Nälg – sõber või vaenlane? Osa I

Meie üheks võimsamaks instinktiks on söömine. Kuid mis suunab ja kontrollib näljatunnet?
Mõni ahmib toitu sisse nii, et ei vaatagi õieti täpsemalt, mis üldse taldrikul on. Olles rahuldanud suurema näljatunde, langetatakse alles noad-kahvlid ning toimitakse läbimõeldult. Näljatunnet kontrollivad kaks signaali nälja- ja küllastussignaal.

Näljahormoonid

Näljahormoone on palju, kuid tuntuimad neist on greliin ja neuropeptiid Y (NPY). Need hormoonid erituvad toidukordade vahel mao ja aju vahelise kommunikatsiooni tulemusena. Magu, veresooned ja soolestik kommunikeerivad ajus asuva hüpotalamusega ning olenevalt vastusest tekib kas nälg või küllastus.

Hüpotalamust võib nimetada nälja- ja küllastustunde diktaatoriks. See väike osa ajust määrab nimelt, millisena tundub meile söödav toit ning kas söödav kogus on piisav nälja kustutamiseks. Olgu öeldud, et näljatunde all mõistame siin subjektiivset näljatunnet, mis sunnib sööma, mitte aga söögiisu, mis on psühholoogiline soov süüa mingit konkreetset toitu.

Greliin ja NPY

Kui söödud toit hakkab vähehaaval seeduma, toimub toitainete imendumine ning veresuhkru tase hakkab langema. Samal ajal algab maos greliin-hormooni eritumine. Mida kauem oled söömata, seda rohkem eritub greliini. Greliini tase langeb, kui energiavajadus on rahuldatud, ning tõuseb, kui toit on seeditud. Greliini eritumine järgib ööpäevarütmi, suurenedes kesköö ja hommiku vahelisel ajal. Seetõttu tekibki nälg just sobivasti hommikusöögi ajaks. Juhul kui magad öösel halvasti, häirub greliini eritumine ning näljatunne on tavalisest tugevam.

Lisaks greliinile suureneb maos ka NPY-i tootmine. Kesknärvisüsteemi retseptorid tunnevad NPY ära ning sellest tulenevalt on märgata mõjusid ka meie käitumisele. Nii nagu greliin, on ka NPY näljahormoon, kuid eelkõige stimuleerib ta süsivesikute saamist. Kõrgel NPY tasemel on negatiivne mõju aju serotoniinile, seevastu süsivesikute mõju serotoniinile on positiivne. Serotoniini tuntakse kui heaolu-hormooni ning see mõjutab nii meie tuju, une kvaliteeti kui ka libiidot, lisaks takistab ta näljatunde saabumist. Seega kui oled halvas tujus, magad halvasti ning näed unes pastat, võib oletada, et su organismis on kõrge NPY-tase ning madal serotoniini tase. Arvatavasti kõik, kes on katsetanud süsivesikutevaest dieeti, on mingi aja pärast tundnud metsikut isu süsivesikuterikka toidu järele (osaliselt on see kinni ka psüühikas).

Meelsasti alustame päeva süsivesikuterikka hommikusöögiga, mille saame spontaanselt koostada. Suuresti on see tingitud öö jooksul tõusnud NPY tasemest. Samas võib seada selle väite kahtluse alla, sest see, mida me sööme, on paljuski õpitud käitumine ning mõjutatud meie kultuuriruumist.

Söömisrütmil ja küllastatuse tundel on ka seos küllastustunne on seda tugevam, mida varem me hommikul sööme. Seega on hästi põhjendatav, miks saada suurem osa energiast kätte päeva alguses organism tunneb hiljem küllastussignaale kergemini ära.

Oled äkki imestanud, miks ainevahetus dieedi ajal aeglustub? Vähenenud kehakaal kulutab vähem kaloreid ning lisaks sellele mõjutab NPY sümpaatilist närvisüsteemi (SNS).

Sümpaatilise närvisüsteemi ülesandeks on valmistada organism ette erinevateks aktiviteetideks, muuhulgas stressihormooni adrenaliini ja noradrenaliini (ehk katehoolamiinide) eritamiseks, mille esmaseks ülesandeks on energia mobiliseerimine. Aktiivsel SNS-l on näljatunnet mahasuruv mõju: keset treeningut või tähtsa eksami ajal üllatab meid nälg väga väikese tõenäosusega. See on SNS-i toimimapanevate protsesside mõju, mis mobiliseerivad energiat ning aitavad keskenduda vaid olulistele asjadele.

NPY takistab sümpaatilise närvisüsteemi tööd. Sellest tulenevalt tekib väsimustunne ning aktiivsuse vähenemine. Pärastlõuna TV ees mööda saatmine tundub ahvatlevam kui koeraga jalutama minek või jalatrenni tegemine jõusaalis.

Kuna nälg tabab sageli just rahulolekus (kui SNS pole aktiivne), võib organismi SNS-regulatsiooni vaadelda kui katset ergutada toitumist ja puhkust. Nii mõnegi populaarse kaalualandamiseks mõeldud tableti toime põhineb SNS-i aktiveerimisel, mille tagajärjel toimub stressihormoonide eritumine ning näljatunde mahasurumine.

Ka rakusiseselt toimuvad kõrge NPY-i taseme korral muutused. NPY pidurdab insuliinitundlikkust, samas kui rasvade varustamise eest vastutavate ensüümide aktiivsus kasvab. Organism üritab seega võimalikult palju energiat kokku hoida, mis ei ole just hea uudis liigsest keharasvast vabaneda soovijatele.

Normaalne kehatemperatuur osutab normaalsele ainevahetusele, kuid sellele luksusele hakkab organism järele andma langetades kehatemperatuuri. See toiming, ühes alanenud kilpnäärmehormooni tootmisega (T3/T4), aeglustab ainevahetust. Positiivne sündmus nälgijale, kuid hõõruv kivi kingas nüüdisaja inimesele, kes soovib vabaneda ülekaalust.
Tõlge ajakirjast Body; Autor: Martin Berkhan

Autor: Greta