Selgroo stabiilsus…
Stabiilsus on tihti kasutatav termin kui rääkida selgroost, eriti kui rääkida lülisamba nimmepiirkonnast. Ebastabiilsus võib nii põhjustada vigastust ja/või olla vigastuse tulemus, aga püüdlus parandada stabiilsust või ebastabiilsuse vältimine võib olla keerukas, kui me ei mõista tegureid, mis seda mõjutavad.
Selgroo stabiilsus sõltub väga mitmest muutujast, järgneb kõige tähtsamate aspektide kirjeldus:
Lihasjäikuse sümmeetria ning jõud ümber selgroo. Mitte ükski üksik lihas ei tohi olla liiga tugev ega liiga nõrk. Lihaste aktiveerimise tase peab kogu selgroo ümber olema ühtlane kontraktsioon, et tagada stabiilsust. Seepärast tulebki erilist tähelepanu pöörata lihaste disproportsioonile selgroo ümbruses, erilist tähelepanu peab pöörama nimmepiirkonna ja vaagnaluu ühenduskohale.
Kaaskontraktsioonide hulk on tähtis
Lihastoe geomeetria: neutraalne selgroog, koos laia kerelihaste baasiga (eesmised ja tagumised kerelihased) on vajalikud, et tagada vajalik jäikus.
Survejõud mööda selgroogu alla. Selgroo stabiilsust tugevdab jõudude vastuvõtt, selgroo lülide poolt, mis tuleneb lihaste tõmbavatest ja suruvatest kontraktsioonidest. Lihased, mis jooksevad paralleelselt selgroo survejõudude teljega tekitavad stabiliseerivat survet.
Lihased, mille kiud on paralleelselt lülide väljanihkesuunaga. Selgroole langev seesmine põikjõud, näiteks, stabiliseeritakse selja pikimlihase (longissiumus) ja niude-roide lihase (iliocostalis) abil tänu nende töösuundadele.
Ebapiisav jäikus muudab liitekohad ebastabiilseks, kuid liigne jäikus ning stabilisaatorite kaasamine seab tohutud koormused lülide vahelistele liitekohtadele.
Sellest vaatevinklist, võime defineerida, et piisav stabiilsus on stabiilsuseks vajalik lihasjäikus koos mõningase hulga ekstra stabiilsusega, et tagada turvalisus. Isegi tagasihoidlik selgroosirgestaja lihase (erector spinae), reie kakspealihase (biceps femoris) ja suure tuharalihase (gluteus maximus) kontraktsioon, näiteks, jäigastab ristluu-niudeluu liigese ja puusaliigese ning annab positiivset mõju saavutusvõimele parandades jõu ülekannet jõudu tootvatelt puusadelt jõudu edasi kandvale selgroole.
Mitmed raamatud, teadlased ning teadlaste grupid on soovitanud keskenduda paarile lihasele, et parandada selgroo stabiilsust, peamiselt m. multifidus ja kõhu ristlihas (m. transversus abdominus). Aga on väga tähtis meeles pidada, et motoorne kontrollsüsteem kasutab kõiki meie lihaseid, et tagada stabiilsus läbi erinevate tegevuste.
Muskulaarne ja motoorne kontrollsüsteem peab rahuldama vajadusi, et tagada kehahoiak, luua liikumisi, jäigastuda äkilise liikumise või ootamatu jõu korral, kasvatada pinget ning assisteerida raskendatud hingamist (asjad, mis juhtuvad igal jõutreeningul), kui, samal ajal, peab tagama piisava stabiilsuse. Seetõttu, peaaegu kõik lihased mängivad rolli stabiilsuse saavutamisel, kuid igaühe tähtsus on määratud unikaalse kombinatsiooniga nõuetest, mis loetletud ülal. Ühe ainsa lihase treenimine või vähemalt keskendumine ühe lihase aktiveerimisele viib väärtalitluse ja ebastabiilsuseni.
Kuigi olen teinud väga lühida ülevaate väga ulatuslikust ja keerukast teemast, arvan, et meil on piisavalt informatsiooni, et jõuda järgnevate järeldusteni, mida rakendada oma jõutreeningu programmides:
Selgroog ja vaagen on väga tähtsad keha piirkonnad, mis alati vajavad stabiilsust, et luua liikumisi ja/või kanda jõude teistele keha osadele.
Lihaste tasakaalutus võib viia kehva stabiilsuseni kõigis liigestes ning eriti selgroo ja vaagna ümbruses, nende eelpoolmainitud funktsioonide tõttu.
Ei ole kindlat lihast, millele keskenduda, kui soovime parandada stabiilsust. Me peame treenima kõiki lihaseid, mis asuvad selgroo ümber, sest need on vajalikud saavutamaks stabiilsus erinevates olukordades.
Stabiilsuse treenimine nõuab ka isomeetrilisi kontraktsioone ning lihase vastupidavuse kasvatamist, et lihastes tekiks võime säilitada vajalik kontraktsioon kogu harjutuse kestvuse vältel.
Piisav stabiilsus on liikuv märklaud, mis pidevalt muutub, kuna peame pidevalt vastu võtma kolmemõõtmelisi jõude sõltuvalt meie keha asendist.
Ma loodan, et sa saad seda informatsiooni kasutada, parandamaks oma treeningprogrammi läbi erinevate harjutuste, mis parandavad selgroo vajalikku stabiilsust. Ma olen kindel, et tunnetad vahet oma tehnikas ja enesekindluses iga harjutuse puhul, sest igaüks neist vajab teataval määral stabiilsust mõnes liigeses ajal, mil teised peavad sooritama liikumist.
Professor Mauricio de Arruda Campos
[url=http://www.ifbb.com/newsletter/detail.php?id=185&date=2007-06-22&language=english&prov=arch]http://www.ifbb.com/newsletter/detail.php?id=185&date=2007-06-22&language=english&prov=arch[/url]
Autor: Tõlkija Timo Subert