TUNNE EESTI TEGIJAT: Eleri ”Pipi” Õisma

Mis spordialaga sa tegeled, kaua oled sellega tegelenud?
Olen jõutõstja. Minu esimene trenn oli 3. november 2010

Kuidas sa jõudsid selle spordialani (kes tutvustas, kuidas tekkis huvi)?
Mu vanemad on suured spordi-inimesed. Eks sealt on see pisik tulnud. Nad rääkisid mulle ikka, et ma läheks trenni. Ballett ja iluvõimlemine pole eriti minu ”cup of tea” ja võistkondlik sportimine (pallimängud) ei tule mul hästi välja sest ma ei oska eriti teistega arvestada. Proovisin erinevaid trenne aga ei leidnud seda motivatsiooni ja ei suutnud ennast ka sundida. Kuna mu ema on BodyPumbi treener, siis temaga käisin mõnda aega regulaarselt BodyPumbis ja mõned korrad nii mööda minnes ka jõusaalis. Vahel juhtus nii, et proovisime tüdrukutega kätt suruda. Ma võitsin neid alati ja siis tahtsid ka poisid muga jõudu katsuda. Neid ma ka enamasti võitsin. Kuidagi oli mul see jõutõstmise mõte juba väiksena kajama jäänud. Ükskord aga korraldas mu tädi kohtumise Margus Silbaumiga ja nii see kõik algaski.

Kes on sinu treener?
Minu treenerid on Raigo Kuusnõmm ja Margus Silbaum

Mis on sinu suurim sportlik saavutus siiamaani?
Suurim tiitel on muidugi Baltic Cupi võit. Ma olen nii piisavalt vähe treeninud ja võistelnud et arvan, et kõik on alles ees.

Mis kaasneb sinul võistluseelse ettevalmistusega?
Kui keegi on kunagi tundnud, mis tunne on olla küki täisvarustuses, siis ta ilmselt teab, milline valu kaasneb võistluseelse ettevalmistusega. Sõnadesse ma seda panna ei oska aga on olnud ka väga raskeid ja valusaid hetki ja ka mõtteid, et enam ma seda varustust selga ei pane. Vahel on vaimselt keeruline suurte raskuste peale mõelda aga inimene harjub kõigega. Parim tunne on see motivatsiooni ja adrenaliinitulv peale igat trenni.

Eesmärgid tulevikuks?
Oma juunioride aja (kuni 23 aastaseni) veedan pürgides rahvusvaheliste võistluste medalite poole. Sealt edasi on liiga kauge aeg et mingeid eesmärke seada aga eks ma unistan ikka

Kas see spordiala on sinujaoks rohkem töö või hobi?
Töö see päris pole, raha ma sellega ei teeni. Hobi on see mida harrastatakse vabal ajal aga trenni tegemine ei ole minu jaoks vaba-aja tegevus. Pigem on see mu loomulik osa elust, nii, nagu on inimeste jaoks söömine ja magamine.

Kas sellele spordialale on Eestis ka järelkasvu, kuidas hindad selle populaarsust tulevikus?
Jõutõstmise populaarsus Eestis on üha enam tõusnud. Tase paraneb ja meil on väga palju noori ja väga potentsiaalikaid jõutõstjaid. Väljasuremise ohtu pole karta.

Kust leiad energia ja motivatsiooni?
Energia on mul loomupäraselt kaasa sündinud. Sellest ei tule kunagi puudust, pigem on seda kõvasti üleliia. Motivatsioon tuleb sellest, et treenin koos meesterahvastega aga ma ei saa kunagi olla halvem, niiet proovin nendega sammu pidada. Samuti toetavad mind mu vanemad ja lähedased. Kõige olulisem osa on treeneritel- kui nemad midagi hästi ütlevad, siis tahan pingutada veelgi enam.

Kui palju tarbid toidulisandeid ja milline näeb välja sinu igapäevane toitumine?
Toidulisandid mängivad minu toitumises üsna olulist rolli. Kõige suurem osakaal on liigesetoitudel. Luustik ja liigesed arenevad palju aeglasemalt kui lihas ja arvestades minu lühikest treeningstaaži on liigesetoidud nr 1 minu igapäevas. Samuti on väga oluline taastumine, mida püüan toidulisandite abiga veelgi kiirendada. Toitumine üldiselt on vast olulisem kui treening ise, ning sellele pööran palju tähelepanu- vähemalt 6 toidukorda päevas ilusasti päeva peale ära jaotatud.

Mis on sinu halvim külg?
Ma pole kuigi kuulekas. Vahel on see hea ka aga enamasti see mulle kasu ei too.

Kuidas sa lõõgastud/puhkad?
Üldiselt ma puhkan ja lõõgastun trenni tehes. Ühe kohapeal istumine on väga suur katsumus ning trenn on just see koht kus ma saan rabeleda ja siis ma tunnen et ma ei ole pinges ja see on puhkus.

Kelleks soovisid lapsena saada?
Advokaadiks. Ma pole seda mõtet maha matnud 🙂

Kas sul tuleb ette mõni eredaim hetk kooli kehalise kasvatuse tunnist?
Mul oli veebruaris küünarvarreluu murd. Käsi kipsis polnud- pandi plaadiga kinni. Ma ei oska absoluutselt suusatada aga kuidagi oli vaja oma suusatamise kursuse hinne kätte saada ja nii ma siis panin suusad alla, võtsin ühe kepi ja suusatasin ühe kepiga. Koomiline oli see sellepärast et ma ei oska uisku sõita ja nii ma siis vedasin ennast üle Nõmme küngaste, ühe suusakepiga ja paaristõugetega. Ilmselt oleks ma köiel kõndides palju kiiremini liikunud kui ma siis liikusin.

Kes kehastab sinujaoks ideaalset vormi?
Inimvõimetel pole piire, seega pole ka olemas ideaali. Eeskujuks on mulle kõik ilusad ja tugevad inimesed

Millise piirkonnaga oma kehas oled sina kõige enam rahul?
Ma pole millegagi kunagi rahul aga jalad on vast kõige tugevamad.

Kui saaks ajas tagasi liikuda, siis mida sa teeksid teistmoodi?
Ma isegi ei tahaks midagi muuta. Mu elus on kõik alati olnud nii nagu mulle meeldib.

Mida soovitaksid noorele algajale sportlasele?
Algus on huvitav. Siis läheb raskeks. Tuleb tagasilööke ja nendest tuleb üle olla. Kõige tähtsam on seada eesmärk mida poleks kerge saavutada, elu ei peagi kerge olema, muidu hakkab igav.

Mida ütled fännidele, kes on sind siiani väga toetanud?
Aitäh aitäh et alati nõuannate ja soovitusi jagate. Iga nõuanne, iga toetus annab julgust ja tahtmist veelgi rohkem edasi minna. Ega sageli ei ole kerge olla raske kangi all, aga teiste toetus sisendab seda tunnet et: ”ma saan sellega hakkama, pean saama!!!” ja siis ma saangi.
Vaata ka lustakat fotogaleriid [url=http://gallery.fitness.ee/main.php?g2_itemId=530103]siit[/url]

Autor: fitness.ee