Tõsi või müüt?

Järgnev artikkel räägib mõnedest trenniga liituvatest müütidest.

Müüt 1.
Kui lõpetad treenimise, lihased muutuvad rasvaks.
Vastus: loomulikult nad ei muutu! Juba vähese loogikaga on märgata, et see väide on võimatu. Kuidas üldse lihasrakk võikski muutuda rasvrakuks? See oleks sama palju tõsi, kui ajurakk muutuks rasvaks, kui mõned kuud mõtleksid vähem kui tavaliselt.
Lihased loomulikult lähevad väiksemaks, kui neid ei treenita ega anta koormust nagu varem.

Müüt 2.
Rasv väheneb kõhu piirkonnast, kui teha 1000 kõhulihaseharjutust päevas.
Vastus: Ei, ei ja veelkord ei! Rasva ei saa põletada konkreetsest kohast. Nahaalune rasvakiht väheneb suhteliselt ühtlaselt igalt poolt. Enamikel inimestel on niinimetatud „rasvakamber”, kus on märgatavalt rohkem rasva kui keha muudes osades.
Seetõttu tundub nii, et rasv väheneb just nn. rasvakambritest aeglasemalt.

Müüt 3.
Suunatud kakspealihase harjutuse abiga saad biitsepsi paremasse vormi.
Vastus: Kui see olekski nii lihtne. Nüüd kindlasti mõned pettuvad, kui kummutame selle uskumuse, et lihast on võimalik kasvatada kusagilt täpsest kohast. Lihased töötavad põhimõttel – „kõik või mitte midagi”. Õlavarre kakspealihase ülaosa või reite väliskülge ei saa
aktiveerida eraldi ja veel vähem on võimalik saada mingi teatud koht lihasest rohkem kasvama kui mõni teine koht.
Mõtle lihastest nagu kitarrikeeltest. Need kinnituvad mõlemalt poolt otstest nii nagu lihasedki. Kui puutuda ühte kohta kitarrikeelest, siis kogu keel väriseb, eks ole? Ei ole võimalik saada värisema ainult kitarrikeele keskkohta nii, et muu osa jääks liikumatuna. Täpselt sama ebaloogiline on, et mingit konkreetset lihast võiks „täpselt aktiveerida”.

Müüt 4.
Suurte raskuste abil saab suurepärased ja mõnusad lihased, kuid kergemate raskustega saab pikemad ja eristuvad lihased.
Vastus: Üks tähtis tõsiasi, millele harva jõuharjutuste puhul tähelepanu pööratakse, on geneetika. Kõikidel inimestel on oma geneetiline kood, mida võib võrrelda arvutis oleva programmistikuga. Kõigis arvuteis ei ole sama toimejärjestust ja kõik arvutid ei kasuta sama programmisikku. Ühed on kiiremad, teised aeglasemad. Nii on samamoodi meie, inimestegagi. Meil ei ole samasugust geneetilist koodi nagu näiteks Teemu Selänenil või Ronnie Colemanil. Seega, isegi kui treeniksid rängalt viisteist aastat, ei tähenda see seda, et saad automaatselt suurepärased lihased, nagu need on näiteks professionaalsel kulturistil.
Samuti võib kummutada sellegi uskumuse, et pikkadel kordussarjadel saadakse pikad lihased.
Siingi on ilmne, et lihaste kuju on pärilik. Kui lihasrakud on pikad, siis nad on pikad. Õnnitlused! Aga kellel nad sellised pole, ei saa neid ka iial. Lihaste eristuvus on aga suhteliselt vähe sellest tingitud, kui mitu kordust teed. Küll aga on viimase puhul suur tähtsus toitumisel.

Müüt 5.
Rasv teeb paksuks.
Vastus: Iga toit teeb paksuks, kui seda süüa liiast. Tihti ei ole mitte rasv näitemängu kärnkonn (piltlikult öeldes), vaid pigem süsivesikud. Nüüdisühiskonnas süüakse süsivesikuid liiga palju. Tagajärjeks on aga nii diabeet, ülekaalulisus kui ka südame- ja veresoonkonna tõved, mille osakaal on kasvanud plahvatuslikult. Tänapäeval võib juba seitsmeaastasel täheldada 2-tüüpi diabeeti, mis võib olla tingitud üleliigsest süsivesikute tarbimisest.
Rasval on mõned head omadused, mida enamus inimesi ei tea. Rasv kontrollib mõningaid hormoone, muu hulgas testosterooni. Liiga vähene rasva saamine langetab keha loomulikku testosterooni tootmist, mis viib väsimuseni ja jõuetusetundeni ja aeglustab rasvapõletusprotsessi.

Müüt 6.
Spargel on hea dieedi ajal. Selle lõhustamiseks kulub organismil rohkem energiat kui sellest saab.
Vastus: Kui see oleks nii lihtne, miks siis kõik inimesed, kes on dieedil ja tahavad kehakaalu langetada, ei söö kilode kaupa sparglit? Loomulikult, sparglil on hea omadus, et ta muudab teiste toitainete imendumise aeglasemaks ning tänu sellele kestab täiskõhutunne pikemat aega, mis aga on väga hea ränga dieedi puhul. Kuid see ei tähenda, et ta ongi dieedi põhielement.

Müüt 7.
Väldi aeroobseid harjutusi, et ei kaoks lihasmassi.
Vastus: See peab osaliselt paika. Kuid aeroobse all ei ole siin mõeldud, et peaks tegema maratoniseeriat maksimumjõuga. Lühemad, nii 30-40 minutit kestvad aeroobsed treeningud on eriti kasulikud nii trenni kui ka üldvormi poolest. Kui vorm on hea, paraneb taastumisvõime radikaalselt, ning tänu sellele oled võimeline treenima märgatavalt kõvemini.

Müüt 8.
Kiired süsivesikud just enne trenni annavad ülemäärast energiat.
Vastus: Vale! Asi on just vastupidine – kiired süsivesikud mõjuvad just nii, et insuliini eritub palju, mis põhjustab omakorda väsimust.
Üldiselt võib öelda, et täna söödud süsivesikud on kasuks homme. See tähendab, et kui järgmine päev on võistlused, kus on vaja varuenergiat, siis peaks süsivesikuid laadima päev varem, et keha saaks neist kätte kõik vajaliku. Kiireid süsivesikuid tuleks aga nautida just nimelt treeningu järel. Siis lisanduv insuliinitootmine aitab viia toitaineid lihastesse ja lisaks sellele peatada lihaste kadumist ning kiirendada taastumist.

Autor: Rosin