Spordimassaashiga parandad oma lihaskonna tunnetus

Spordimassaashiga parandad oma lihaskonna tunnetust.

Pikka aega muusikat kuulates võib vähehaaval lisada heli võimsust ilma, et seda peetakse häirivaks. Sellist kohanemist, nimetatakse sensoorseks adaptatsiooniks.

Juhul kui keegi ootamatult satub tugeva heli võimsuse alla, märkab ta kohe, et heli on häirivalt liiga suur. Eriti võimas heli tekitab isegi valu. Valu hoiatab meid, et heli tugevus on kahjulik meie kuulmisele.

Analoogset adaptatsiooniskeemi võime jälgida jõusaalis, kus toimub kohanemine mehhaano retseptorite suhtes. Kui treeningute arvu ja koormust suurendatakse vähehaaval ja pika aja kestel. Kohanemise tagajärjel ei märgata kudedesse akkumuleeruvat koormust.

Sellise kohanemise tõttu jääb tunnetamatta ka lihaskoe jäikus. Kui ei esine traumasid jääb ka valuhäire märkamatta. Küll aga suureneb pingeseisundi tulemusel risk, rebendite, venituste, deformatsioonide või koormusmurdude tekkeks.

Spordimassaashi toimel, teatud viisil nullitakse manuaalselt (massaashi tehnikad), meeleelunditest tulev info. Siis pärast spordimassaashi protsessi muutuvad need taas sensitiivseteks pingete suhtes. Seda on täheldanud mitmed tipp sportlased kui on peale võistlusi peetud pikem massaashipaus. Alles peale massaashi tuntakse lihaste pingeid ja isegi valu. Mida enne massaashiseanssi ei märgatud.

Sama olukord ilmneb sporti mitteharrastavatel inimestel turja õlavöö osas. Staatilise tööasendiga seotuna või tulenevalt psühhilisest pingest, turjalihased on üha enam pingutatud seisundis. Vältimatult ei ilmne valusid ega tunta ka pinget. Sageli ilmneb esmalt peapööritus või peegeldusvaluna peavalu. Esineb ka juhuseid, kus peegeldusvalu avaldub, kõrva-, silma-, hambavaluna. Neid põhjuseid ei teadvustata alati ja viga otsitakse mujalt. Tehakse hulk uuringuid, mis annavad normaalse tulemi. Üldiselt peale 2-3 massaashiseanssi teadvustatakse lihaste pingeseisundit. Massaashi abil võib edukalt parandada oma keha tunnatust, lihaste seisundit. Iga vähegi spordiga tegelev inimene peaks teadma, et lihaste jäikus vähendab nende töövõimet ja elastsust.

Mehhaanoretseptoritest teadvusse tuleva info puudulikus, toob kaasa koordinatsiooni nõrgenemise ja suurenenud vigastuste riski. Teadlikus oma keha lihaspingete olukorrast ja tegevusvalmidus on äärmiselt tähtis sportlasele, kes koormuse suhtes treenib peaaegu iga päev võimete piiri lähedal. Sarnaselt treenivale sportlasele on ohustatud ka treener. On üsna igapäevane, kus treener üritab kogu treeningut täis koormusega koos sportlasega kaasa teha. Näiteks aeroobika, jõusaal, pallimäng jms.

Ülalkirjeldatut nimetatakse ka närvisüsteemi reaktiveerimiseks, spordimassaashi kaasabil.
Üllari Ots
spordifüsioterapeut

Autor: Üllari Ots