Süsivesiku-elektrolüüdi joogi täiendav efekt

Süsivesiku-elektrolüüdi joogi täiendav efekt sportlaste sportlikule saavutusvõimele, laktaadi eemaldamisele ja kardiovaskulaarsele reaktsioonile

Sissejuhatus

Vedelike suukaudsel tarbimisel treeningu vältel on mitu kasutegurit. Esiteks aitavad süsivesikud vedelikuna täiendada keha piiratud varusid. Teiseks kompenseerivad vedelikud treeningu vältel välja higistatud vedeliku hulga. Mitmed uuringud viitavad, et pikaajalise treeningu vältel süsivesikute hulga täiendamine aitab hoida veres oleva glükoosi taset suurendades seeläbi vastupidavusvõimet. Vedeliku elektolüütiline sisu aitab hoida elektrolüütide tasakaalu ning selle tõttu ei väsi organism nii kiiresti. See tähendab väsimine toimub pikema aja järel kui muidu. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli välja selgitada süsivesik-elektrolüütjoogi tarbimise mõju treeningu vältel ning taastumisperioodil vastupidavusele ja südame-veresoonkonnale.

Materjalid ja meetodid

Uurimus viidi läbi 2001 aastal Indias Banglaoris. Selles osales 16 meessoost vastupidavussportlast vanuses 20-25 aastat. Valim moodustati nendest sportlastest, kes võistlevad rahvuslikul tasemel. Kõik uuritavad läbisid eelnevalt põhjalikud meditsiinilised uuringud. Eksperimendi kestel loobusid neli sportlast osalemisest ning kaks said harjutamishooajal vigastada. Uuritavaid teavitati võimalikest ohtudest ning neile kirjeldati uurimisprotsessi detailselt. Osalejatel ei soovitatud kaks päeva enne testi tegeleda suurt pingutust nõudvate tegevustega. Samuti ei soovitatud neile end treenida testi sooritamise päeval. Neil paluti jätkata nende normaalse toitumiplaaniga. Osalejatel tuli nädal enne ning kogu eksperimendi vältel hoiduda alkoholist ning kofeiinisisaldavatest jookidest. Test viidi läbi kahes faasis: esimeses faasis ei antud neile lisandeid. Teises faasis anti neile süsivesik-elektrolüütjooki, mis sisaldas süsivesikuid 5 g, naatriumit 9,2 mg, kaaliumit 13,6 mg. Vedelikku anti osalejatele treeningu vältel 15 minutilise intervalliga kuni kurnatuseni. Edasi anti neil süsivesik-elektrolüütjooki pärast 5 minutilist taastusperioodi. Jook sisaldas nüüd süsivesikuid 12,4g, naatriumit 24,5 mg ja kaaliumi 34,1 mg. Peale taastumisperioodi jätkati vedeliku andmist 5-20 minutilise intervalliga. Registreeriti ka südame löögikiirust ning jõudlust. Uuritavatelt võeti testi sooritamise ajal vereproove. Vereproove võeti ka taastusperioodil. Vereproove võeti selleks, et analüüsida vere glükoositaset ja laktaatide sisalduse taset. Iga test viidi läbi sarnastes tingimustes – sarnasel kellajal, toatemperatuuril 25 ± 2, suhteline õhuniiskus 60 %. Kõiki parameetreid mõõdeti enne ja pärast joogi andmist. Eksperimendi läbiviimseks oli eelnevalt saadud luba kõrgematelt organitelt ning uuringu käigus ei rikutud kehtestatud eetilisi standardeid.

Eksperiment: testimisele eelneval nädalal tehti kindlaks iga uuritava maksimaalne hapniku tootlikkus. Selleks paluti uuritaval joosta linttrenažööril (Jaeger LE 6000, Germany) kaks minutit 6 km tunni kiirusega. Seejärel suurendati kiirust kaks km/h iga kahe minuti kohta kuni uuritav andis märku, et piir on saavutatud. Südamelöögi kiirust jälgiti vastava seadeldise (PE-3000, Finland) abil. Südamelöögi kiirust jälgiti nii testi vältel kui taastumisperioodil. Maksimaalset jooksmise suutlikkust mõõdeti stopperiga (Sports Testers PE-3000, Finland).
Vere glükoosi ja laktaatide sisalduse hindamine: vereproove koguti 10 minutilise intervalliga nii testi vältel kui ka taastumisperioodil. Proove võeti sõrme otsast. Glükoosi sisalduse hindamiseks kasutati spektrofotomeetrilist meetodit. Laktaatide sisalduse mõõtmiseks veres kasutati Analox P-LM55te. Andmete statistilisel analüüsil kasutati Wilcoxoni järjestamise testi. ANOVA testi kasutati süsivesik- elekrolüüt vedeliku kasutamise mõju määramiseks treenigu vältel. Andmetöötluseks kasutati SPSS progrmmi.

Tulemused ja arutlus

Süsivesiku-elektrolüüdi joogi mõju vastupidavuse ajale ja veresoonkonnale trenni ja taastumise ajal: 5% süsivesik-elektrolüüdi joogi tarbimisega suurenes oluliselt vastupidavus 70protsendilise maksimaalse hapniku tarbimise juures. Süsivesik-elektrolüüdijoogi manustamisel täheldati kogu kestvuse suurenemist 51% võrra. Kestvuse aeg salvestati kui ei tarvitatud ja tarvitati jooki. Süsivesiku-elektrolüüdijoogi täiendus oli vastavalt 94.1±17.7 ja 62.3±10 minutis. Ka südame-veresoonkonnas täheldati muutusi intensiivse treeningu ajal. Taastumine oli oluliselt parem kui täiendati jooki 12.5% võrra. Veresuhkru taset mõõdeti puhkeolekus ning 10minutiliste intervallidega treeningu ja taastumise ajal.Sama koguse joogi juures ei täheldatud aga muutusi vereglükoosi tasemes kui täiustati jooki 5% võrra. 10 minutilise taastumise järel olid näitajad kui ei tarvitatud lisandid 100.8±9.2 mg/dl ja lisandi tarbimisel 108.4±25.6 mg/dl. Aga suurem glükoosi tase veres oli 20 minutit hiljem (lisandita 100.3±9.9 mg/dl ja lisandi tarbimisel 119.2±10.3 mg/dl) kui tarvitati 12.5% süsivesiku-elektrolüüdi jooki. Laktaadi taset veres mõõdeti puhkeolekus ning 10minutiliste intervallidega treeningu ja taastumise ajal. Täheldati, et 5% süsivesik-elektrolüüdi jook hoidis laktaadi taset veres madalal. Kuigi enamus tulemusi ei olnud märkimisväärsed, aga märkimisväärselt madal tulemus oli pärast 70 minutilist trenni (lisandita 3.4±0.6 mmol/l võrreldes 2.1±0.4 mmol /l kui tarvitati lisandit). Siiski ei täheldatud märkimisväärseid muudatusi laktaadi tipphetkel (lisandit tarbimata 3.7±1.2 mmol/l ja tarbimisel 3.2±1.0 mmol/l). Laktaadi kadumine veres oli oluliselt kiirem pärast 10 minutit (lisandit tarbimata 3.1±1.0 mmol/l ja tarbimisel 2.1±0.8 mmol/l) ja pärast 20 minutit (lisandit tarbimata 2.5±0.9 mmol/l ja tarbimisel 1.5±0.4 mmol/l) kui tarvitati 12.5% süsivesiku-elektrolüüdi jooki.

Vedelikupuudus pärsib keha võimet reguleerida soojusvahetust, mis viib kõrgenenud kehatemperatuurini ning pulsini, põhjustades sportlases tõsisemaid väsimusilminguid kui antud koormusele tavaliselt kohane; kaasnevad vaimse võimekuse degradeerumine ja raskendatud seedimine, mis omakorda tekitab ebamugavust kõhus. On piisavalt tõendeid, et isotooniline spordijook trenni ajal parandab sooritusvõimet. Isotooniliste spordijookide tarbimine kas treeningu ajal või -järgselt on näidanud viivitavat väsimustunde tekkimist ning seeläbi suutlikkust parandanud.

Kokkuvõte

Kokkuvõtvalt võib öelda, et süsivesikute tarbimine treeningu ajal võib parandada jõudlust nii spordi- kui muudel tegevusaladel, mis üldiselt ammendavad keha süsivesikute varud, varustades lihaseid lisatoitainetega. Süsivesikute ja elektrolüütide tasakaal hoiab nii pulsi kui piimhappe taseme madalal.

Tõlkijalt:
Parima tulemuse saamiseks tarbida 30-45 minutit enne treeningut/võistlust 400-500 ml vedelikku. Eelistada puhtale veele mineraalvett, aksepteeritav, kui lisad veele 1,5-2g soola iga liitri kohta. Nõnda väldib diureesi teket (vedelike kehast väljaviimine). Juues puhast vett, on organism võimeline omastama 50% joodud kogusest, juues soolalisaga, siis kuni 75%.
Treeningul/võistlusel tarbida vett, mile soolade sisaldus 2-2.5 g ja süsivesikuid 40-80g iga liitri kohta. Proovida ka lahustava C-vitamiini lisamist spordijoogile.

Originaalartikkel [url=http://www.icmr.nic.in/ijmr/2005/May/0504.pdf]SIIN.[/url]

Soovitused FitShopilt:

Isotoonilise spordijoogi pulber [url=http://fitshop.fitness.ee/energia/0/readmore/61/Iso%20Plus%C2%AE%20powder%200.7kg/]ISO PLUS[/url]
Hüpotooniline spordi- ja taastusjook hüdrolüüsitud valguga [url=http://fitshop.fitness.ee/energia/1/readmore/466/Sport%20Balans/]Sport Balans[/url]
Hüpotooniline spordijoogi pulber [url=http://fitshop.fitness.ee/energia/1/readmore/476/Sports%20Drink/]Sports Drink[/url]

[url=http://www.fitshop.ee][pilt=6438][/url]

Autor: Taavi Merisalu (tõlge)