Transrasvhapped II osa

Seadusandlikud regulatsioonid

Põhinedes laiaulatuslike epidemioloogiliste uuringute tulemustele on transrasvhapete tööstusliku kasutamise regulatsioonid kehtestatud mitmes riigis. Taanis on alates 2003. aastast keelatud osaliselt hüdrogeenitud rasvade kasutamine toiduainetööstuses. Šveitsis kehtestati Taaniga sarnane regulatsioon 2008. aastal. Kanadas ja USA-s on kehtestatud nõue tuua toidu märgistusel välja transrasvhapete sisaldus. Suurbritannias on enamus suuremaid poekette ja tootjaid vabatahtlikult alustanud transrasvhapete sisalduse märkimist toote pakendi koostisainete nimekirja.

Eesti Vabariigis reguleerib toidu sisalduse märgistamist Vabariigi Valitsuse määrus nr 324 „Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamise ning muul viisil teabe edastamise kord” [RT I 2004, 63, 442], milles kehtib nõue esitada toote pakendil hüdrogeenitud taimerasvade kasutamine koostisosade loetelus ning pole kohustust etiketile märkida, et toode sisaldab või ei sisalda taimseid rasvu. (selle asemel „hüdrogeenitud taimerasv“, „taimeõli“ vms). Keelatud on liita tehislikke transrasvhappeid piimatööstuses piimatoodetele. Näiteks kohukese kohupiimamass ei tohi sisaldada tehislikke transrasvhappeid. Samas glasuur sellel võib neid sisaldada. Kui aga tarbijakaitseametiga on saavutatud kokkulepe transrasvade kasutamise osas kohukeste kohupiimamassi sisalduses, siis ei kasutata etiketil enam nimetust „kohuke“ vaid „kohupiimadessert“. Samuti ka jäätistega. Toode „koorejäätis“ või „plombiir“ ei tohi sisaldada transrasvu, kuid toode „jäätis“, „marjajäätis“ vms tohib.

Etiketil märgistatud hüdrogeenitud rasvhapete sisaldus viitab küll küllastunud rasvhapete sisaldusele, kuid mitte otseselt transrasvhapete sisaldusele. Tervisthoidva otsuse tegemiseks on soovitav enne kauba ostmist lugeda toidu märgistust. Selle põhjal on tarbijal võimalik teha valik, kas valida toode või mitte. Toidud, mis sisaldavad oma koostisainete loetelus hüdrogeenitud taimerasva, sisaldavad küllastunud rasvhappeid ja võivad sisaldada ka transrasvhappeid. Importkaupade puhul tuleks otsida toote koostise nimekirjast inglisekeelset märgistust „trans-fat“, „trans fatty acids“ või „partially hydrogenated fatty acids“.

Transrasvad tänapäeva Eesti toiduainetetööstuses

Eesti toiduainete tööstus kasutab transrasvu nii jäätise kui kohukeste tootmisel, samuti kondiitritööstuses. Pagaritööstuses kasutatakse põhiliselt küpsetusmargariine, mis on kompleksne toode võrreldes taimse rasvaga. Tootjad jälgivad transrasvade rasvhappelist koostist, et tooted oleks nii oma maitseomaduste kui ka tervislikkuse seisukohast tarbijaile vastuvõetavad. Rasvhapete kontrolli lasevad teha tootjad, pistelist kontrolli teostab Veterinaar- ja toiduamet.

Kokkuvõte

Inimesele on oluline jälgida, et toitumine oleks tasakaalustatud ning ei liialdataks ei rasvade, süsivesikute ega valkudega. Sealjuures tuleb meeles pidada, et tervisliku toitumise märksõnad on ka mitmekesisus ja mõõdukus. Kuid mitte ainult- iga pisiasi mõjutab tervislikku toitumist ning meie enda elu pikkust, tervist ja väljanägemist.

Kapitalile baseeruvas maailmas teisendatakse kõike rahaks. Ka transrasvhapete kohapealt võib öelda, et nende tootmine inimese poolt on seotud raha teenimise ja toiduainet tootmisprotsessis kasumi võimendamisega. Nende näol me saame näite tuua, et kaubanduses pika-ajaline säilivus ja kauba odavus on võetud inimeste tervise arvelt. Kuna teema „transrasvhapped“ nüüd veidigi meedia tähelepanu on pälvinud, ehk hakkavad inimesed ka teiste võimalike kahjulike toiduainete poole vaatama ning uurima, mis asju nad söövad.

Kui inimene jälgib oma tervist, siis on raske leida arsti, kes teaks temast paremini, mis on ta tervisele kasulik. //Sokrates
Seotud artiklid:
[url=http://www.fitness.ee/artikkel/1431/transrasvhapped/2]Transrasvhapped I osa[/url]

Autor: Eleri Õisma