Tagantjärgi tarkus…

Tihti avastan ennast andmas kellelegi treening/toitumisalast nõu, mis enamasti baseerub minu enda poolt läbi elatud kogemustel. Olgu mis on, aga kulturismi- ja fitnessiinimesed on enamasti väga iseteadlikud ja miskipärast ei taha keegi teiste vigadest õppida. Kõik raiuvad oma ja lõpuks jõuavad ikka järeldusele: Kurat, oleks vist pidanud kuulama. Oi-oi kui palju olen ennast ise sellelt mõttelt tabanud. Hakkan vaikselt peale ja vaatame kuhu välja jõuan.

Hooajaväline toitumine.
Mul on selline tunne, et kõik peavad selle teekonna elus korra läbi tegema enne kui mõistus koju jõuab. Võistlused läbi, sööme ennast ilusti-kenasti +12kg ja hakkame hurraaga alla tagasi tulema. Olen ise seda teinud ja näen kuidas seda on teinud ja teevad paljud teisedki. Ega siin enamasti hoiatamisest ei aita ja inimene saab sellest aru alles siis kui uuel ettevalmistusel miskipärast paganama raske on.

Imeprogramm
Just-just. Ma nimelt otsisin koguaeg mingit imeprogrammi. Iga trenn oli mingi uus mõte, kuidas lihast mõjutada ja kuidas täna treenida. Küll sai mängitud korduvvahemikega ja jumal teab millega. Selliselt on suhteliselt võimatu mingisugust progressi jälgida ja igasugune areng on pehmelt öeldes kaootiline.
Jälgige kindlat programmi, kindla aja jooksul. Süsteemne progresserumine on siinkohal võtmesõna.
Samasse gruppi lähevad need inimesed kes tilbendavad treenerite vahet. Iga nädal uus metoodika ja sada erinevat infokildu. Selles viimases ma ise süüdi ei ole, aga kõrvaltvaatajana näen seda päris palju.

Leiutame jalgratast
Kui miski töötab, siis see töötab! Milleks on vaja midagi muuta. Puhtalt muutmise pärast ei ole mõtet iga kahe kuu tagant kava vahetada. Praegu näen isegi, et rohkem ei ole parem. Parim enestunne ja areng oli palju väiksemate mahtude juures. Mingitel perioodidel tegin kuus 10000 – 12000 kordust. Kas ma sain sellest paremaks? Võibolla, et esimesel kuul. Edasised 4-5 kuud oli ületreeningu süvendamine. Päris kaua läks aega, et sellest aru saada. Jääge kindla ja läbi proovitud süsteemi juurde! Trenn ei pea olema pikk ja meeletute mahtudega. Tee tööd efektiivselt ja võimalikult lühikese aja jooksul.

Loeb see, kuidas tõstad. Mitte kui palju tõstad.
Mingitel perioodel keskendusin liialt sellele, kui palju tõsta, mitte sellele, kuidas tõsta. Teatud lihasgruppe ma tuimalt raskust liigutades sisuliselt kasvama ei saanudki. Nüüd olen targem!
Jah, me peame liigutama ka raskusi aga me ei tohi ära unustada tunnetust peale tööd. Me ei ole jõutõstjad ja mitte keegi ei küsi sul laval: Kui suure hantliga sa pulloveri teed vms.

Kui ei ole trenni-isu, siis tegelikult pole mõtet trenni teha!
Kui sa ei taha trenni minna, siis ei ole asi õige. Ausalt öeldes ma ei mäleta, kui pikka perioodi ma selliselt trennis käisin. Ega keha loll pole! Ei olnud trenniisu. Oli loll kohusetunne. Elu sees ei hakka sul lihas kasvama, kui su keha seal trennis olla ei taha. Lihtsalt liigutuste pärast trenni tegemine on suhteliselt mõtetu. Ületreening, mis muud. Õppige puhkama ja keha kuulama. Kui on kehv päev, siis tehke kergemalt või ärge tehke üldse. Tuled järgmine päev tagasi ja asjal on teine jume.

Kulturism on hobi, mitte elu ja surma küsimus.
Üks suurimaid vigu!
Ohverdad töö, sõbrad, pere. Ei saa minna sinna, ei saa teha seda jne. Tuleb tuttav ette? Kõik see selle pärast, selle pärast, et omada ilusat keha. Pühendumine on tore ja pühenduma peab, kui tulemust tahta, aga see peab käima muu elu kõrvalt. Kui sa pole PRO kulturist ja sellega raha ei teeni, siis ei ole mõtet lasta sellel kõigel oma elu üle võimust võtta.

Veel ületreeningust
Miks mina sinna orki lendasin ja ka paljud teised seda teevad.
Me ei saa kopeerida kellegi teise pealt. Kellegi teise mahud võivad olla tema jaoks just ideaalsed. Samas, kui sulle võib-olla piisabki reaalselt viiest harjutusest ja neljakümne viiest minutist, et teha efektiivne ja tõhus trenn.

Kõigeteadja
Olen süüdi!
Kohe kui sa arvad, et sa tead kulturismist/treeningust/toitumisest kõike, siis oled sa omadega küpse!

Liigne pedantsus
Toitumise osas olen olnud liiga pedantne. Lausa haiglaselt. Mingitel perioodel kaalusin kurki, jääsalatit jne. Samuti ajasin piinliku täpsusega taga mikrotoitaineid ja arvasin, et toidukordade ja toitainete ajastamine on meeletult oluline. Ma ei taha väita, et see pole tähtis või on mõttetu. Lihtsalt ei ole vaja minutipealt süüa. Pole vaja endale sellega stressi tekitada.

0 aeroobne hooajaväliselt
Aeroobne ei pea olema vastik tegevus. Minu jaoks ta seda oli, sest ma ei teinud seda mitte kunagi hooaja väliselt. Oleks pidanud, sest mida rohkem teed sa seda hooajaväliselt, seda vähem pead sa tegema seda siis, kui oled valmistumas. Vastikuks muutubki asi siis, kui sa pead tegema seda kurnatud olekus. Arusaam, et aeroobne hävitab lihast ei ole ka päris õige. Kui sa teed seda hooajaväliselt, olles ikkagi energiabilansiga plussis, ei saa see lihas küll kuhugi kaduda. Muidugi pean mainima seda, et liigne aeroobne dieedi ajal hävitab lihast ja rohkesti.

Tervis muutub teisejärguliseks
Võistlusteks valmistumisel mõtlesin ainult sellele, kuidas seda vormi ikka teha ja kuidas võimalikult hea välja näha. Tervis, kui selline oli teisejärguline! Tänu sellele on nii mõnigi asi minu kehas paigast nihkunud. Ärge seda viga tehke! See ei ole seda väärt.

Kiirustamine ja kannatamatus.
See puudutab nüüd korraga mitut asja. Alustuseks treeningu seisukohast. Ei tohi olla kärsitu raskuste lisamisel. Mis siis, et varu oli suur. Järjepidev tibusammude haaval liikumine on jätkusuutlik!
Teine asi on dieedil olles kaloraaži langetamine. Kaal ei kuku ja suurest trotsist tõmban endal nagu karistuseks kraanid kinni. Põmm- 500 kcal. Tore on! Kaal kukubki, aga mis edasi? Edasi on see, et keha kohaneb sellega ja varsti on vaja uuesti langetada ja suure tõenäosusega jäädki seda tegema.
Tuleb olla kannatlik ja samamoodi, tibusammudega liikuda. See õigustab ennast! Uskuge mind. Kui kaal kaks nädalat seisab, siis ühel päeval võib ta kahe nädala jagu kukkuda. Läbi tehtud!

Kokkuvõtvalt. Õppige minu ja teiste vigadest! Ma tean, et suurem osa teist seda ei tee. Ma lihtsalt tahtsin sellest kirjutada.

Autor: Peep Reinart