Raud…

Tõlkijalt: toon lõpuks lugejateni Henry Rollins’i kuulsa mõtiskluse Rauast. Mis seal salata, tekst on ühest küljest iseenesest hästi mõistetav, tajutav või tunnetatav. Samas, sõnadesse on neid mõtisklusi küllaltki raske panna. Kes soovib, loeb originaalartiklist ise juurde. Mina üritasin teieni tuua selle kirjutise põhilise idee!

Henry Rollins:

“Kulus aastaid enne, kui hakkasin aru saama Raualt saadud õppetundide väärtusest. Mõtlesin varem pigem nii, et see, mida ma tõsta üritan on minu vastane. Arvasin, et ma üritan tõsta midagi, mis ei taha tegelikult olla tõstetud või liigutatud. Eksisin. Kui te üritate Rauda tõsta ja ta ei taha liikuda või maast lahti tulla, siis see on lahkeim ja heldeim viis, kuidas ta teiega käituda võib. Kui ta tuleks minimaalse pingutuse peale ja väikseima vaevaga maast lahti ning lendaks kergelt üles, siis ei õpetaks ta teile mitte midagi. Raud oma raskuses räägib teiega. Kui Raud on raske, siis ta räägibki sinuga, siis on dialoog eriti sügav ja sisukas. Ta näitab ja ütleb teile seda, et mida rohkem te temaga töötate ja tegelete, seda enam hakkate te ise ka temaga sarnanema.

Kuni kahekümnendate aastate lõpuni ei saanud ma aru, millise suurepärase ande ja arusaamise olid rasked treeningud mulle kinkinud. Ma õppisin, et midagi head ei ole võimalik saavutada ilma pühendumiseta, ilma töö ja vaevata ning alati käib asja juurde ka mingi annus valu. Kui lõpetan värisedes raske seeria, olen igakord jälle enda kohta midagi teada saanud.

Mingi ajani üritasin trennis, seeria käigus tekkiva valu vastu justkui võidelda, kartsin seda ja pidasin vastikuks. Ent, nüüdseks on mulle selgeks saanud, et valu ei ole minu vaenlane; see on võimalus, mida mulle pakutakse. Samas, ei tohi unustada, et Rauaga suheldes tuleb osata valu õigesti tõlgendada. Kui Rauaga vestlete, ärge laske oma egol võimutseda. Olen treeninud mõne nädala vältel selliste koormustega, mille jaoks mu keha ei olnud valmis. Tulemuseks oli see, et peale seda tuli treeningutesse ka korralik mõõn. Proovige tõsta midagi sellist, milleks te valmis ei ole ja Raud annab teile kohe mõõdukuse ja enesekontrolli õppetunni.

Ma pole kohanud kunagi ühtegi tõeliselt tugevat inimest, kes ei austaks ennast. Ma arvan, et paljude sisemiste ja välimiste kiusatuste ületamine on seotud ka eneseväärikusega ja eneseuhkusega. Kui teil kaks viimast on arenenud ja paigas, siis õpite olema pahedest ja kiusatustest kõrgemal, neist üle olema.

Nähes, kui paljud treenivad lihtsalt kosmeetilistel eesmärkidel näen edevuse avaldumist kõige halvemal ja tühisemal viisil. Ollakse nagu multifilmitegelased, ebasümmeetria, ebakindluse, tasakaalutuse ja kaitsetuse reklaamkujud. Jõud avaldub eelkõige läbi iseloomu ja suhtumise. Kahe väliselt tugeva inimese vahel võib olla väga suur vahe. Lihasmass ei võrdu alati jõuga. Jõud, see on heatahtlikkus ja tundlikkus. Jõud, see on arusaamine, et sinu vägevus ja võimsus on tegelikult oma olemuslikult nii füüsiline kui emotsionaalne. Tõeline jõud on nii keha, vaimu kui südame koostöö tulemus.

Yukio Mishima on öelnud, et ta ei saaks olla romantikust meelelahutaja ja kirjanik, kui ta ei oleks tugev. Romantika on oma olemuselt sedavõrd võimas ja muserdav kirg, et nõrk keha ei taluks seda kaua. Olen ise mõned oma kõige romantilisemad mõtted mõtisklenud just treeningsaalis, Rauaga koos olles. Kord olin raske trenni ajal oma mõtteis armatsemas naisega. Kõige rohkem mõtlesin temast, ihalesin teda neil hetkedel, kui valu ja raskus koormusest olid kõige suuremad ning läbisid tervet mu keha. Kogu keha minus tahtis teda. Tahtis nii palju, et seks ei olnudki enam tähtis, see oli vaid tühine osa minus olevast suurest ihast. See kogemus oli üks võimsamaid armastuse iha kogemusi, mida olen kogenud. Samal ajal, see naine ise oli kaugel ja ma ei näinud teda väga sageli.

Trenni tegemine on üks tervislikumaid võimalusi tulla toime üksindudusega. Kuulan siiani treenides tavaliselt ballaade. Eelistan treenida üksi. Nii saan keskenduda õppetundidele, mida Raud mulle annab. Aeg, mille kulutate selleks, et teada saada, kes te olete ja mida suudate on alati kasulikult veedetud aeg. Enese avastamiseks ja tundmaõppimiseks ei ole Rauast paremat õpetajat. Raud on õpetanud, kuidas peaksin elama. Tänapäeva elu on võimeline sind peast täiesti segi ajama. Raske on kõige toimuva keskel normaalseks jääda, on ime kui sa hulluks ei lähe. Inimesed oleks nagu oma kehadest lahutatud. Nad ei ole enam tervikud.

Näen, kuidas üritatakse kontoritest välja pääseda, et siis autoga oma äärelinna koju kihutada. Pidevalt ollakse stressis, magamine on kehva, toitumist pole ollagi. Käitutakse halvasti. Inimeste egod on metsistunud, ollakse motiveeritud ainult sellistest asjadest, mis lõpuks ajavadki nad ummikusse. Meelekindlus ja raudne vaim on see, mida väga paljud vajaksid. Paljud vajaksid samasuguseid õppetunde, nagu olen mina Raualt saanud.

Aastate jooksul olen kombineeriunud oma mõtisklused, tegevuse ja Raua õppetunnid ning tulemuseks on puhas jõud. Usun, et kui keha on tugev mõtleb ka vaim tugevaid ja eluterveid mõtteid. Tunnen, et Rauast eemalveedetud aeg taandarendab mind. Püherdan depressioonis ja mandun. Rauast eemal olles lülitab minu keha minu vaimu tööst välja. Raud on parim antidepressant. Nõrkustega toimetulemiseks pole jõust ja tugevusest parimat viisi.

Raud ei valeta teile kunagi. Teile võidakse ajada igasugust juttu ja jama, mõni kiidab teid, nimetades lahedaks tegelaseks, mõni sõimab, mõni laimab ja neab teid maapõhja. Rauda võite alati usaldada, ta on alati aus, heaks etaloniks ja kõiketeadev olukorra kirjeldaja. Raud on nagu majakas kottpimedas öös. Olen jõudnud selgusele, et Raud on minu kõige suurm sõber. Ta ei karju mu peale kunagi, ei jäta mind maha ega jookse eest ära. Sõbrad tulevad ja lähevad, kuid 100 kg on ikka ja alati jäädavalt 100 kg.”

Originaalartikkel [url=http://www.oldtimestrongman.com/strength-articles/iron-henry-rollins]SIIN[/url].

Autor: Janar Rückenberg (tõlge)