Proteiinide/valkude vajalikusest

Proteiini all mõistetakse kõiki loomorganismis leiduvaid, lämmastikku sisaldavaid ühendeid, põhiliselt lihtvalke mis moodustavad keskmise inimese kehakaalust ca 18%. Nad on keerukad, kõrge molekulaarmassiga orgaanilised ühendid. Valgud koosnevad liigile, kudedele, organitele ja produktsioonile spetsiifilises vahekorras aminohapetest. Valkude koostises leidub tavaliselt kuni 25 aminohapet. Valkude bioloogiline tähtsus on väga mitmekülgne: nad on korraga nii uute kudede ülesehitusmaterjaliks kui ka olemasolevate täiustamiseks; nad on organismis ensüümide ja hormoonide koostises nende alusmaterjalina. Valkude üleminekul energiaks vabaneb ligikaudu sama soojushulk kui süsivesikuist, nad on aga võimelised transformeeruma ka süsivesikuiks või rasvadeks. Viimased aga organismis valguks transformeeruda ei saa

Oma tähtsuselt organismi talitlustes jaotatakse aminohapped kahte suurde rühma: asendamatud ja asendatavad. Esimesse rühma kuuluvad need aminohapped, mida organism ei ole võimeline sünteesima. Aminohapete jaotatust asendatavaiks ja asendamatuiks ei tohi võtta siiski absoluutseks. Järjest rohkem koguneb andmeid, mis viitavad sellise jaotatuse suhtelisusele. Viimasel ajal ollakse seisukohal, et võrdväärset uurimist vajavad aminohapete mõlemad rühmad

Kõik valguallikad ei ole võrdse väärtusega. Valku on mitmesugust, valgu kvaliteedi määrab ära selles leiduvate asendamatute aminohapete hulk. Kui toidusedel sisaldab rohkesti kaheksat asendamatut aminohapet, kuid ainult vähesel määral üheksandat: saab organism moodustada vajalikke valke senikaua kuni üheksas on otsas. Nt ¸elatiin on 100% valk, kuid kuna selles ei sisaldu asendamatut aminohapet trüptofaani, on ta puhtal kujul väga väikse väärtusega.

Valkude ülesanded organismis
Esmane valkude biofunktsioon on ensümaatiline ehk biokatalüütiline. Nii on inimorganismis ligikaudu 50000…60000 erinevat valku, neist umbes 2000…2150 on ensüümid. Ensüümid moodustavad inimorganismis valkude üldhulgast kõigest 3,5…4%, kuid kindlustavad kõikide biokeemiliste reaktsioonide toimumise vajaliku kiirusega.

Bioregulatoorne funktsioon – selle all peetakse silmas ainevahetuse ja metabolismi reguleerimist valguliste hormoonide poolt. Tüüpiliseks näiteks on siin kõhunäärme insuliin ja glükagoon (vastandtoimega hormoonid!), mis kontrollivad süsivesikute ainevahetust (metabolismi).

Retseptoorne funktsioon – retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel. ( Näiteks rakumembraani pinnaretseptorid. )

Ehituslik funktsioon – siia kuulub toiduvalkude komponentide kasutamine biostruktuuride loomiseks ja suurendamiseks (biomembraanide ja tsütoskeleti tubuliin, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid jne).

Kontraktsiooni kindlustamine – see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud.

Varuaineline ehk toiteline funktsioon – see on valkude kasutamine arenevate isendite toiduks. Siia kuuluvad näiteks munaalbumiin ja rinnapiima kaseiin.

Energeetiline funktsioon – 1 g valgu täielikul lõhustumisel CO2 ja H2O moodustumiseni vabaneb 4 kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% üldisest energiavajadusest.

Kahjustustamise funktsioon – albumiinid, näiteks munavalge- ja piimavalgud, seovad vastavate rühmade abil raskmetalle ja alkaloide, mistõttu neid kasutatakse nende mürkide neutraliseerimiseks maos.

Transpordifunktsioon – valkudega seostunud ainete transport biovedelikes, näiteks vere albumiin transpordib rasvhappeid, hemoglobiin kindlustab hapniku ja osaliselt süsihappegaasi transpordi, transferriin transpordib rauaioone.

Kaitsefunktsioon – aktiivse kaitse tagavad võõrorgaanika vastased antikehad, vere hüübimisfaktorid, vere pH regulaatorvalgud, kaitsevalgud madalate ja kõrgete temperatuuride mõju eest. Passiivsed kaitsevalgud on teatud määral samastatavad struktuurvalkudega (näiteks nahavalgud).

Geeniregulatoorne funktsioon – valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust.

Eeltoodud loetelust tuleneb üliselgelt, kui oluline on normaalne valkude süntees ja uuenemine organismis. Selle vältimatuks eelduseks on aga vajalike vabade aminohapete olemasolu meie organismis. Et neid aminohappeid peab organismis olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades, siis omandab õige toitumine erilise tähtsuse.

[url=https://fitshop.fitness.ee/proteiinid-valgud/]Oma igapäevast proteiini hangi SIIT![/url]

Autor: Ero Viik