Spinningu sõiduasend
Tippjalgrattatiimidega koostööd teinud eksperdid on teinud kindlaks, et vale või siis ebaökonoomse sõiduasendi korral kaotame oma jalgratast edasi viivast jõust kuni kakskümmend protsenti.
Peale selle põhjustab ratturite keeles vale passatka terve hunniku igasuguseid lihase, liigese ja seljavaevusi. Olen isegi uue ja täiesti paika panemata jalgrattaga võistlema minnes pidanud poole peal seljavalude tõttu võistluse katkestama. Sama lugu juhtus ka meie mägirattur Alges Maasikmetsaga Atlanta olümpiamängudel . Vahetult enne mänge kiiruga kokku pandud rattal sai sõitja vaid paar päeva harjutada. Õige tunnetuse saamiseks soovitatakse täiesti tuttuue rattaga harjuda umbes nädal aega.Kuna Atlanta trass kulges täpselt sellisel maastikul, et lõdvestusmomenti peaaegu polnudki, pidi mees põlvevalude tõttu sadulast maha astuma.
Spinningus ei ole asi siiski nii hull, kuna treeningud ei kesta tavaliselt üle tunni ja
pealegi on ühe koha peal sõites alati võimalik ilma rattalt maha tulemata ennast lõdvestada. Eelnevalt rattasõitu mitteharrastanud spinnaritega viin läbi reeglina väikese juhendamise sõiduasendi poole pealt, sest alguses vale asendiga kõiki harjutusi kaasa tehes, võib olla tunne vägagi ebamugav. Loomulikult ei tunta sellisel juhul treeningust täit naudingut ning esimene mulje spinningust võib sedasi mõnedki ala juurest eemale peletada.
Spinningurataste eeliseks maantee- või maastikurataste ees on tema erilise kujuga juhtraud, mis võimaldab sõitjatel erinevaid sõiduasendeid proovida ning väldib seega n.ö. sundpoosis pedaalimist. Kuna rattad on mõeldud ka erinevate harjutuste sooritamiseks, on nende juhtraudadel käte asendi jaoks palju võimalusi. Lenksu saab ka sõidu ajal tõsta- langetada, et esimestel treeningutel positsiooni valides ei pea pidevalt ratta seljast maha kargama.
Oma sõiduasendi sättimist alustaksin kõigepealt sadula kõrguse paikapanekust. Kõige lihtsam viis selleks on viia pedaal alumisse asendisse , istuda sadulasse ning asetada kand pedaalile. Õige asendi korral on jalg kas täiesti sirge, või põlvest kergelt kõverdatud. Soovitaksin siiski spinnaritel oma sadulad nii reguleerida, et põlv kergelt kõveraks jääks. Spinningutreeningud sisaldavad palju kiirete pööretega sõitmist ja liiga kõrge sadul võib osutada segavaks.
Järgmiseks tuleks paika panna sadula kaugus juhtrauast. Kõikidel spinninguratastel on sadulad raami küljes kiirkinnitusega, et kruvikeerajaid mutrivõtmeid torutange ei oleks tarvis treeninguruumi tassida. Istudes õige kõrgusega sadulas ja pedaalid paralleelasendisse viies peaks olema kujuteldav joon , mis n.ö. tõmmatakse eespool oleva jala põlveotsast alla, läbima pedaalivõlli. Sellisel juhul mõjub jala vajutus pedaalile täpselt õiges kohas. Liiga taga asetsev sadul võib põhjustada valu reie tagumistes lihastes. Põhjus rattur sooritab trenni vältel jalgadega pidevalt ainult tõmbavaid liigutusi. Liiga ette lükatud sadula puhul saavad ülemäärast vatti reite sisemised lihased ja põlveliigesed. Spinnarid nimelt pressivad sõna otseses mõttes pedaale ja korralikust kiire hooga kerimisest ei saa siin juttugi olla. Juhtraua kõrgus võiks olla selline, et lenksu esimesest torust kinni hoides saaks sõita sirge seljaga. Alguses võiks olla juhtraud isegi natuke kõrgemal, kui ideaalis on ette nähtud,sest esimestes trennides võib liiga madal juhtraua asend natuke seljavalu tekitada. Kuna spinningus ei aeta taga rekordeid ja aerodünaamikat, tuleb reguleerida juhtraud ikkagi maksimaalselt mugavasse asendisse ning see on igaühe individuaalne eelistus.
Nagu eelmises artiklis juba mainisin tuleks peatähelepanu esimestel treeningutel suunata sõiduasendile ja tehnikale. Lihtsalt selleks, et hiljem trennidest täit mõnu tunda. Esimest korda täie jõuga pedaale sõtkudes võib sõidumõnu asemel tekkida treeningu lõpus kange selg ja valusad põlved ning see nüüd vaevalt kellegi eesmärk on. Treeningutel tuleb kindlasti ka harjutuste vaheajal ennast võimaluse korral ennast lõdvestada. Mõned väidavad, et see viib treeningukoormuse alla. Vastupidi, valutava ja kange seljaga ei ole võimalik täie jõuga harjutusi sooritada ning siis hakatakse viilima
Lõpetuseks tahaks julgustada kõiki spinnareid treeneritele küsimusi esitama. Kui sõiduasend ei klapi, või on miskit rattal paigast ära. See ei ole mitte mingisugune tüütamine vaid nõu küsimine ja selleks vist ju meid sinna pandud on , et juhendada!
Autor: Urmas Tölp