Proteiinifraktsioonid. Osa II
Vadaku fraktsioone on uuritud aga…
Kuigi bioaktiivseid fraktsioone võib leida erinevatest vadakupulbritest, võivad nad kõik hävida erinevates protsessides ning seedimise käigus. Kes otsustab, millised fraktsioonid üleüldse eralduvad pikkadest proteiiniahelatest, sellistena nagu neid teatakse, ning sellisel määral, et neil oleks ka mingisugune mõju ning et nad jõuaksid ka vereringesse bioaktiivsetena? Mitmeid vadakufraktsioone on uuritud, kuid neid on hoolikalt isoleeritud ning töödeldud leebete meetmetega. Neid on kasutatud märgatavalt suurtes kogustes. Tulemusi ei saa seetõttu seostada üldtuntud vadakupulbrite turustamisega.
Vadakufraktsioonid on tulvil lubadusi, kuid kas need ka täituvad?
Fraktsioonid on väga tundlikud erinevate protsesside suhtes. Keegi ei tea, kuidas laguneb vadakuvalk meie maos ja soolestikus. Lagunemine võib toimuda muudest laguprotsessidest sõltumatult ning täiesti ettearvamatult. Osades uurimustes, mis on vadakuga tehtud, on suudetud näidata näiteks immuunsüsteemis toimuvaid muutusi. Samas on põhjused nende muutuste taga praktiliselt teadmata.
Mõned pikemad fraktsioonid kulgevad kehas tervena ja lagunemata
Pikematel peptiidahelatel, nagu immunoglobuliinil, on kehas omapärane transportmehhanism, mis toimib edukalt vastsündinutel mõne aastaseks saamiseni. Pikad immunoglobuliinid haaratakse (pinotsütoos) seedekanalist tervel kujul ning viiakse lagundamata ahelatena vereringesse immuunkaitses osalemiseks. Samal viisil satuvad vereringesse ka teised pikad valgufraktsioonid, mis tegelikult sinna sattuma ei peaks, kuna põhjustavad väikelastel allergilisi reaktsioone. Selle erilise mehhanismi toimumine hääbub lapse kasvades ning katkeb aja jooksul praktiliselt kõigil. Ilming on tuttav kõikidele allergikutest laste vanematele. Toiduallergia kohta öeldakse, et nende esinemine väheneb lapse kasvades ning võib lõpuks sootuks kaduda.
Võib olla, et osa neist valgufraktsioonidest kulgeb samal moel ka edaspidises elus, sest muidu oleks kogu valgufraktsioone käsitlev arutelu täiesti mõttetu. Mõned spordiga seotud aruteludes esile toodud proteiinifraktsioonidest on nii pikad aminohappeahelad, et neid ei tohiks olla võimalik mitte mingil moel transportida vereringesse läbi soolestiku limaskestade.
Lõpetuseks
Vadakufraktsioonide kasulikkus erinevates vadakupulbrites kasutatuna on veel kaua aktuaalne teema. Nüüd on teada, et vadak sisaldab huvitavaid ühendeid. Teadlased oskavad neid peenete aparaatidega eristada ning välja filtreerida. Suurte annustena on neil märgatud omapäraseid mõjusid inimese organismile. Siit on veel aga pikk maa selleni, et vadakupulbriga kaubitsejad võiksid väita, et nende toodetel on samasugused mõjud, kui välja arvata üks vererõhku alandav vadakuvalk. See, et meid huvitavad fraktsioonid on tervel kujul pulbris esindatud, ei tähenda veel, et nad jõuaksid samal kujul ka vereringesse ning avaldaksid soovitud mõju. Vaja on veel rohkesti lisauurimist.
Vadakuvalgu silmapaistvaim omapära on tema laktoosisisaldus (sel ei ole tähtsust muidugi mitte kõigile), koguvalgu sisaldus / hind. Denaturaliseerumatus on eriti tähtis näitaja vadaku uurijatele ja sellest jookide valmistajatele, samuti nagu teisedki treeninguga seotud vadaku omadused. Ka bioaktiivsete peptiidide leidumine vadaku proteiiniahelatest on uurijatele oluline. Vadaku hüdrolüüsitavus on tähtis taastusjookide valmistajatele. Meile, tarbijatele on vadaku puhul halb uudis see, et nõudlus selle järele kasvab maailmas kiiremini kui pakkumine. See tähendab, et lähitulevikus hakkavad hinnad kõvasti tõusma.
Vadakuvalk on ehk parim sporditoidulisand
Kõigest hoolimata on vadakuvalk ehk kõigi aegade parim sportlaste toidulisand. Temas on palju proteiini ning ta seguneb hästi. Ta sisaldab palju hargnenud ahelaga aminohappeid ning rohkesti glutamiini, kusjuures maitse on täiesti talutav. Need faktid on väga määravad.
Tõlge ajakirjast Body; Autor: Timo Kosonen
Autor: Greta