Põlveliigese kinesioloogia ja biomehaanika II osa

Selleks, et paremini mõista põlveliigese harjutusi, peame kõigepealt selgeks tegema mõned põhilised inimese liikumise kinesioloogia ja biomehaanika aspektid. Lühike ülevaade inimese liikumise neljast olulisest aspektist aitavad meil lähemalt vaadata mitte ainult põlveliigese liikumist harjutuste käigus, vaid ka teiste liigeste liikumist. Kuigi me räägime põlvest ja ka näited on ainult põlveliigese liikumisest, siis samasid põhimõtteid võib kohaldada mistahes muule kehaosale.

Avatud ja suletud kinemaatilised ahelad

Inimkeha eemaleulatuva jäseme liikumist nimetatakse avatud kinemaatiliseks ahelaks. Avatud kinemaatilised ahelad on paljud funktsionaalsed liikumised, sinna hulka kuuluvad ka igapäevaelus tehtavad liigutused ja asjade tõstmine. Näiteks avatud kinemaatilises ahelas liigub säär põlve sirutamisel reie suunas.
Suletud kinemaatilist ahelat saab iseloomustada läbi kükitamise, kus jalad on fikseeritud (jalad toetuvad põrandale) ja reis liigub sääre suhtes läbi põlveliigese. Seega omadus, mis eristab suletud ja avatud ahela liikumisi, on eemaleulatuva jäseme funktsioon ahelas. Avatud ahela liigutustes tõmbuvad lihased kokku, et liigutada eemaleulatuvaid jäsemeid, mis vabalt liiguvad. Samad lihased tõmbuvad kokku läbi sama liigenduse, et toota suletud ahela liigutusi, kui eemaleulatuvad jäsemed on paigal.

Anatoomilised plokid

Anatoomilised plokid muudavad suunda, kuid mitte nii jõuliselt nagu lihased. Seega lihaste jõu suuna muutus parandab lihase võimet toota kiirendust. Lihase tegutsemisjoone suuna muutus (või kõrvalekaldumine) on alati kaugemale liigese teljest kus see lihas tegutseb. Tegevusjoone kõrvalekalle kaugemale liigese teljest suurendab lihaste jõudu, sellest tuleneva kiirenduse kasvuga. Anatoomilise ploki klassikaline näide on põlveliigese kederluu.

Elastne energia: pikkuse-pinge suhe

Pikkuse-pinge suhe kinnitab, et kokkutõmbuv jõud, mida lihas on võimeline tootma, suurendab oma pikkust ja see on maksimaalne, kui lihas on puhkuse pikkuses. Suurim jõud (skeletis toodetud jõud) eksisteerib, kui lihas on väljavenitatud asendis. Pingete suurenemine väljavenitatud lihases ei ole tingitud üksnes kontraktsiooni jõust, see on ka elastsete osade panus kudedes. Üldiselt saab suurimat kogupinget toota 120-130% vahel puhkuse pikkusest.
Mõnikord me kasutame reielihaste eelvenitust põlve pikendamise harjutuses, eesmärgiga saada kasu pikkuse-pinge suhtest. Kuid olge ettevaatlikud, sest see toob kaasa palju rohkem kokkusurutust kederluule ja tõstab vigastuste ohtu.

Kahe-liigese lihaste aktiivne ja passiivne puudulikkus

Aktiivne puudulikkus kahe-liigese lihased ei saa avaldada pinget, et piisavalt lüheneda ja põhjustada liigeste erinevaid liikumisi mõlemas artikulatsioonis samal ajal. Näiteks on väga raske rectus femorisel toota jõudu ja amplituudi põlve pikendamiseks ja puusa painutamiseks samal ajal. Kui lihas hakkab saavutama aktiivset puudulikkust, peab ta tööle rakendama suuremat arvu „mootoreid, et tõhusalt jätkata liikumise tootmist.

Passiivne puudulikkus – kahe-liigese lihastel on väga raske venitada piisavalt, et võimaldada erinevaid liikumisi mõlemas liigeses samal ajal. Näiteks reie tagakülg üldiselt ei ole võimeline lubama kogu põlve pikendamist ja puusa paindumist samal ajal. Venitusharjutused eelistavad lihaste elastsust ja seega väheneb tõenäosus enneaegseks passiivseks puudulikkuseks keha liikumise ajal.

Vaatamata sellele, et aktiivne ja passiivne puudulikkus tulevad välja rohkem kahe-liikme lihastes, võib seda olla ka ühe-liikme lihastes.

Me kasutame kõiki neid põhimõtteid koos artikli esimesest osast saadud infoga, et paremini saada aru põlve pikendamisest, paindumisest ja kükkidest juba järgmises osas.

Allikas: [url=http://www.ifbb.com/]www.ifbb.com[/url]
Professor Mauricio de Arruda Campos
IFBB Educational Commission

Autor: Tõlkinud Jupp, Autor Professor Mauricio de Arruda Campos