. Kui organism on suure koormuse all (näiteks suur kogus aeroobset, jõutreening ja madal kaloraa¸), hakkab ta moodustama kilpnäärmehormoonile T3 (trijoodtüroniin) vastuhormooni, nii öelda reverse T3. Viimase ülesandeks on takistada T-kolme tööd ning kõnealune mehhanism on üks neist kaitsemehhanismidest, mis hoiavad meid elus rasketel aegadel, ehk siis organism läheb üle erilisele ellujäämisprogrammile. T3 on veel seotud kehatemperatuuri ja ainevahetusega ning kui selle tööd häirida, langeb kehatemperatuur ning ainevahetus aeglustub, mida jällegi on näha kaalu langemises või siis pigem küll selles, et see ei lange.
See kõik taas põhjustab kilpnäärmehäiretele omaseid sümptomeid, nagu väsimus, peavalu, PMS-sümptomid, migreen, menstruatsioonihäired, ärrituvus, vedeliku kinnihoidmine, külmatunne, ahistustunne ning paanika, ehk siis sümptomeid, mis on nii mõnelegi nais-, kuid miks mitte ka meessportlasele dieedi ajal üsna tuttavad, osadele ka „normaalsetes tingimustes. Kõige selle puhul seisneb puänt selles, et kui kehale üritatakse teha midagi vägisi ja liiga rajult, siis on tal selle jaoks olemas vastureaktsioon. Kui üritad end näljutada, siis kehal on enda kaitsmiseks selle vastu olemas omad nipid. Usun ka, et kõigel sellel ja veel mõnel sellega seotud teguril on üsna tähtis roll mängida dieedijärgses kiires kaalutõusus, mis on paljudele võistlejatele tuttav teema. Räägin siis sellest lõputust näljast ja uskumatult kiirest kaalutõusust, mida mõni võistleja kogeb, ehk siis, ma ei usu, et see „paisumine tuleneb ainuüksi enesedistsipliini puudusest, vaid selle taga on midagi palju enamat. Mis siis selle puhul aitab? Ka siin on mul olemas oma teooria, kuid kuna tegu on tõeliselt tõsise, isegi eluohtliku teemaga, siis ei hakka ma siin avalikult mingit nõu jagama, sest mõni inimene on nende samade probleemidega võib-olla arsti hoole all või ravimeid tarbimas ning ma ei hakka, ega innusta kedagi nende metoodikat ümber lükkama.

Lõpetuseks
On siis „fitness ja jõusaalis käimine naistele kuidagi ohtlik või mittesoovitatav? Ei, muidugi mitte, kuid enne kui minna millegi jahile, milleks oma tase veel ei küündi, tuleb teha alla korralik põhi. Kui treening on raske ja söömine korralikult kontrolli all, alles siis võib oodata tulemusi. Mõttetu „fitness-rabelemine viib pikapeale vaid probleemideni ning need tõepoolest ei ole kohustuslik osa selle ala juures.

Tõlge ajakirjast Body; Autor: Kalle Aaltonen

Autor: Body- tõlkija Greta