Soomlaste jõutõmbe saladused II osa…

4. Tehnika

Veli Kumpuniemi on öelnud, et kui tema jalgade ja kangi vahele jääb tõmbe alguses kasvõi pool tolli, siis jääb see kang ka tõmbamata. Hoolimata sellest faktist peetakse Veli`t ikkagi rohkem suure jõu pealt tõmbajaks, kui tõmbe tehnika eksperdiks, mida ta kindlasti on ka. Tavapärase tõmbestiiliga tõmbajatel on selg see, mis teeb ära suure osa tööst. Ent soomlastest sumo variandiga tõmbajad võib jagada kahte kategooriasse. Raimo Välineva ja Hannu Malinen, 1988 aasta IPF Maailma meister, nemad kasutasid tõmbamisel väga palju puusade tööd. Raimo Välinervat peetaksegi tegelikult sellise sumo stiili leiutajaks, mis maksimeeris puusade osaluse sumo tõmbel.
Tõmbajatel, kes on proovinud erinevaid tõmbestiile, on rekordite vahel päris suur vahe. Ari Virtanenil, Jarmo Virtaneni nooremal vennal, on üks parimaid jõutõmbe tehnikaid, mida üldse nähtud. Iga raskus, mille ta juba maast lahti sai, selle tõmbas ka lõpuni üles. Ari parim tõmme tavapärase stiiliga on 260 kg ja sumo´ga on ta tõmmanud 307.5 kg, seda 1991 aasta Maailma meistrivõistlustel.
Pirjo Savola, kes on kehakaalu klassis 56 kg Euroopa rekordi hoidja 202.5 kg ga, tõmbab tavapärases stiilis 165 kg.
Sumo stiilis tõmbajad, kel on tugev selg (Veli Kumpuniemi, Janne Toivanen ja Aarre Käpylä) tõmbavad enne jalad sirgeks, lukustavad need ja siis alles tõmbavad selja sirgeks. Aarre Käpylä, kes tõmbas (küll) tavapäraselt näiteks 300 kg ga 10 x, tõmbas samuti…enamus tööst tegi ära puusadega ja jalad olid tõmbe ajal praktiliselt sirged. Samasugust tehnikat kasutas ka 8 x IPF Maailma meister Jarmo Virtanen. Inimesed arvasid ja rääkisid alati, et Jarmo Virtanen´ile on tõmbeks antud soodne kehatüüp ja tema luu pikkused ja kangid on optimaalsed suure raskuse üles tõmbamiseks. See oli tegelikult vale. Ka temal oli palju nüansse, mida parandada, samuti oli ta suur „töömees.
Ükskord ta demonstreeris, mis vahe on tõmmata kas lõdvestunud õlgadega või tõstetud ja pingestatud õlgadega. Langetatud ja „lõdva õlaga ning sumo stiilis tõmmates oli tõmbe distants ca. 30 cm lühem, kui tõmmates tavapäraselt ja nõgusa seljaga. Virtanen oli ka see mees, kes rõhutas tõmbe ajal sellist lõdvestunud olekut.
Enamus tõmbajatest on soovitanud õppida ennem selgeks tavapärane tõmme, lülitudes hiljem ümber siis sumo stiilile. Reijo Kiviranta, Kullervo Lampela ja paljud teised tavapärase stiiliga head tõmbajad on rõhutanud kahte momenti. Esiteks, lähteasendis peaks põlved olema üle kangi. See toob ka puusad kangile lähedale ja muudab luukangide nurgad tõmbamiseks soodsaks. Teine aspekt…jalad võiks natukene välja pöörata…see aitab tõmbe lõpus paremini lukustada, samuti aitab see suurematel tõmbajatel paremini kaasta rohkem puusa lihaste osalust.

5. Baasjõud ja teised tegemised…

Nagu juba alguses öeldud, paljud „vana aja tõmbajad olid ka raske töö tegijad olnud, mis andis nende tegemistele jõusaalis hea baasi. Paljud olid ka klassikalise tõstmise taustaga.
Paljud tänased jõutõstjad ei teegi rohkem füüsilist tegevust, kui ainult oma treening ja raskused. Seega, selline üldfüüsiline, ka mõningane aeroobne tegevus peaks ikkagi tulema lisaks kindlasti juurde. Näiteks Janne Toivanen tegi kuuel korral nädalas, hommikuti, veel kõhtu ja külgedele ning vahest tegi lisks alaselja tõmbetrennidele ka aeroobset ja venitusi. Õigupoolest tema treeningprogramm tapaks vist enamus selle üritajatest, ent temale see sobis ja ta suutis taastuda. Sarnaselt treenib ka Ismo Lappi. Suur aktiivsus hoiab keha rasvaprotsendi all ja mees taastub ilusti ära.
Hetkel tõmbab 5 6 meie rammumeestest vähemalt 365 kg või rohkemgi veel. Kusjuures nende võistlushooaeg on päris pikk ja sel perioodil on jõutreening otseselt vaid kergelt taastaval ja hoidval tasemel. Põhimõtteliselt, erinevate asjade vedamine, tirimine, kivide tõstmine, kummi kantimine ja autode tõstmine kaasab võistlustel pidevalt töösse samasid lihaseid, mis on tähtsad ka hea jõutõmbe korral. 1998 aasta septembris tõmbas Jukka Laine 365 kg, kusjuures otseselt jõutõmmet oli ta suve jooksul teinud vaid kahel korral. Ta võistles palju rammumehes (erinevad alad) ja osales ka mõnedel jõutõstmise võistlustel…see oli kõik. Jouko Ahola jõutõmme püsib koguaeg samal tasemel, isegi siis, kui ta seda ei tee. Enne võistlusi teeb ta vaid spetsiaalse lühikese jõutõmbe tsükli…nii kergitas ta viimasel korral oma tõmbe 387.5 kg peale. Janne Virtanen ja Juha Räsänen, mõlemad on ametlikult tõmmanud 362.5 kg, treeningu parim tulemus on olnud 380 kg.

6. Abistav töö

Paljud soome tõmbajad vürtsitavad oma treeninguid paljude erinevate abistavate ja põhitõstet täiendavate harjutustega. Kaks peamist lihasgruppi, millele suurt tähtsust omistatakse, on ülaselg (lailihas) ja kõhulihased.
Nagu te enne ehk tähele panite, nimetasin Veli Kumpuniemi`t rohkem toore jõuga tõmbajaks. Siin on ka põhjus miks. Mees teeb lõuatõmbeid 90 kg lisaraskusega 5 6 korda, tõmbeid ettekallutades kangiga teeb 180 kg ga ja tõmbeid ettekallutades ühe hantliga teeb 8 10 korda 85 kg se hantliga. See on tema jaoks tavaline, jõutõmmet abistav töö…see ei ole midagi sellist, mis on spetsiaalselt tema eesmärk olnud.
Lõuatõmbed lisaraskusega on soome jõutõmbajate seas üldiselt tavalised, palju varieeritakse haardeid allatõmmete tegemisel. Ano Turtiainen teeb palju allatõmbeid plokil ja kasutab palju erinevaid käepidemeid, samuti teeb ta vahel sõudmisi ja tõmbeid kangiga ettekallutades (rind toetatud). Paljud head tõmbajad tegid „vanal ajal ja teevad ka praegu õlgade tõstmisi.
Seitsmekümnendate lõpu ja kaheksakümnendate aastate head tõmbajad tegid kõhule palju erinevate nurkadega ja lisaraskusega istesse tõususid. Põikilihastele tehti kangiga või hantliga kerekallutusi. Tehti ka jõutõmmet ühe käega. Tänapäeval tehakse kõhule jalgade tõsteid, crunches´eid trenazööril ja üldse palju erinevaid kõhulihase harjutusi. Viimastel aastatel on populaarseks saanud „kõhuratas, paljud teevad seda põlvedel, asetades samal ajal ketta seljale, selline variant asetab kõhule suurema koormuse ja võtab rõhu puusa painutajatelt rohkem ära.
Tuleb tõdeda, et alaselga treenitigi otseselt ikka läbi põhitõstete…läbi kükkide ja tõmmete. Muidugi tehti ka ülesirutamisi…nii vanasti, kui nüüd tehakse. Tavaliselt võetakse seljale ka lisaraskus. Rauno Rinne tegi neid väga palju ja tõmbas 100 kg selt 362.5 kg. Vana kooli tegijad tegid palju ka „Good Morning`sit, enamasti pärast kükki, seeriaid pikkusega 5 10 kordust. Kaua aega oli see unustatud harjutus, kuni viimase ajani.
Ano Turtiainen tegi WPO võistlustel ilusti 318 kg – se tõmbe, kui kasutas treeningutel võistlusteks valmistudes tõmmetel kummilinte ning samuti tegi ta alati paar seeriat tõmmet ka kettidega.

7. Jarmo Virtanen`i jõutõmbe saladused

Jarmo Virtanen, keda paljud peavad üldse Euroopa parimaks jõutõstjaks, oli jõutõmbes väga hea. Ta oli ka hea kükkija. Mõned asjad, mis olid ehk mehe edu taga. Nooruses treenis mees nii jõutõstmist kui klassikalist tõstmist. Samuti mängis jalgpalli ning on alati olnud füüsilise töö tegija. Tema üldine vormisolek ja füüsiline võimekus on olnud koguaeg kõrged ja mitmekesised. Erinvad küki ja jõutõmbe variatsioonid, nende kasutamine, andis palju ka erialasele (jõutõstmine) võimekusele. IPF i 9 x Maailma meistrina tegi ta nii eeskükke, tagakükke, kõrge ja madala kangi asetusega, kasutades samal ajal omakorda jalgade erinevaid vahemaid. Jõutõmmet tegi nii tavapärases kui sumo stiilis, ta ise on arvanud, et tavapärases stiilis on võib olla pisut enam tõmmanud (tõmbed võistlustel ja treeningutel kokku). Vahel kasutas ta ka tõmbel väga laia (rebimise) haaret. Üks tema variatsioonidest on tõmme sumo stiilis 3 cm stelt alustelt. Nii mõnigi kord läks ta selles päris kõrgele. Tema parim tõmme selles variatsioonis on 315 kg.

Ta tegi tavapärases stiilis seeriaid ka nii, et enne kangi maha panemist tegi pausi ja ei pannudki seda otse maha, vaid alustas selliselt uut tõmmet. Selle eesmärk oli staatilise jõu ja vastupidavuse arendamine. Kui ta kasutas sumo stiili, siis iga tõmbe tegi ta nii, nagu oleks see esimene tõmme. Jarmo ütles, et kangi põrgatamine on puhas raiskamine ja mõttetus, eriti veel sumo stiili korral. Kiirust ja plahvatust arendas ta läbi „high pulls´i Tõlkijalt: vaata [url=http://www.youtube.com/]www.youtube.com[/url].
Tema tõmbe tehnika oli perfektne, eriti veel kaheksakümnendatel, kui ta ei olnud vigastanud oma puusa. Tehnika arendamisel oli suur osa kahtlemata ka kükkimisel, kasutades vahest väga laia jalgade vahelist kaugust, mõnkord kasutas ka Smith´i pinki ja üritas kükkida nii püstiselt kui veel võimalik.
Ta praktiseeris oma tehnikat ilma raskusteta peegli ees, seda peaaegu, et igal treeningpäeval. Ta tegi abistava tööna väga palju kõhtu, samas ei ole ta kunagi teinud „Good Morning´sit. Ta tundis, et see harjutus teeb teda kuidagi jäigaks ja kangeks. Ta rõhutas sellise küllaltki lõdvestunud oleku tähtsust, seda eriti veel ülakeha osas, mis peaks võimaldama tekitada soodsaks kükiks ja tõmbeks maksimaalselt soodsad luukangide asendid.
Jarmo ei läinud saalis kunagi oma maksimumini välja ja tavaliselt jäid tema treeningtõsted ikka alla 300 kg. Samas oli ta vägev võistleja.
1988 aastal tõmbas mees 358 kg üles 2 x. Esimesel katsel tõmbas ta selle üles, kuid lasi maha tagasi enne signaali. Sellel katsel vigastas ta ka kätt. Ta tuli veel tagasi, tegi oma rebestatud käe lihasega veel teisegi katse sama raskusega. Raskus tuli taaskord üles, kuid jällegi, enne lubavat signaali haare libises ja raskus kukkus taas alla.
Aasta ennem võistles ta 75 kg klassis Norras võistlustel. Avakatses alistas ta ilusti 307.5 kg. Peale seda läks ta kohe maailma rekordi peale 332.5 kg ja tõmbas ka selle ilusti. Kaks korda ründas ta ka raskust 340.5 kg, kuid taas sai saatuslikuks haare ja 340.5 kg jäi alistamata. Haare oligi tema pidev probleem.
Veel enne, kui „haarde tugevuse probleem sai lahendatud, vigastas mees reielihase välimist pead. Sellest on armid järel siiani.
Haare paranes üheksakümnendatel tublisti ning selle haardega ja kaheksakümnendate aastate (suurtematest vigastustest puutumata) ilusa tehnikaga oleks mees veel palju tõmmanud.
Uskuge võ mitte, kuid on kindel, et Jarmo ei saanud kunagi tänu vigastustele rakendada kogu oma tõmbe potentsiaali. 370 375 kg oli tal kindlasti sees, sellise tõmbega oleks kogusumma 900 kg tulnud kokku ilusti.
Meil on olnud palju häid tõmbajaid ja meil oli/on Jarmo Virtanen. Ta on suur kuningas. Temast õhkub alati sõbralikkust ja spordimehelikkust kas tegemist seminari läbiviimisega, treeningu nõuannetega või lihtsalt treeninguga ta on alati abivalmis.
Reijo Kiviranta, 1981 aasta 110 kg kehakaalu Maailma meister on öelnud väga ilusti ja kokkuvõtlikult see, kes tõstab kõige rohkem, see on ka kõige kõvemini treeninud! Pärast artikli lugemist saate aru, mida see ütlus ehk tähendab POLE MINGEID SALADUSI, AINULT SUUR TAHE JA RASKE TÖÖ!!! Kuldne tõde!!! Kui te tahate olla parimate seas, peate olema hea jõutõmbaja. On aeg tõsisemalt jõutõmbele keskenduma hakata…
„Finnish Deadlift Secrets Sakari Selkäinaho

Autor: Tõlkinud Janar Rückenberg