Toitumise sagedus

Seedetrakti rütmi tuleb arvestada eeskätt toidukordade arvu juures. Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooniperioodil, mis kordub iga 3-4 tunni tagant. Seega peaks täiskasvanu ärkvelolekuaja jooksul olema 4-6 söögikorda. Söögikordade vahe ei tohi olla liiga pikk. Sagedane ülekaalu põhjus seisnebki selles, et süüakse päevas 1-2 korda, enamasti õhtul ja liiga suurtes kogustes. Korraga liiga palju süües kurnatakse pankreses( kõhunäärmes ) insuliini tootvad rakud. See elund väsib ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini, mille üks olulisemaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse. Vähemkvaliteetne insuliin aga osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus, miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Näitlik väljendus selle asjaolu selgituseks: ”Keha teab, et ta ei saa niipea jälle süüa ja seetõttu ladestatakse glükoos rasvavarudesse”. Õigete söögikordade arvu puhul kasutavad glükoosi just need rakud, mis teda kõige rohkem vajavad. Ärge unustage, et glükoos on aju peamiseks energiaallikaks ja aju töötab ärkveloleku ajal intensiivselt. Söömiseks peab võtma endale küllaldaselt aega, mis on aga meie praeguse elutempo juures päris keeruline. Ühe toidukoguse söömiseks varuge 15-20 minutit aega. Ainult siis, kui toit korralikult läbi mälutakse, seguneb ta korralikult süljega ja edasine seedeprotsess kulgeb täisväärtuslikult. Aeglase söömise puhul areneb juba söömise ajal paremini küllastustunne ning seetõttu ei sööda üle vajaduse. Kui aga inimene ei ole päeva jooksul korralikult söönud, siis sööb ta näljasena õhtul kiiresti ja liiga palju. Korraga liiga palju süües tekitatakse alarm seedenäärmetes. Vere juurdevool seedeelunditesse suureneb järsult. Pankreases võib selle tõttu tekkida turse, see võib viimajuha kinni suruda, pankreasenõre ei pääse välja ja võib põhjustada pankrease eneseseedimise( ägeda pankreatiidi ).

Autor: Marek Morozov