Sisenõrenäärmed, hormoonid

Inimese organismi talitlus on väga täpselt reguleeritud. Kudede ja organite talitlust
reguleerivad nii närvisüsteem kui ka hormoonid. Hormoonid on väikesed keemilised
ühendid, mida toodavad sisenõrenäärmed e. sisesekretsiooninäärmed.
Need näärmed mõjutavad inimese kasvu, näokuju, käte ja jalgade pikkust, vaagna
kuju, nahavärvust, nahaaluse rasvkoe hulka, keha karvkatte tihedust, lihaste toonust,
häälekõla ja isegi emotsioone juba varasest arenguperioodist alates.
Sisenõrenäärmetel puuduvad viimajuhad, mistõttu eritatakse hormoone otse verre.
Selleks on need organid varustatud tiheda veresoonte võrgustikuga. Kuna vere
ringlemine võrreldes närviimpulsi levikuga toimub aeglasemalt, siis on ka
regulatsioon hormoonide abil aeglasem. Samas püsivad hormoonid veres kauem,
senikaua kuni nad lagundatakse. Igal hormoonil on oma ülesanne, nad mõjutavad vaid
kindlat elundkonda või kudet. Kuidas see tagatakse? (Nagu lukk ja võti).
Hormoone võib jaotada ka toimeaja järgi:
Reageerivad hetkelistele muutustele, näiteks ehmatus ja hirm.
Reguleerivad pikaajaliste protsesside kulgu.

Sisenõrenäärmed.
Ajuripats e. hüpofüüs juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete
tööd. Näiteks käivitavad ajuripatsi poolt toodetavad hormoonid sugunäärmete
talitluse puberteediea alguses. Sünteesib kasvuhormooni ning neerupealiste ja
kilpnäärme tööks vajalikke hormoone.
Käbikeha Tema hormoonid reguleerivad inimese ööpäevaseid rütme,
ärkvelolekut ja und. Samuti mõjutavad naha pigmentide sünteesi.
Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre. Kilpnäärmehormoonid
reguleerivad organismi ainevahetust (Selle kiirust).
Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed,
reguleerivad organismis kaltsiumi ja fosfori ainevahetust.
Neerupealised Toodavad mitmeid hormoone milledest tuntuim on
adrenaliin. Adrenaliin kiirendab südametegevust, tõstab vererõhku ja soodustab
veresuhkru kasutamist lihasrakkudes. Neerupealsete hormoonid kontrollivad
organismi iga raku elu, reguleerides oksüdatsiooniprotsesse kõikides
keharakkudes.
Kõhunääre toodab hormooni insuliin, mis soodustab glükoosi tungimist
rakku ning glükogeeni sünteesi maksas. Lisaks toodab kõhunääre veel
seedeensüüme.
Sugunäärmed toodavad sootunnuste kujunemiseks vajalikke hormoone.
Toodavad ka sugurakke.

Hormoonid ja meditsiin
Sisenõrenäärmed on põhilised inimese ainevahetuse kontrollijad. Seega on häired
nende näärmete talitluses tihedalt seotud häiretega inimese ainevahetuses.
Kilpnäärme ületalitluse korral intensiivistub inimese ainevahetus ja inimene
kõhnub. Kuna ainevahetus on normaalsest kiirem, siis on ka hapnikuvajadus
suurem, mis põhjustab omakorda südamepekslemist. Kilpnäärme alatalitluse
korral on haigusnähud vastupidised- ainevahetus on aeglane ning inimene võtab
kaalus juurde. Haigusele on iseloomulik ka haige käte värisemine ning
punnsilmsus. Põhiliseks kilpnäärme talitluse häirete põhjuseks on joodipuudus.
Jood on oluline kilpnäärme poolt toodetava hormooni türoksiini koostisosa.
Häired neerupealsete talitluses põhjustavad väga raskeid ja tihti surmaga
lõppevaid haigusi.
Teada-tuntud on ka ajuripatsi poolt toodetava kasvuhormooni üleproduktsiooni
põhjustatud kääbuskasv ning hiidkasv ehk gigantism.
Häired kõhunäärme talitluses põhjustavad suhkrutõbe.
Paljusid neid haigusi ravitakse kunstlikult sünteesitud hormoonidega. Ravi määrab
arst, sest hormoonpreparaatide valel tarvitamisel võivad olla rasked ja
pöördumatud tagajärjed.
Tänapäeval kõige levinum kunstlike hormoonide kasutusala on rasestumisvastase
preparaatide ehk antibeebipillide tootmine. Meetod põhineb sellel, et
lisahormoonidega antakse organismile valesignaal” nagu oleks tegemist
rasedusega ning seega pärsitakse edaspidist munarakkude küpsemist. Sellest
võivad olla põhjustatud pillide tarvitamisel esineda rasedusele sarnased
kõrvalnähud: iiveldus pearinglus, meeleolumuutused ning muutused kehakaalus.
Tänapäeva moodsad preparaadid on tehtud nii, et kõrvalnähud on minimaalsed ja
nad annavad peaaegu 100-protsendilise efektiivsuse.
Kokkuvõte
Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats, käbikeha, kilpnääre,
kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ning sugunäärmed. Kõigil neil
näärmetel puuduvad juhad ning nad eritavad hormoone otse verre. Verega
liiguvad hormoonid vastavate kudede või organiteni, mille talitlust nad mõjutavad.
Muutused hormoonide sünteesis, põhjustavad suuri häireid organismi talitluses.

Autor: M.M.