Tervis ja Edukus

1.Tervis ja edukus
Oleme ettevõtlikud, targad ja edukad. Varaõhtuse mulliwood`i seriaali ja naiivse eluperspektiivi prognoosi tulemusel rõkkame äratundmisrõõmust. Mingil ajahetkel küsime: kas, mul jätkub kõige selle teostamiseks tervist ja aega ? Aja suhtes oleme võrdselt võimetud midagi muutma, tervist annab aga sättida.
Tänapäev esitab edu saavutamiseks kõrgeid nõudmisi, esmatingimuseks on hea tervis.

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni uurimuse kohaselt on Eesti elukvaliteedilt maailmas 69. kohal. Sporditerminoloogiat kasutades, kuulume autsaiderite seltskonda. Eestlase kõrget enesehinnangut arvestades, väga kesine tulemus. Kui meie tipp-sportlased ja euro-lauljad võistlevad kõrgete tulemuste eest areenil, siis tavainimese vastavaks kriteeriumiks võiks olla, kõrge eluiga. Eesti rahvusrekordid on alltoodud tabelis.

Mehed – Täisväärtuslik iga (58,1) Keskmine eluiga (63)
Naised – Täisväärtuslik iga (68,1) Keskmine eluiga (75)

2.Tervise valem: Koostame ise
Meie tervist ja siit tulenevat kõrget eluiga mõjutavatest faktoritest moodustab eluviis 50% (pärilikkus 20%, keskkond 20%, meditsiin 10%). Eluviisi mõjust omakorda moodustab kehaline aktiivsus 25%. Niisiis on meie tervise valem paljuski meie enda teha.

3.Loodusseadus: Mõõdukus
Inimkeha ehituselt on kehalise aktiivsuse kandjateks tugi- ja liikumiselundid (TULI) e. rahvakeeli luud, liigesed ja lihased.
Kehalise aktiivsuse juures kehtivaks loodusseaduseks on tasakaal e.mõõdukus.

Loodusseaduse rikkumisel tekivad meil probleemid. Selle reegliga arvestasid targad juba antiikajal. Moderatio est custos vitae Mõõdukus on elu valvur. Teati, kes on keha valvuriks, asjatundjaks, abimeheks kui kehalise aktiivsuse, mõõdukusreegel töödel või sõjakäigul ununes. Selleks oli austatud ametimees, nimetusega massöör.

4.Abimees: Massaash
Massaash kui ravi on läbi teinud inimkonna sajandite pikkuse arengu. Käsikäes meditsiiniteadustega arenedes on see inimkonna vanimaid manuaalse ravi meetodeid. Seetõttu on massaashiajaloo geograafilised ja kronoloogilised raamid erakordselt avarad.
Massaashi ajaloolise tausta käsitlemisel, selguse mõttes vaatleks geograafilisi piirkondi eraldi, lähtudes ajaloo kronoloogiast.

Ajal kui praeguse arenenud Euroopa piirkonnas laius paks mets ja ainult mõnes üksikus kohas leidus hulkuvate jahimeeste onn- asulad, lõi Yangze orus õitsele kõrgkultuur.

Vana-Idamaaks arvati piirkondi Hiina, India ja Egiptuse aladel.
Esimesed teadaolevad andmed massaashi ja võimlemisharjutuste tervendavast mõjust pärinevad selle aja teadjameeste papüürusele kantud koguteostest. NEI-CHING e.Teadmised inimesest 2598 e.Kr Vana-Hiina filosoof Kung Fuze (Confucius) AJUR-VEDA e.Teadmised elust 1800 e.Kr Vana- India filosoofiline eluõpetus. Avicenna (Ali Abu Ibn Sina) 980-1037 a. ravitarkust teadsid Egiptuse ja Pärsia elanikud.

Selle aja kohaselt, tugines massaashi vajaduse ja mõju selgitus vaatlustele, tähelepanekutele ja traditsioonilistele filosoofilistele õpetustele, samuti diagnoosid ja haiguste ravimine.

Teada olevalt ei tehtud ega tuntud idamaades autopsiaid (lahang), histoloogilisi ega füsioloogilisi uuringuid.
Idamaades, tänapäevalgi tugineb traditsiooniline meditsiin filosoofilistele õpetustele, Confucionism ja Tao õpetus, Budism ja yoga õpetus, ?akrad ja yin-yang teooria. Ajur-Veda, akupunktid ja meridiaanid. Need oleksid märksõnad, milledest kujunesid välja tolleaegsed traditsioonilised massaashiliigid ja toetuvad samadele alustele kaasaegsemadki ida massaashi vormid. Nii ühele kui teisele on lisatud rohkem või vähem müstikat, Qi energiat, ortopeedilist mobiliseerimist, venitusi, termoteraapiat, vesiravi ja võimlemist või lihtsalt eksootikat. Igal juhul nende süstematiseerimine oleks elutöö ja järgiproovimine igavene öö.

Nii mõnedki nimed ehk tekitavad elevust: Anma tehnikale tuginev Hiina Tuina massaash, võimlemis süsteemil põhinev Qi-Gong massaash, Usui ja Karuna süsteemil põhinev Reiki, Chi Nei Tsang, Ju-Jok, Tsubo, Shin Tai, Shiatsu, Zen-Shiatsu, Shiatsu-Do, Suzuki Shiatsu, Yumeiho, Acu-joga massaash, Ajurveda india massaash, Yoga massaash, aku-punktmassaash, Tai massaash, India peamassaash, Hawaii Huna massaash, Hawaii Loma-Loma massaash.

Antiikajal algas massaashi teaduslik uurimine, loomulikult vastavuses selle ajajärgu meditsiiniteaduste tasemele. Asjakohaseid märkmeid massaashiravi teemal kirjutasid oma teostes Hippokrates (460-370 e.Kr) Corpus Hippocraticum, Celsus Cornelius (I saj.) Demedicina, Herodikos (156-128 e.Kr). Pergamo gladiaatorite kooli ülemarsti kreeka päritoluga Galenos Galenus`t (129-199 a.) aga võib pidada selleaja spordimassaashi patrooniks. Tema süsteem koosnes nii kümblusest, kehalistest harjutustest kui massaashi tehnikast.

Keskaeg oli Euroopas reformatsioonide tõttu massaashi arengule pidurdav. See oli aeg, kus tegutsesid põhiliselt käte peale panijad ing.k lay on hands. Selgituseks energia siirdamine haigesse, keha või elundi piirkonda või oli tegemist lihtsalt tugeva positiivse empaatilise mõjuga, raskel ja pimedal ajajärgul. Igaljuhul oli see riskantne ettevõtmine inkvisitsioonikohtu hirmus.

Hilis keskaeg ja uusaeg olid massaashi arengule väga edukad. Kasutati antiikaja massaashi teooriat ja arendati kaasaegset. Prantslane Ambroise Pare` (1518-1590 a.) kritiseeris küll Galenus`e metoodikat arstiteaduse seisukohalt, võttes kasutusele aga selle põhiprintsiibid. Ambroise Pare uurimused ja praktika olid seotud massaashi kasutamisega, selliste kirurgiliste patsientide juures, kellele lõikuse järgselt ei saanud anda liikumisharjutusi. Pealegi oli Pare`ja Galenuse ajavahe mitu head sajandit.

Rootsi vehklemisõpetaja Per Henrik Ling (1776-1839 a.) peetakse selle ajajärgu vaieldamatuks ravivõimlemise ja massaashiravi autoriteediks. P.H.Lingi arvamuse kohaselt oli massaash passiivne võimlemine. Tema meetoodikat tuntakse laiemalt nimetusega Rootsi massaash.

Siiani käib vaidlus, kumb härrastest rohkem tunnustust on leidnud? Küllaga tunnustust leidis aga Amsterdamist pärit Johann G. Mezger 1850 a. Ravides terveks Taani kroonprintsi, tõstis ta sellega nii iseenda kui kogu Euroopa massaashi mainet. Hiljem sai tema Amsterdami massaashikliinikust üks selleala juhtivamaid keskuseid. Kas on see juhus või ajalooline kokkusattumus aga 1995 a. Papendales (Holland) kogunesid 4 Euroopa juhtivama massaashiriigi no. Hollandi, Belgia, Austria, Sveitsi esindajad ja asutasid Euroopa Spordimassööride Assotsiatsiooni (E.A.S). Hiljem on liitunud E.A.S`iga Soome, Inglismaa, Itaalia ja Eesti. E.A.S ülesandeks on ühtlustada ja arendada liitunud riikide massaashitaset ja väljaõpet, ühtsete kutsestandardite väljatöötamine ja Euroopa massaashi tööpasside väljastamine. E.A.S liige ja passiomanik on ka allakirjutanu. Lisainformatsiooni leiate internetiaadressil, www.sportscare-eas.com

Ajaloo juurde tagasi tulles, võime peatuda ajal, kus massaashi tunti Eesti aladel kui rahvaparandus viisi. Masseeriti nii mõisaruumides kui popsitalus nii suitsu- kui linnasaunas. Masseerimis oskused-teadmised kanti edasi põlvest põlve, meistrilt õpipoisile.

Massaashi kasutus liitus sellel ajal tugevalt sauna protseduuridega. Sellest ajast on tänaseni säilinud saunamassaashi traditsioon. Kui tekkisid sanatooriumid ja loodusravilad sai massaash uue tähenduse. Seda just taastusravi seisukohalt. Ajalooliselt on massaash olnud tihedalt seotud liikumisraviga, ravivõimlemise, füsioteraapiaga.

Inimloomuses on säilinud huvi müstika, maagia ja eriliste võimete vastu. Eriti tuleb see esile siis kui ei osata selgitada füüsikalisi või füsioloogilisi protsesse. Massööritöö müstika seisneb massaashiprotsessi õiges valikus, eriline võime teoreetilis-praktiliste teadmiste integreeritud rakendamises sellesse protsessi. Mille tulemiks peaks olema positiivne ravitulemus.

Oleme jõudnud 21. sajandisse, kus massöör ei saa olla enam põrna põristaja, silmamuna moondaja või lihtsalt posija. Tänasel päeval on massöör kindlate kutseoskustega, tugi- ja liikumiselundkonna spetsialist.

Tavainimesel on raske orienteeruda meie kiires ja kommertslikus elukeskkonnas valida see õige ja tarvilik nii masshaas kui massöör Otsustamise märksõnadeks, võiksid olla teadmised massaashi mõjudest ja protsessist.

Massaashi mõju e.täpsemalt öeldes füsioloogilist mõju on teada mitu. Peamiselt püütakse massaashi käigus mõjutada valuseisundit, lihaskrampe, turset ja muid ainevahetusega seotud probleeme. Valu vähenemist kogevad subjektiivselt enamus, vaatamata sellele, et esialgne massaashiprotseduur tundub valulik. Valu on oma tekkelt, iseloomult ja innervatsioonilt kui mitme tahuga prisma. Valu kui seisundit on ilmselt ka enim uuritud. Massaashi mõjul, valu vähenemist võib selgitada üldjuhul 3 teooriaga. Esiteks nn. gate control theory, mille uurijateks olid Melzak ja Wall 1965 a., selle teooria kaudu selgitatakse ka nõelravi ja elekter-stimulatsioonravi valu vähendavat toimet. Teine teooria põhineb kudedes leiduvate morfiini taoliste ainete, endorfiinid, enkefaliinid, substans P- ained, valu leevendava toimega. Nende ainete liikumist kudedes saame füüsiliselt muuta – massaashiga, saunas käies, sportides jms.

Kolmas teooria on seotud seljaajus toimuvate paiksete reflektoorsete toimingutega. Massaash sobib valu leevendajana menstruaalvalust, krooniliste ja ülekoormus lihas valudeni. Akuutseid e. ägedaid valusid ja traumasid massaashiga üldjuhul ei ravita.

Mõju nahale toimub massaashi käigus mehhaanilisel mõjutamisel, mis avab nahas asetsevad higi- ja rasunäärmed. Mehhaanilisel naha ja pehmete aluskudede mõjutamisel vabanevad ained histamiin ja serotoniin, mis omakorda laiendavad kapillaarseid veresooni. Kokkuvõtlikult võib öelda, mehhaaniline massaashi mõju nahale on vere- ja lümfiringet e. ainevahetust parandav. Massaash parandab naha elastiteeti, purustab armkoe kinnitusi. Seega on ka kosmeetiline kasutegur massaashis vaieldamatu. Suureneb ka kudede läbilaskvus, seega kosmeetiliste ja farmakoloogiliste toimeainete imendumine paraneb. Massaashiga võime küll vähendada aukartust tselluliidi ja rasvkoe suhtes siis marginaalseid muutusi siiski ei täheldata. Samuti pole mõju suurematele, sisemistele veresoontele. Oluline tähtsus lümfimassaashil tursete vähendamisel on onkoloogiliste haigete ja kosmeetiliste (ka ilukirurgiliste) patsientide juures.
Otsest neuroloogilist ravi massaashiga ei saavutata. Küll aga toimib massaash stimuleerivalt, ärritavalt, pidurdavalt reflekside kaudu kogu organismi toimingutele. Sellised refleksid on: keha refleksid, keha segmentaarsed refleksid ja autonoomset närvisüsteemi mõjutavad refleksid. Keha segmentide (dermatoomide) mõjutamisel, seisnebki klassikaline ravimassaash.
Millele lisandub veel hulk eriliike. Massaashi mõju võib ulatuda isegi kesknärvisüsteemini. Aju seda osa, mis mõjutab meie ärkvelolekut ja aktiivsust nimetatakse formatio retikularis, õieti doseeritud massaashiga saame sel moel tekitada erksust või seda pärssida.

Tähtsaim osa massaashi mõjudest omastab lihaskude. Massaashi käigus ei toimu lihaste tugevdamist, selleks on tarvis lihaskiudude kokkutõmbumist e.kontraktsiooni st. füüsilisi harjutusi. Vastupidiselt saavutame aga lihaste lõdvestuse e. relaksatsiooni. Spordi seisukohalt, kergemgi massaash aitab laktaadi e.piimhappesoolade eemaldumist perifeersesse verre. Siit seletub ka lihaste parem taastumine. Kui massaashile lisada veel venitusharjutused, võime end pidada proffessionaalideks. Kui mitte sportlike tulemuste siis arukuse poolest kindlasti.
NB! Ületoonuses lihast ei masseerita. Tugev füüsiline (sportlik) pingutus tekitab lihaskoes põletikulise reaktsiooni, turse, kuumenemise. Targem oleks oodata ja kasutada eelhooldusena mõõdukat külmaravi. Armkoe saame elastsemaks ja venivus paraneb sidekudet masseerides.

Vale on arvata, et taastame massaashiga atrofeerunud lihast (ajuhalvatus). Parandame küll verevarustust ja ennetame sidekoestumist. Lihasfunktsioonid taastatakse elektri stimulatsioon raviga. Kesknärvisüsteemi haiguste nagu ajuhalvatus, seljaaju kahjustus, tekib lihasspasm väiksemagi lihaskoe ärrituse puhul. Nii siis võime kasu asemel hoopis kahju teha.

Massaashi mõjudest võib kliiniliste uurimuste tulemusena veel lisada puhastavat mõju kopsudele kui kasutame mõõdukalt löök- ja vibreerivaid võtteid. Täheldatud on ka mõningast pulsi ühtlustumist ja hingamise aeglustumist ning sügavamaks muutumist. Kliinilised uurimused on näidanud ka verepildi vähest muutumist. Punaste vereliblede ja hemoglobiini sisaldus veres on normist kõrgem isegi 1 tunni möödudes. Kõhumassaash kutsub esile sooleperistaltika muutuse. Ka eesnäärme massaashiga on võimalus paranemiseks üsna reaalne. Üldine arvamus, et tugeva massaashiga vöime vähendada rasvkudet teatud keha piirkondades ei ole päris täpne.

Tugeva massaashiga saavutame vedeliku vähenemise, masseeritavas pehme aluskoe piirkonnas, kindlasti mitte rasvkoe vähenemist. Vähe tähtis ei ole aga psüühhiline mõju tegur. Paljud patsiendid on saavutanud positiivse tulemuse une kvaliteedi ja sügavama une osas. Märkimata ei saa jätta ka platseebo efekti nagu ka paljude ravimite manustamisel on täheldatud. Rida mõjusid on veel lõpuni kliiniliselt uurimata või arvatava toimega. Massaashiravi kasuks otsustades peaks tähelepanu juhtima ka ravi kui protsessi läbiviimisele.

Euroopas kasutusel olevates ja aktsepteeritavates massaashiõpikutes on massaashi protsessi selgitus ja läbiviimine 4 segmendist koosnev, mis on omavahel kindlates seostes.
Iga koolitatud massööri kutseoskuste hulka kuuluvad teadmised massaashi vastunäidustustest.

Vastunäidustused on üldjuhul reegliteks, mida tuleb tingimusteta arvestada. Kui massaashiravi on patsiendi soovidest, ootustest, vajadustest lähtuv raviteenus, võime siit järeldada massööri ja patsiendi üksteise mõistmist, arusaamist ja arukust. Ükski ravimeetod ei too paranemist ega kogenum massöör saa aidata kui seda inimene ise ei soovi.

Ja loodus ei lase rikkuda oma seaduspärasusi Naturam expelles furca, tamen usque recurret, tsiteeris Horatius oma õpilastele, kelle seas oli ka tulevane Rooma keiser.

Autor: