Pühendumine või hullumeelsus…
Kas ma olen omadega sassis?
Alates hommikust, hetkest, kui üles ärkan mõtlen päev läbi oma õhtul eelseisvast 5 x 5 – st. Paralleelselt mõtetega õhtusest trennist mõtisklen läbi päevaseid toidukordi ja seda, kui vara töölt pääsen, et peale seda kiiresti trenni minna. Lõunapausi ajal lipsan kindlasti netist läbi, ehk on mu lemmikportaalis ilmunud mõni uus treeningu artikkel või saan lihtsalt surfates õhtuseks trenniks mõne uue harjutuse (meetodi), mida proovida.
2011. a. detsembris oli meil Inglismaal küllaltki korralik talv ja otsustasin minna ka tõsise lumetormiga harjutama. Jäin jõusaali parklasse kinni, koguni nii, et kaevasime mitme jõmmiga tükk aega, enne kui välja sain. Eelmisel nädalal puudus mul ka auto kasutamise võimalus, käisin jala kaks ja pool miili ja tegin ikka oma trennid ära.
Mu perekond arvab juba ammu, et olen segi läinud, kuid ise arvan, et tean, mida tahan ja teen ning ei lõpeta enne, kui oma eesmärkideni jõuan.
Stronglift’i portaal on mulle õpetanud, et kui sul on pühendumist ja sihikindlust, siis ei saa eesmärkideni jõudmine ebaõnnestuda, nii treeningus kui elus.
Sa ei ole kindlasti ära pööranud. See on käitumine ja mõtlemine nagu me oma ala pühendunud fanaatikud kõik seda teeme.
Ka Belgias oli eelmisel aastal, detsembris, väga karm talv. Pidin samuti sõitma läbi lumetormi 5 km, et jõuda oma vanemate koju garaažis asuvasse jõusaali. Kahel korral panin teelt välja, kuna mu BMW – l puudusid talverehvid. Ma ei ole neid kunagi soetanud, kuna reeglina on meil tõsist talve vaid kahe nädala jagu. Kulminatsioon oli see, et lõpuks jäin tänava otsas hange kinni, kõndisi njala 200 m, kutsusin isa ja trügisime minu auto suure vaevaga nende õuele.
Ilmselegelt pidasid ka minu vanemad mind hulluks, et ma üldse sellise lumetormiga hakkasin välja trügima, et garaažis, kus on -13°C oma trenn ära teha. Loomulikult, kes ei tahaks lumetormiga kodus soojas istuda, juua sooja piima ja filmi vaadata, kuid keegi ei jõua oma eesmärkideni, kes külma ilma pärast oma trenne ära jätab.
Muide, ka Arnold treenis oma varases teismeeas kütmata ruumis, kus temperatuur oli sageli null kraadi ringis. Lisage sinna veel 8 miili jalutuskäiku või rattasõitu, et pärast koju minna.
Arvan, et seesama karmide tingimuste olemasolu, aga teisalt ka eiramine olid need, mis aitasid Arnoldil saada sedavõrd edukaks kulturistiks, jõutõstjaks, näitlejaks ja poliitikuks.
Tuleb mõista, et kui te teate, mida te tahate saavutada, siis saab olla vaid üks viis: te teete seda, mis iganes see teilt nõuab. On palju asju, mida on raske määrata ja muuta. Näiteks kõhna kehaehitus, peenikesed luud, pikad jäsemed jne, kuid kui te tõstate regulaarselt ja püsivalt suuri raskusi, siis te jõuate lõpuks oma eesmärkideni.
Paar nädalat tagasi oli nii, et läksin õhtul magama, juba une piiril, mõtisklesin oma trennimõtteid ja mõtisklesin nii kaua, kui pidin ühtäkki voodist sisuliselt une pealt välja hüppama ja oma järgmise päeva küki raskused üle kontrollima. Seega, jah, sa peadki mõtlema oma treeningust, nii hommikul kui õhtul, see näitab, et sa oled hingega asja kallal. Sa peadki juba eelnevalt peast teadma oma plaanitava trenni tööseeriate raskuseid. Sa peadki teadma, mis kell sa täpselt treenid. Sa peadki teadma, mis kell sa sööd ja mida sa sööd. Sa peadki kord nädalas oma treeningpäevikut sirvima, analüüsima ja tegema plaane järgmiseks nädalaks.
Sa peadki plaanima, sest võimetus plaanida tähendab plaanide ebaõnnestumist.
Neid, kes plaanivad oma trenne ja toitumist piinliku täpsusega ei ole väga palju. Sellest tulenevalt ei ole ka neid palju, kel midagi märkimisväärset tulemuste osas ette on näidata. Vahet pole, kas sind kutsutakse sellise pühendumise pärast haigeks, fanaatikuks või hullumeelseks, ignoreeri seda ja tee oma asja edasi nii, nagu sa tunned, et tegema pead.
Teretulemast klubisse!
Originaalartikkel
[url=http://stronglifts.com/motivation-lifting-madness-determination/]Kliki siia…[/url]
Autor: Janar Rückenberg (tõlge)