Tätoveering- kulturisti jaoks või mitte?

Meie foorumis on noored korduvalt huvi tundnud tätoveeringute vastu- et kas teha lasta või ikkagi mitte? Teadaolevalt peetakse IFBB määruste kohaselt nii tätoveeringuid, arme kui ka vistrikke võistleja jaoks miinuseks. See tähendab siis, et kui on kaks võrdse tasemega võistlejat, eelistatakse lõpuks ikkagi seda, kelle keha on nö puhas. Kuid kas seda ka reaalselt teostatakse?

Selle artikli jaoks andis idee Pisike Rosin, kel on 2 tätoveeringut- üks ülaseljal ja teine alaseljal. Ühel kenal päeval teatas ta, et on aja kinni pannud kuulsa tätoveeringumeistri Dimon Taturini juurde ja laseb ülaseljal olevat väikest tätokat veidike kohendada ning huvitavamaks teha. Kutsus kaasa pilti tegema.
Rosin räägib ise oma tätoveeringute kohta nii: „ 4 aastat tagasi lasin teha Egiptuse eluvõtme (ülaseljal) ning paari kuu pärast ka hieroglüüfi (selja alaosas). Nüüd lasin Dimonil seda eluvõtit huvitavamaks teha. Kasutasime erinevadid värve. Olen mitmete tätoveerijate juures käinud ja võin julgelt Dimonit soovitada. Temast lihtsalt paremat meistrit Eestis küll pole. Talvel plaanin ka teise tattoo ümber teha ning kindlasti just Dimoni juures”.
Dimoni juures ootab meid ees väike koduateljee, mille sein on täis suuri fotosid tema erinevatest töödest. Väga palju hakkab silma prominente- Tanel Padar jne. Vapustavalt head tööd- originaalsed ja huvitavad. Lappame kuhjade viisi meistri kavandite katalooge, mille järgi võib lasta endale meeldiva tattoo teha. Kui peaks ise valima hakkama, siis ei oskakski vist- kõik on nii head. Samas, selle õige leidmisega kindlasti probleeme kunagi ei teki, kuna Dimon on alati tulvil erinevatest ideedest ja oskab väga hästi just seda sobivaimat varianti soovitada.
Lähebki tööks. Rosinal on see juba teine kord Dimoni juures- täna viimistletakse tattoo lõpuni, kasutades efektset valget värvi. Küsin, kas on valus ka. Rosin noogutab kergelt. Väga valus vist siiski ei ole. Ei lähegi kaua, kui töö on juba valmis. Peale määrib Dimon vaseliini, et vältida infektsioonide teket. Uurin hiljem Rosinalt, kuidas ta oma tattiood hooldama peab. Saan vastuseks : „ Tuleb sooja veega pesta ja kohe peale panna Helosani kreemi ja nii 2 nädalat järjest, 4-5 korda päevas. 2 nädalat ei tohi päikest saada. Ei tohi minna ujuma, sauna ega vanni. Tegelikult pole vahet, kas teha talvel või suvel, sest ilusti hooldades on kõik ok ka suvel. Enne tegemist võiks mitte kohvi juua, värv hakkab paremini peale. Mina seda ei jälginud ja oli ka ok. Kes valu kardab võib Burana 400 enne tegemist sisse võtta”. Nii et ei midagi keerulist.

Kulturist Meelis Susi, kelle kauneid tätoveeringuid ooleme ka meie Fitness.Rates imetleda saanud, kirjeldab oma teed tätoveeringute juurde nii: „ See oli aastal 2000, kui Eestis olid veel Tallinna kaubamaja juures putkad ja Hesburger- seal kuskil asus ka üks tattoomeister. Tema tegi esimese pildi, mis oli umbes 10 cm suurune nagu kirve moodi kujutis. Tulles Iirimaale tekkis soov tattood muuta. No nagu öeldakse- saad pisiku sisse juba esimese nõelatorkega, seejärel tahadki veel ja veel ja veel. Huvitav mainida, et seoses tattoodega tärkas minus ka huvi kulturismi vastu. Uue tattoo ettepaneku tegi sealse tattoomeistri on, kes muide on Iirimaal kulturismivõistluste korraldaja ning direktor. Ta nägi mu treenintud keha ja soovitas ka võistlema tulla. Läks pool aastat, lasin teha tätoveeringu ka oma teisele käele, hiljem juba ka seljale. Iirimaal ei ole mu tattood võistlemist seganud, kuid kui aastal 2004 Eestis olin, teatas Ott Kiivikas mulle enne võistlusi, et kohtunikke võivad need hindamisel segada ja selle tõttu võin kaotada punkte. Siiski õnneks ei ole senini tajunud, et just tätoveeringute pärast oleksin kehvem olnud ja midagi kaotanud. Mul ongi juba Dimoniga plaanid tehtud ja töö temaga juba poole peal- sügisel, kui kodumaale saabun, siis jätkame!

Selleaasta kevadine absoluutne Eesti meister kulturismis, lisaks mitmete oluliste tiitlitega piiri tagant pärjatud kulturist Imre Vähi kirjutab aga nii:
„Olen oma tattoost ikka aeg-ajalt kirjutanud, aga kordamine pidi olema tarkuse ema. Sellel tattool on kujutatud jokkerit filmist ”Bathman” ning kahelpool jokkeri portreed on kaks inglit- üks on kurb ja teine rõõmus. Tattood alustasin USA-s, Ohios(Loe: Ohaios) ühes Tartu suuruses linnas, ning lisaks jokkeri näole lasin sellele
tattoole lisada ka selle aja, kui viibisin Ohio osariigis, seega
siis: OHIO, USA OCT 1998-APR 1999. Jokkeriteemalisest
tattoost unistasin juba alates 1992-st aastast- sellest ajast
kui tattood ei olnud veel siinmaal absoluutselt populaarsed.
Aeg läks edasi ja unistus ootas oma aega kuni lõpuks USA-s ühes antiigipoes leidsin sellise pildi, mis mulle kohe meeldis ja mille natukene ümber kujundasin ja juba paari nädala pärast omale vasaku õla peale lasksin tätoveerida. Mitu aastat hiljem lasin Eesti ühel parimal tattookunstnikul lisada kahele poole jokkeri portreed ka kaks inglit.
Võistluseid ei ole see seganud. Varem on sellest juttu olnud, et tattood võivad võistlejal punkte maha võtta, aga need jutud on ilmselt pärit sellest ajast, kui võistlusgrimm oli veel hele. See grimm, mida kasutab Eesti koondis, peidab ära küll ka kõige suuremad pildid:-D. Loomulikult on mul plaan tulevikus lasta tattoosid juurde teha ning nüüd on juba mitu aastat plaan enda selg täielikult lasta täis tätoveerida. Teemaks oleks põrgu ja taeva lahing, kus üks
pool seljast on soojades värvides ja head emotsioonid ning kõik minu head mälestused seotud erinevate usundite ja kunstiteoste maailma klassika paremikuga ning teine pool on tehtud külmades värvitoonides, kus seljale on lisatud kõik halb ja negatiivne. Üldises plaanis võiks hea olla ikka ülekaalus ja halb saaks tappa! Dimon Taturin on sellest
plaanist väga huvitatud, aga see eeldaks mitu aastat ettevalmistusi ning olen ka öelnud, et selle teema võtan siis ette, kui võistlusspordist kõrvale astun. Eks seda näitab aeg.
Miks just jokker ja kaks inglit? Kuna ma olen sündinud kaksikute tähtkujus, siis tunnen pidevalt, et minus elaks justkui kaks inimest. Suhteliselt keerulise iseloomuga tegelane. Seda iseloomu kujutavad ka need kaks inglit. Ka jokker on täiesti ettearvamatu vend ning kaardimängus võib ta olla küll väga hea, aga samas ka väga halb tegelane. Siiani on jäänud selgusetuks, kas vanadel kaartidel on jokker üldse mees või naine, hea või halb jne…
Noortele soovitan enne tattoostuudiosse minekut põhjalikult järgi mõelda, kas see pilt, mida tahate omale kuhugi ihuliikmetele lasta, on ikka see teema, mis teid surmani iseloomustaks ja mida ei pea tulevikus kahetsema. Kuna ma ise olen kunstniku eriharidusega, siis võin kindlalt
öelda, et minu tattoo on minu olemusega 100% tasakaalus. Suuremate tattoode peale tasuks noortel inimestel mõtlema hakata alles 25-30 aastaselt, sest nooremas eas ei tea mitte kunagi, milliseid tööotsi sa võid omale saada seoses keha eksponeerimisega ja siis oleks hale küll, kui öeldakse, et kahjuks te ei saa seda 100 000-de eurost lepingut meie modelliagentuuris, kuna teie keha on täis tätoveeritud”.

Nii et siis ikkagi- tätoveerida või mitte? Kas tätoveeringu kasuks otsustamine võib teile osutuda võistlustel nö saatuslikuks? See jääb lõpuks ikkagi teie otsustada…

Lisainfo ja rohkesti pildimaterjali tätoveringute kohta: [url=http://www.taturin.com/]http://www.taturin.com[/url]

Autor: Autor Aktivist