Pakend räägib ostjale

1. augustil 1998. aastal jõustus valitsuse määrus toidukaupade uuest märgistamise korrast, mille eesmärgiks on anda tarbijale paremat teavet müügil olevate toidukaupade kohta. Alates 1. juunist 1999. aastal peavad kõik toidukaubad olema märgistatud. Vabariigi valitsuse määruse nr. 108 (26.05.1998.a.) kohaselt. Seda määrust on kohustatud järgima nii kohalikud tootjad kui ka maaletoojad. Imporditud, võõrkeelse märgistusega toidukaubale lisatakse originaaltekstist lähtuv, kuid käesoleva korra nõuetele vastav eestikeelne märgistus.

Pakendit identifitseeriv märgistus kantakse pakendile pakendiseaduse (RT I, 1995,47, 739, 1997, 53, 836) järgi. Juhul kui vastavad standardid puuduvad, peab märgistus olema selgelt loetav, suurte trükitähtedega, kulumiskindel ja püsiv välismõjutuste suhtes.

Et tarbijal oleks kergem märgistust lugeda, antakse toidukauba nimetus, netokogus ning minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg märgistuses samas vaateväljas. Lubatud on ka viide nende tähtaegade asukohale, näiteks toosi põhjal, pakendi klambril või mujal. Ilupakendisse pakitud kauba puhul esitatakse nõutav teave müügikohal või saatedokumentidel.
Staatilisse toidukilesse pakendatud pagari- ja kondiitritoodete puhul võib märgistusel nõutav teave olla esitatud ka müügikohal. Uue märgistamise korra järgi peab müügipakendisse pakendamata toidukauba puhul teave olema kas saatedokumentidel või veopakendil.

Müügipakendil peab olema kirjas:
toidukauba nimetus
koostisosad, netokogus
minimaalne säilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg säilitamistingimused, kui toidukauba iseloom seda nõuab
tootja, töötleja või pakendaja nimi, aadress ja asukoht, importtoodetel importija nimi, asukoht ja aadress
päritolumaa, kui selle puudumine võib tarbijat eksitada
tarvitamisjuhis, kui toidukauba iseloom seda nõuab, toidupartii tähistus
kvaliteediklass või sort, kui toidukaubale on see ette nähtud
toitumisalane teave, kui märgistuses on toitumisalane väide
Kõigil ostjail peaks aga kujunema harjumuseks enne ostmist pakendil oleva info lugemine. Sellest on kasu nii majanduslikult kui ka tervise seisukohast lähtudes.
Toidukauba nimetus peab väljendama toidukauba olemust

Märgistusel tuuakse esile toidukauba nimetus, mis viitab toidukauba tegelikule olemusele eristamaks seda maksimaalselt teistest sarnastest toidukaupadest. Märgistus peab olema arusaadav, üheselt mõistetav ja vältima eksitava mulje tekkimist.

Toiduaine kauba- või teenindusmärk ei asenda nimetust. Kui näiteks ¨okolaaditahvlil on kirjutatud BITTER, siis peaks ostjat teavitama , et tegemist on mõru¨okolaadiga. Kui jogurti pakendil on nimetus VAARIKAJOGURT, siis peaks jogurt sisaldama vaarikad¸emmi või vaarikatest eraldatud maitse- ja lõhnaaineid.

Toidukauba nimetusega antakse ka teavet toidukauba valmistamisel kasutatava töötlemisviisi (kuivatamine, kontsentreerimine, taastamine, külmutamine ja muu) kohta, kui selle teabe puudumine võib tarbijat eksitada. Ioniseeriva kiirgusega töödeldud toidukaubal lisatakse nimetusele sõnad \”töödeldud ioniseeriva kiirgusega\”.
Müügipakendil on toodud toidukauba koostis

Toiduainete koostisosad (sealhulgas lisaained), mis sisalduvad toidukaubas samas või muutunud kujul, esitatakse osamasside või mahtude alanevas järjekorras. Mõningate toidukaupade puhul ei nõuta koostisosade esitamist. Näitena võib tuua värske, töötlemata puu- ja köögivilja, karboniseeritud vee, ning juustu, kodujuustu, hapupiimatooted ja või eeldusel, et viimaste tootmisel on kasutatud vaid piimatooteid, mikroorganismide kultuure või ensüüme.

Toidukauba koostisosade loetelus või toidukauba nimetuses või kohe peale nimetust märgitakse vastava koostisosa kogus protsentides, kui
koostisosa nimetus on seostatav toidukauba nimetusega
rõhutatud märgistuses sõnas, pildis või graafilisel kujul
põhiline toidukauba eristamiseks teistest nimetuse või välimise poolest sarnastest toidukaupadest

Kui toiduaine koostises on mõni liitkoostisosa, siis liitkoostisosa koostisosad märgitakse selle järel sulgudes alanevas järjekorras. Liitkoostisosade märkimist ei nõuta, kui liitkoostisosa moodustab vähem kui 25% valmistootest, välja arvatud kui liitkoostisosa koostises on lisaainele iseloomulikku funktsiooni täitev lisaaine.

Koostisosade nimistus esitatakse ka vesi vee sisalduse järgi valmistootes. Vee koguse arvutamiseks lahutatakse valmistoote massist teiste selle valmistamiseks kasutatud koostisosade masside summa.

Vett ei märgita kui:
vett on lisatud vaid kontsentreeritud või kuivatatud koostisosade taastamiseks
vett kasutatakse keskkonnana või osana keskkonnast, mida tavaliselt ei tarvitata
vee kogus ei ületa 5% valmistoote massist

Vedelikuga koos väljastatavate toidukaupade märgistusel on näidatud põhikomponendi nimetus ja netokogus sõnadega ”vähemalt …g”. Mõningad toidukaubad (näiteks liköörikompvekid) sisaldavad mõningal määral alkoholi. Et hoiatada teatud elanikkonna gruppe, on nõutav alkoholisisaldus märkimine, kui see on toidukaubas üle 1,7 massiprotsendi.
Keedusool

Keedusool sisaldab naatriumi ja kloori, mis mõlemad on inimorganismile vajalikud. Naatrium koos teiste mineraalainetega aitab reguleerida vee ja happe-leelise tasakaalu organismis, tal on teisigi tähtsaid ülesandeid. Kuna naatriumi sisaldavad piisavalt ka naturaalsed toiduained, rääkimata töödeldud toiduainetest, siis naatriumi puudust esineb haruharva. Küll on aga probleemiks naatriumi liigne tarbimine. Liigne naatrium toidus soodustab kõrgvererõhktõbe, osteoporoosi, tursete tekkimist, neerude puudulikkust, astma halvenemist ja veel palju muid tervisehaäireid.

Et tarbijaid hoiatada liigse keedusoola eest töödeldud toiduainetes, on kohustuslik keedusoola maksimaalse massiprotsendi märkimine järgmistes toidukaupades:
või, margariin, teised rasvemulsioonid
juust, ja juustutooted, kodujuust
vorstid ja muud lihatooted
kalatooted
lihtpagaritooted
röstimata ja röstitud teraviljahelbed, paiterad lisanditega ja ilma
salatid
puljongid, supid, kastmed, ka pulbrina või kontsentraadina
vormiroad, hakkliha-, maksa- ja kalaroad
soola sisaldavad maitseainesegud

Lisaained

Lisaained (välja arvatud pakendusgaasid) tähistatakse rühma nimetusega, millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliselt kehtestatud numbriline tunnus (RT 1997, 89-92, 1551). Kui lisaaine kuulub rohkem kui ühte rühma, märgitakse see rühm, mis omab põhilist tehnoloogilist funktsiooni selle toidukauba puhul. Näiteks kuulub letsitiin (E322) küll antioksüdantide gruppi, kuid enam kasutamist leiab letsitiin heade emulgeerivate omaduste tõttu.

Liitkoostisosa komponentide loetelus ei pea koostisosana esitama lisaainet, kui sellel ei ole antud toidukaubale iseloomulikku funktsiooni. Kui MAASIKAJOGURTI valmistamiseks kasutatakse säilitusainet sisaldavat maasikad¸emmi, kuid see säilitusaine ei pikenda jogurti säilivust, ei nõuta selle esitamist märgistuses. Samuti ei pea koostisosade nimistus esitama lisaainet, mida kasutati teatud tehnoloogilistel eesmärkidel, kuid mille jäägid ei põhjusta ohtu tervisele ning ei mõjuta valmistoodet. Kui toote kleepumise vältimiseks peab vormi puistama mõnd lisaainet ning see satub ka tootesse, ei ole seda vaja näidata koostisosana.

Tehisliku lõhna- ja maitseaine puhul märgitakse sõnad ”lõhna ja maitseaine” või lõhna- ja maitseaine täpsem nimetus. Tunduvalt atraktiivsemad on lõhna- ja maitseainete iseloomustamiseks sõnad \”loodusliku päritoluga\” või teised samatähenduslikud sõnad. Siiski võib neid sõnu kasutada vaid juhul, kui lõhna-ja maitseained on saadud vastavate füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloobiliste protsessidega taimsest või loomsest toormest.

Toidukaupa võib säilimisaja pikendamiseks pakendada pakendusgaasi keskkonda. Sel juhul peab tarbijat teavitama sõnadega märgistuses ”pakendatud gaasikeskkonda”.

Magusained

Lisaainete hulka kuuluvad ka magusained. Magusaineid kasutatakse paljude toiduainete, näiteks karastusjookide, jäätise, ¨okolaadi jt. valmistamisel. Mõnedel magusainetel (aspartaam, atsesulfaam K) on toiduenergia väga väike või puudub üldse. Neid kasutatakse diabeetikute ja rasvtõve all kannatavate inimeste toitumisel. Magusainete märgistamisele pööratakse uues määruses küllalt suurt tähelepanu, kuna mõni magusaine võib liigsel tarbimisel tekitada tervisehäireid. Kui toidukaup sisaldab magusainet, siis lisatakse kauba nimetusele sõna ”magusainega”, kui aga suhkrut ja magusainet üheaegselt, siis ”suhkru ja magusainega”.

Osa inimesi ei suuda omastada magusaine aspartaami koostises esinevat fenüülalaniini, mistõttu neil tekib väga raske haigus – fenüülketonuuria. Et inimesi selle eest hoiatada, peab aspartaami sisaldaval toidukaubal olema märge ”sisaldab fenüülalaniini”.

Polüoole (ksülitool, sorbitool, mannitool, jt.) kasutatakse laialdaselt kaariese profülaktikas. Rohke polüoolide tarbimine võib tekitada aga suuri ebameeldivusi, eeskätt kõhuvaevusi. Selle vältimiseks peavad rohkem kui 10% polüoole sisaldavad toidukaubad kandma märget ”üleliigne tarbimine võib põhjustada kõhulahtisust”.
Märgistus aitab vältida toidumürgitusi

Toiduained jaotatakse säilitamisaja märgistamise järgi kolme rühma. Kiirestiriknevad toidukaubad on oma koostise tõttu heaks keskkonnaks mikroobidele, muutudes seetõttu ohtlikuks inimese tervisele.

Kiirestiriknevate toiduainete müügipakendil tuleb märkida väljend kõlblik kuni” ja selle järel realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg, milleni selle määranud tootja, töötleja või pakendaja tagab toidukauba vastavuse kehtestatud nõuetele. Tähtaeg esitatakse kronoloogilises järjestuses, vähemalt kuu ja päev, kui säilimisaeg on kuni 1 ööpäev, märgitakse ka kellaaeg. Pärast selle tähtaja möödumist on kiirestiriknevate toidukaupade müümine keelatud.

Teise rühma moodustavad toiduained, mille pakendil toodud minimaalne säilitamisaeg, see on aeg, mille jooksul selle määranud tootja, töötleja või pakendaja tagab toidukauba vastavuse kehtestatud nõetele.. Ka pärast seda tähtaega võib toiduaine olla tarvitamiskõlblik.

Tähtajad märgitakse:
kuupäev, kuu, kui minimaalne säilimisaeg on alla 3 kuu
kuu, aasta, kui minimaalne säilimisaeg on 3-18 kuud
aasta, kui minimaalne säilimisaeg on üle 18 kuu
Koos minimaalse säilimisajaga märgitakse vastavalt:
parim enne…”, kui tähtajas on märgitud kuupäev
parim enne … lõppu” muudel juhtudel.

Minimaalse säilimisaja tähtaeg arvestatakse minimaalse säilimisaja sisse.

Näiteks on aseptiliselt villitud apelsinimahla pakendil toodud vitamiin C sisaldus. Tootja tagab märgistuses toodud vitamiin C sisalduse kuni minimaalse säilitamisaja lõpuni. Selle aja möödumisel võib vitamiinisisaldus langeda, kuid mahl on tarvitamiskõlblik.

Kolmanda rühma moodustavad toiduained, mille pakendil ei nõuta säilitamisaja näitamist. Sellesse rühma kuulub värske töötlemata aedvili, äädikas, suhkur, keedusool, jäätise üksikportsjonid ja näts.
Tähtsad on ka säilitamistingimused

Kiirestiriknevad toiduained on heaks keskkonnaks mikroorganismidele, seepärast tuleb neid säilitada tootja, töötleja või pakendaja poolt nõutud tingimused. Sellest tuleb kindlasti kinni pidada nii kauplustel kui ka edaspidi kodus. Selle nõude vastu patustatakse meil pahatihti, eriti turgudel, mistõttu ostja peab olema eriti tähelepanelik. Kui vorsti, kalapreserve, piima ja muid kiirestiriknevaid toiduaineid säilitatakse toatemperatuuril, mitte aga külmletis, nagu on nõutud märgistuses, siis ei kehti ka säilitamisajad.

Tähelepanelikult tuleb jälgida ka külmutatud toiduainete säilitamistingimustest kinnipidamist. Vaakumpakendis pihvid on ette nähtud säilitada külmutatult, kui neid hoitakse seevastu toasoojas, siis on see säilitamistingimuste ränk rikkumine. Ülessulanud toiduained on eriti heaks keskkonnaks mikroorganismidele.

Tarbija eest hoolitsev tootja lisab vajaduse korral pakendile ka kuidas ja kui pikka aega tohib pakendit säilitada kodus. Eriti oluline on see lastele ettenähtud toiduainete puhul.

Kui toiduaine iseloom seda nõuab, sisaldab märgistus ka tarvitamisõpetuse ja valmistamisjuhendi.Näiteks võib kuivsuppide pakendilt lugeda , kui palju vett lisada ja kui pikka aega keeta. Taimeõlide pakendil on kirjas, kas õli on ette nähtud ainult salatite valmistamiseks või ka praadimiseks.

Kas soovite toituda tervislikult

Paljude toiduainete pakendil on esitatud toitumisalane väide, mis kinnitab, et toidukaubal on toiduenergia või toitainete sisaldusega seotud omadused.

Toitumisalane väide esitatakse märgistusel järgmiselt:
toidukaup sisaldab (näiteks vitamiini C)
toidukaup sisaldab vähendatud määral (lahja)
toidukaup ei sisalda (kolesteroolivaba)

Toitumisalase teabe esitamise kohta on kindad nõuded. Kõige lihtsamal juhul on toodud energiasisaldus (kJ/kcal), valkude, süsivesikute (kaasa arvatud polüoolid) ja rasvade sisaldused 100 g või 100 ml toote kohta, lähtudes sellest, millistes ühikutes on märgistuses näidatud toidukauba netokogus.

Kõige suurema toiduenergiaga on rasvarikkad toiduained. Tihti sisaldub rasv toiduaines varjatud kujul, mida ostjal on raske hinnata. Pakendil toodud rasvasisalduse järgi on seda hõlbus teha.

Üha rohkem inimesi hakkab huvi tundma toidu keedusoolasisalduse vastu. Liigne soolasisaldus on ohtlik eelkõige kõrgvererõhuga inimestele. Kõrge vitamiinisisaldus on aga toiduainele heaks reklaamiks. Et tarbijal oleks kergem hinnata toiduga saadavat vitamiinide kogust, peab teave vitamiinide ja mineraalainete sisalduse kohta olema väljendatud protsentides toitumissoovitustes toodud täiskasvanud inimese päevasest kogusest.

Kui te ise olete liiga laisk või hoolimatu märgistuse lugemiseks, siis teadke, et märgistuse korrektsust ja säilitamistingimustest kinnipidamist kontrollivad ka vastavad ametkonnad. Seega tõstab korrektne märgistamine toidukaupade kvaliteeti ja ohutust.

Mida saab lugeda pakendilt?

Kas tasub osta?
Võrreldes hinda ja pakendi sisu, peate otsustama, kas osta.

Soovi korral võite vältida mõnda lisaainet.
Kui tahate mõnda lisaainet vältida, saate seda teha lugedes märgistust.

Aitab vältida toidumürgitusi.
Kiirestiriknevate toiduainete pakendil on toodud realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaeg ja säilitamistingimused.

Annab juhise kuidas toitu valmistada.
Näiteks on riisi hõlbus keeta, kui pakendil on vastav juhis.

Aitab tervislikult toituda.
Inimesed tunnevad üha enam huvi tervisliku toitumise vastu, toitumisalane teave pakendil on neile selles suureks abiks

Annab teavet, kus on toiduaine valmistatud.
Nii saate valida just selles ettevõttes valmistatud toiduained, keda te usaldate.

Autor: M.M.