Steroidisõprade treener… I osa
Tõlkijalt: Sissejuhatuseks ütlen niipalju, et sedasorti artiklite avaldamine fitness.ee – s ei propageeri mitte midagi, ei aineid, ei kuure ega mingisuguseid teemakohaseid strateegiaid. Pigem on see kõnekas ilming sellest, et ka see portaal elab reaalses maailmas ja ei peida pead liiva alla. Veelkord, mitte mingit propageerivat ega õpetavad eesmärki ei ole ka sel kirjutisel…lihtsalt tõdegem kõrvalt seda karmi maailma, mis esmapilgul tundub nii mõnegi jaoks põnev ja ihaldatav, kuid isegi rumalaim inimene peaks aru saama, millise enese elavalt suretamisega selles „maailmas tegeletakse. Kui mitte otsese suretamisega, siis aastates mõõdetava eluea lühendamisega kindlasti.
Heaks näiteks asja tõsidusest, aga ka väga suurest tragöödiast ja illusioonist, millega see „ilus algus kulmineerub, on erinevad prohvikulturistid ENNE ja PÄRAST aegadel. Kasvõi Mustafa Mohammad, aga ka mitmed teised…
On selge, et meil Eestis antud valdkonnas selliseid dimensioone ei eksisteeri ja ilmselt lähiajal ei hakka ka eksisteerima.
Väärt lugemisega on tegemist igal juhul, eriti veel neile, kes asjast natukene juba eelnevalt mingit ülevaadet omavad. Nüüd aga artikli juurde:
Kulturism, aga ka erinevad fitnessi võistlused on tõsine ja karm maailm. Need päevad, kui võistlemas võis näha vaid käputäit mitmeid kuid dieeditanud üksikuid entusiaste on möödas. Tänapäeval ei ole midagi ebatavalist, kui ühes võistlusklassis on viisteist heas vormis võistlejat, kes kõik annavad endast parima, et võimalikult vääriline koht saavutada. Veel enam, kui tegemist on esimese võistlusega.
Selget nihet kvaliteedi poole võib eriti märgata mitmetes naiste fitnessi kategooriates. Mõned aastad tagasi olid nende erinevate kategooriate võitjateks tavalised bikiinides „barbikesed, kel teistest võib olla veidi enam toonust oli. Tänapäeval on normid aga teised, ka naistel on korralikud ja vormitud õlalihased, kuivad ja defineeritud seljad, lihastes jalad ja üleüldse headvormid.
Latt on selgelt tõusnud, seda igal tasemel. Tänased tippamatöörid võiks vabalt konkureerida kunagiste profesionaalidega.
On selge, et kõik, kes tahavad edukad olla, peavad kodutöö korralikult ära tegema ja olema ise väga teadlikud või omama head õpetajat.
On tõsiasi, et tõsisemate tasemetega võistlustel, peaaegu, et iga võistleja, keda te laval näete, kasutab valmistumiseks mõne eksperdi või spetsiaalse võistlusteks ettevalmistava treeneri teadmisi, näpunäiteid ja teeneid. Sellised spetsiaalsed treenerid ei ole tavalised jõusaalitreenerid, vaid oma ala tõelised eksperdid. Sellised treenerid on eksperdid võistlusteks valmistumise kõikides aspektides…dieet, treening, tavalised lisandid, psühholoogia ja mõistagi ka igasugused tõsisemad ained (steroidid, rasvapõletajad jne).
Kuigi nii mõnegi jaoks on selliste kehailu võrdlevate võistluste sportlik väärtus kaheldav ja tihtipeale loobitakse äärmiselt negaiivseid arvamusi, on ikkagi selge ja ilmselt peame me kõik tunnistama, et sellised võistlusteks ettevalmistavad treenerid ja eksperdid suudavad inimfüüsised „tuunida seninägematutesse ning võimatuna tunduvatesse dimensioonidesse.
TNation.com käis üritusel, kus amatöörid üritavad kvalifitseeruda prohvideks. Saime jutule ühega sellistest ekspertidest, kes tegeleb võistluseelse „tuuninguga. Ta oli nõus oma saladustest, aga ka tervikuna sellest maailmast avalikult rääkima…juhul, kui me garanteerime tema anonüümsuse.
Miks ja kuidas sa sellesse vormitegemise „ärisse sattusid?
Treener: Aitasin inimestel võistlusteks vormi saada esmalt lihtsalt hobi korras. Tänu heale tööle ja headele tulemustele minu tuntus kasvas ja levis, peagi hakkas kliente tulema ka teistelt jõusaalitreeneritelt. Samal ajal nägin, millist jama paljud nn. ekspert treenerid soovitasid inimestel teha, millise mõttetu hinnaga. See oli murdepunkt, mil mõistsin, et aeg on ala vahetada. Nüüdseks tegutsen oma alal täiskohaga juba viiendat aastat.
Sa oled läbi aegade nii mehi kui naisi ernevateks võistlusteks ette valmistanud. Kuidas on just meeste võistlusteks valmistumine ajas arenenud ja muutunud?
T: See on kindlasti aja jooksul palju muutunud, palju tõsisemaks ja karmimaks läinud. Vanasti küsiti mida teha treeningsaalis ja köögis paremini, et laval veel parem välja näha. Nüüd on asjad läinud sedapidi, et „testitakse kes kui palju aineid jõuab omale sisse kühveldada ja välja kannatada.
Seega sa väidad siis, et liiga palju keskendutakse ja loodetakse just ainetele?
T: Täpselt nii see on, liiga palju keskendutakse ainetele. Tõsise treeningu ja dieedipidamise osakaal on kuidagi teisejärguliseks muutunud. Pigem ja meelsamini elatakse dieediajad läbi arvukate „cheat meal´ide (toidukorrad, mil lubatakse tavalisest rohkem ja vabamat toitu ka dieedi ajal) najal, kuid selle eest suurendatakse tublisti T3 kogust (tõlkijalt: peaks vist kilpnäärne hormoon olema.). Kergem on tõsta aine kogust, selle asemel, et pöörata enam tähelepanu oma dieedile ja aeroobsele. Ütlen kohe ära, et mina selliselt asjadele ei lähene.
See ei ole muidugi midagi sellist, mida me ei tea, kuid kas teisisõnu väidad sa siis, et prohvid tarvitavad liiga palju aineid ja liiga suurtes kogustes?
T: Täpselt nii. Te näete seda päevselgelt, kui heidate pilgu tänastele prohvifüüsistele. Tüübid on paistes ja pundunud ning puudub lihaste tihkus ja tihedus, nagu täispumbatud õhupallid. See on kindlasti liialdatult suurte dooside tulemus.
Kas sa väidad, et on väärarvamus, et prohvid kasutavad oluliselt rohkem aineid, kui amatöörid?
T: Jah, see on täiesti väärarvamus. Enamuse profide näol on tegemist geneetiliste friikidega. Kui steroide ei oleks üldse olemas, oleks nad ikkagi prohvid ja teistest suuremad. Üks suur põhjus, miks nad ikkagi on need kes nad on, on see, et nad reageerivad tunduvalt paremini nii treeningule, kui toitumisele…
Ja ainetele?
T: Kindlasti. Tegelesin just alles ühe tippamatööriga, kes hiljuti saavutas oma prohvistaatuse. Olin ka ise üllatunud, kui väheste kogustega me läbi saime aetud. Tema prohvidebüüdiks valmistusime nii, et kuus esimest nädalat tarvitasime nädalas 1200 mg Testosteroon Cypionaat´i, lisaks juurde veidi Equipoise´i ja Dianabol´i. Pärast kuuendat nädalat vahetasime Cypionaat´i Testosteroon Propionaadi vastu, 900 mg nädalas ja nii kuus nädalat. Ja ongi kõik, seda valmistudes prohvishow´ks. See kulturist ei olnudki nii vähe ja nii kergeid aineid oma karjääri jooksul varem tarvitanud. Enamus tüüpe, kes mu uksest sisse astuvad ja nõu küsivad kasutavad oma täiesti tavaliseks esimeseks algaja võistluseks ka rohkem aineid, kui meie seda prohvivõistluseks tegime.
Tõlkijalt: ja ikkagi, 1200 mg, lisaks muu kraam, see tuleb ikka oma 1500 1600 mg nädalas, mis on minu arvates ikka metsik!!!
Milline oleks siis tüüpiline skeem, mida sa koostaksid kulturistile, kes teeb oma prohvidebüüti?
T: Teeksime tõenäoliselt 16 nädalase kuuri. Palju oleneb muidugi ka sellest, millisest konditsioonist valmistumist alustada. Ma paneksin kuuri nurgakiviks kindlasti mõne Testosterooni variandi, üks gramm (1000 mg) nädalas. Kui nad on varasemalt olnud doosidel 2 g nädalas, siis ma lihtsalt kärbiksin kogust. Ja ku nad olid doosil 500 mg nädalas, siis ma tõstaksin seda 1000 mg le. Alati peab arvestama muidugi ka seda, et on olemas geneetiliselt heade eeldustega tegelased, kes reageerivad ka juba väga väikestele doosidele.
Lisaks Testosteroonile paneks ma juurde 750 mg Equipoise´i nädalas plus Winstrol´it või Trenbelone´i või mõlemat. Tüüpiliselt kombineerin kuuri kaks süstitavat steroidi, üks neist androgeenne, teine anaboolne. Seega, kuuris oleks siis Testosteroon ja Equipoise süstitavate näol ja lisaks alati ka paar oraalselt manustatavat steroidi, Winstrol 50 100 mg päevas ja Anavar või Turnibol 40 60 mg päevas.
Üritan võistluseelsel perioodil doosidega mitte üle forsseerida, sest vastasel korral on tulemuseks suur vedelikupeetus, millest on üliraske vabaneda. See pehmus paljudel juhtudel, mida te tänapäeval laval näete ongi tihtipeale ainetega liialdamisest.
Tõlkijalt: olen päris suures segaduses. Treener räägib, et ei soovi ainetega liialdada ja hoiab enne võistlusi kogused meestel väikesed. Testosterooni 1000 mg nädalas + Equipoise 750 mg nädalas + Winstrol 700 mg nädalas (kuni 100 mg päevas) + Anavar või Turnibol 350 400 mg nädalas. Mina saan nädalaseks doosiks kokku mingi 2800 mg ainet, mis on siusliselt 3 grammi. Ma kardan, et rasvapõletajatest ei ole üldse räägitud. Kui need juurde panna on 3 grammi väga tõsiseid aineid nädalas täis. Mis mind aga huvitab on see, et kui meie treener räägib, et ei soovi enne võistlusi ainetega liialdada ja 3 grammi aineid nädalas on mõõdukas ja isegi leebe doos, siis kui palju tarbivad need liialdajad :)))??? Viis grammi, 7 grammi nädalas :))), väga karm, see ei ole tõesti maailm mida ihaldada! Paar aastat tagasi tõlkisin ühest prohvist siia samasse fitness.ee sse artikli ühest anonüümsest prohvist, kelle nädala doos oli 1800 mg, ligi 2 grammi, see oli juba ulmeline…
Eelmine küsimus, ainult, et võistlustevahelise perioodi kohta?
Võistlustevahelisel perioodil on rõhk ainetel tunduvalt väiksem. Ütlen meestele ikka, et lihtsalt sööge, toit (söök ja söömine) on kõige anaboolsemad „ained üldse. Tavaline 8 12 nädalane kuur, mis koosneb pelgalt suurekaloraazilisest toitumisest, on piisav. Ained on teisejärgulised. Kui kuuri teen, siis soovitan tüüpiliselt jällegi ühte androgeeni ja ühte anaboolikumi, lisaks midagi oraalset. Näiteks Testosteroon, veidi Deca´t (seda eriti veel siis, kui on liigestega probleeme) ja võib olla natukene Dianabol´i. See on kõik!!!
Järgneb…
Autor: tõlkinud Janar Rückenberg