1. aprill 2003

Süsivesikud, tänan ei II osa

….. Esiteks. Vaatamata 20-minutilisele seletamisele oksüdatiivse tüübi teaduslikust määramisest olid guru soovitused dieedi kohta väga üldsõnalised: palju süsivesikuid, mõõdukalt valku, vähe rasva. Teiseks. Miks igale inimesele aeroobset tööd 45 minutit 5 korda nädalas ? Kolmandaks äratas kahtlusi hüüdlause: ”Mida soovid hommikueineks-kas peekonit ja mune või pannkooki ja siirupit” ? See ei tundu just eriti teadusliku lähenemisena. Pigem võis tunda soovi kõigile ”personaalsete programmide” varjus ühesugust infot pähe määrida.

Selles olukorras õnnestus mul teha parim-saata oma hea sõber ”programmi” omal nahal proovima. Teda ”uuriti” ja talle teatati sobiva dieedi koostis: 30% valku, 50-55% süsivesikuid ja 10-15% rasva. Imelik küll, aga tegelik dieet, mis talle anti, oli 20-25 % valku, 70% süsivesikuid ja 5-10% rasva. Kui selle kohta aru pärisime, ütles valges kitlis mees, et see pole oluline…

TEINE GURU

Peagi hakkasid ajakirjades ilmuma artiklid uuest gurust. Tema ideed sarnanesid märkimisväärselt esimese guru omadega, erinedes siiski mõnes punktis. Nimelt pani tema veto puuviljadele, leivale ja piimasaadustele. Ta soovitas süüa 5-6 korda päevas tohutu hunniku liitsüsivesikuid ja valada see üle tervisliku õliga. Kui vältida valesid toiduaineid ja innukalt ”aerobiseerida” ei ole mingi kalorsuse korral võimalik rasvuda. Meeste norm pidi olema 6000-10000 kcal. Mida rohkem süüa, seda kiiremaks muutub ainevahetus ja seda rohkem me põletame rasva. Mida rohkem me kasvame, seda rohkem saab süüa jne. Lihtne ja loogiline !

Uue guru teooria mõjus. Meie saal oli täis megakalori juttu (ja peeru). Otsustasin proovida ja tellisin materjalid. Peagi sain ümbriku süsteemi kirjeldusega, küsimuste ja vastuste lehega ja (üllatus, üllatus) pika hinnakirja produktidest, mida guru pakub, alates treeningpäevikust ja lõpetades teaduslikult disainitud surumise pingist. Otsustasin ilma läbi ajada, kuigi kiusatus muretseda komplekt nahavoldi paksuse määramise kaliibreid ja nahkkaantega märkmikku oli suur.

HEAD ISU !

Lubage teile teatada, et 6000 kcal eest toitu sisse ajada on peaaegu võimatu, rääkimata 10000-st. Väga väikese rasvasisalduse juures (guru soovitas 5%) tekib juba 4000-ga raskusi, eriti kui piirduda riisi, tuunikala, kapsa ja muu juurviljaga. Andke mulle pizzat, jäätist ja õlut ja ma näitan teile 10000 kcal ! Paraku ma ignoreerisin tervet mõistust ja jändasin selle ”süsteemiga” 8 kuud.

Mis juhtus ? Mu kaal tõusis 95 kiloni. Tõsi, mu õlavarre ja sääre ümbermõõt oli kasvanud, kuid tühiselt võrreldes kõhuga. Ma olin hunnik rasva nagu seltskond mie saalis. Vaatasin veel kord üle guru soovitused ja ainus järeldus oli-ma sõin liiga vähe, et maha võtta.

Oli aeg avada silmad-guru müüb kogu seda rämpsu. Spetsiaalsed toidulisandid, kaalud, kaliibrid ja isegi paber, kuhu kogu see lollus üles märkida. Võib-olla oli viga minus või meie saali vees, kuid süsteem ei näinud sobivat mitte kellegile. Siiski oli üks pluss-wc käisin üliregulaarselt.

Ei ole võimalik maha võtta rakendades sundsöömist. Te võtate juurde-veidi lihast, enamus rasva. Miks on see jamps siis nii populaarne? Paljud tipud ju teevad nii. Nad ”unustavad” mainida ühe faktori-steroidid, kasvuhormoon, kilpnäärmehormoonid, clenbuterol, diureetikumid ja palju teised ained, mis kõik aitavad selle kalorihulga suunata sinna, kuhu vaja (lihastesse), tõsta organismi soojaproduktsiooni, kiirendada ainevahetust ja taastumisprotsesse ning eemaldada liigse vee.

Peatumata selle tervisekahjulikusel ja illegaalsusel, peame tunnistama, et tegemist on kolmnurgaga-toitumine, treening, keemia.

TAGASI VANA JUURDE

Seda ma lõpuks tegingi, põhieesmärgiga vabaneda rasvast. Loogika ütleb, et olles 5000 kcal juures ja järk-järgult kalorsust vähendades, väheneb ka rasv. Seda ma juba proovisin, alustades oma comebacki kannatades 2500 kilokalori ja ülimadala rasvasisalduse juures. Tundsin end halvasti ja tulemust ei olnud. Niisiis, see mulle ei sobinud !

Nüüd ma rasva pärast ei muretsenud. Sõin liha, mune ja tõstsin oma päevase rasvakoguse 300 grammini. Süsivesikud hoidsin 150 grammi juures. Esimene nädal oli põrgu. Kuigi kalorsus oli küllalt kõrge, ei olnud mul enam piisavalt süsivesikuid. Ma olin unustanud rasvade põlemise tunde ! Teise nädala lõpuks läks tunduvalt kergemaks. Mu enesetunne normaliseerus ja rasv hävis päev-päevalt. Elu oli ilus…

SÜSIVESIKUID NULL

Kulturisti loogika käib seda rada, et kui ma põletan rasva 150 grammi süsivesikute juures, siis miks mitte proovida vähemaga ?

Varsti jõudsin nullini. Nüüd pidin rasva oma toidus tunduvalt suurendama (surub maha näljatunde), kuid see ei aidanud-tundsin end halvasti, lihasmass vähenes silmanähtavalt. Pidasin vastu, kuni rasv oli kadunud.

TÕDE

Pärast kaht aastat katsetusi jäin pidama 82 kilo juures. Mida ma ennegi teadsin, oli tõsi, mida mulle pakuti ikka ja jälle tõe pähe, seda polnud. Rasva maha võtta (vähemalt minu jaoks) on kergem, kui piirata süsivesikuid, mitte rasva ! Aga ( ja see on suur ”aga”) kasvu jaoks on süsivesikuid vaja ! Enda jaoks leidsin tasakaalu-palju valku, 20-30% rasva ja piisavalt süsivesikuid, et treenida, taastuda ja kasvada.

Kui olin rasva maha saanud, võisin suurendada süsivesikute tarbimist, ilma et rasv oleks tagasi tulnud. Samas tuli jälgida kalorsust. Ja muide-see kord ei teinud ma aeroobset tööd. Absoluutselt mitte !

Kui süsteem töötab hästi, on tulemused kohe näha. Ma ei räägi sellest, et võite üleöö saada 50 cm biitsepsid, kuid siiski-te tunnete ja näete muutusi vähemalt igal nädalal. Kui te ei näe järkjärgulisi muutusi soovitud suunas, siis imesid ei juhtu, vaatamata sellele, mida räägivad eksperdid ! Teooriad on ilusad, aga peegel ei valeta !

Autor: Craig Hartglass, Saatis : M.M.