Tunne Eesti tegijat: Siim Savisaar

Mis spordialaga Sa tegeled, kaua oled sellega tegelenud?
Valdavas enamuses tegelen jõusaalitreeningutega järjepidevalt juba gümnaasiumi aegadest peale. Korralikum käik sai asjadele antud sõjaväes, kus muuseas lugesin kaanest kaaneni läbi kõik ilmuvad Muscle & Fitness ajakirjad ja samuti meie oma legendaarse eepose „Kulturism kõigile“. Seega korralikumalt on rauda tõstetud nüüdseks ligikaudu 8 aastat, millest julgelt pooled aastad ka lavalaudadel käidud ja klassikalises kulturismis võisteldud.

Mis on teised spordialad läbi aegade, millega oled tegelenud?
Varasemalt olen ma pikemalt tegelenud vaid ujumisega, muud spordialad olid rohkem ühe kooliaasta projektid. Nende seas oli korvpall, karate ja natuke judot. Ujumine on mulle tegelikult kogu aeg meeldinud ja aeg-ajalt saab neid otsi ka praegu basseinis tehtud. Omal ajal ütles isa mulle, et ma püsin väga hästi vee peal, aga kuna varateismeeas oli mul üsna pehme keskkoht, siis polnud seal midagi ka imestada. Viimased paar aastat olen tegelenud ka discgolfiga, mis ühendab minu jaoks kauni looduse, viskamise hasardi ja tervisliku eluviisi.

[pilt=13035]

Kuidas Sa jõudsid antud spordialadeni (kes tutvustas, kuidas tekkis huvi)?
Mu vanemad olid veendunud, et koolilaps peaks end liigutama ja käima sellises trennis, mis teda paelub. Sellest tulenevalt ei olnud üldse oluline talent, huvi ala vastu oli esmane. Sealt ka korvpall ja ujumine, esimene neist oli minu klassis populaarne valik ja ujumine mulle väga meeldis.
Jõusaalitreeninguteni jõudsin ma sisuliselt otse basseinist. Eks kooliajal sai kehalise kasvatuse tundides saalis ka käidud, aga see oli rohkem tirelite tegemine ja hinde peale lõua tõmbamine, mingit tõsisemat kangi ja hantli liigutamist meilt ei tahetud ega õpetatutki. Ujumistrennis oli meil väga hea punt, kellega oleme senimaani head sõbrad, kuid ühel hetkel jõudsid need sõbrad järjest harvem basseini ning siis kadus vaikselt ka motivatsioon seal niiöelda üksi trenni teha. Nii juhtuski, et ühel päeval pakkisin asjad kaasa ja läksin ujumistrenni asemel hoopis jõusaali. Astusin rõõmsalt oma esimesed sammud suurde ja avarasse ruumi, hämmeldusin suurt masinaparki nähes ja tegin seda, mida kõik algajad teevad – act cool ehk tegin targa näo ette ja istusin esimese masina taha, et jätta mulje nagu ma teaks mida teen.
Märkimata ei tohi jätta ka toetavaid vanemaid spordiala valikul. Näiteks käisin ma kooli ajal sageli koos isaga trennis, kes harjutusi selgitas ja näpunäiteid jagas. Vanemad olid oma nooruspõlves treeninud muuhulgas Tartu Ülikooli Kehakultuuri teaduskonna jõusaalis, mistõttu teadmistes mul kahelda põhjust ei olnud.

Mis on Sinu suurimad sportlikud saavutused siiamaani?
Ilmselt kõnekaim neist on au olla Euroopa 7. oma kategoorias, kuigi ma nimetaksin oma suurimaks sportlikuks saavutuseks terve 2016 aasta hooaja. Pikemalt siis Loaded Cup 2. koht, Sweden Grand Prix 4. koht, Eesti Karikavõistluse 1. koht, Balti Matśi 1. koht ja tagatipuks Euroopa Meistrivõistluste 7. koht. Tervikuna oli see raske töö ja vaeva vili ja kuna plaan oli lüüa välisvõistlustele jalg ukse vahele, siis nuriseda oleks patt.

[pilt=13037]

Milline näeb välja Sinu igapäevane toitumine?
Toidukordi on mul laias laastus kuus, millest kolm toekamat ja kolm kõhu õrritamiseks. Hetkerituaal on päeva alustada ühe kena kausitäie korraliku müsliga, kuhu sekka kulbitäis vadakuvalku ja peale piima. Lõunaoode on valgul baseeruv, enamjaolt kas kodujuust või kohupiim. Lõunaks ja õhtusöögiks on sageli lihtne, aga läbimõeldud segu lihast, juurviljadest ja riisist. Ei ole saladus, et enamjaolt on liha näol tegemist kanaga, aga saab söödud ka lõhe, mõnevõrra vähem veise- ja sealiha. Kuna ma treenin õhtupoolsemal ajal, siis lõuna- ja õhtusöögi vaheliseks näksiks on tüüpiliselt riisigaletid, näkileib või ka banaan. Õhtut lõpetan ma dieedivälisel ajal natuke rohkem vabamas vormis, aga rutiinsemalt saab söödud pähkleid, kohupiima, juustu või sinki. Vahel mõni viil head musta leiba on muidugi parajaks õrrituseks.

Kas ja kui palju tarbid toidulisandeid?
Toidulisandidest saab peamiselt tarvitatud nelja liiki lisandeid: trennieelsed lisandid, vadakuvalk, jahvatatud kaerahelbed ehk süsivesikud ning vitamiinid-mineraalid. Trennieelsed lisandid on teadusharu omaette ja seoses ülikooli päevilt külge jäänud spordibiokeemia pisikuga ma ilusa purgi ohvriks juba ei lange, vaid üritan põhjendatud ja kaalutletud otsuseid langetada. Pärast trenni saavad minu shakeris kokku traditsioonilised valk ja süsivesik. Igapäevaselt tarvitan ma multivitamiine ja mõnda mineraali, kalaõli või liigestele mõeldud preparaati. Vadakuvalguga meeldib mulle ise magustoitu teha. Segan kulbitäie maitsestamata jogurti sisse, peotäis marju peale ja saab väga tervisliku ning mõnusa magusa ampsu.

[pilt=13036]

Millised on Sinu eesmärgid tulevikuks?
Minu riiulil on koht reserveeritud Euroopa Meistrivõistluste medalile. Kuna igapäevaselt töötan ma ka füsioterapeudina, siis kaks asja ühendades on eesmärgiks kehakultuuri ja meditsiini alast visiooni maailmale kuulutada ning aidata inimesi optimaalsemalt ja tervislikumalt treeningutes edasi.

Kust Sa ammutad energia ja motivatsiooni, et treenida ja toituda ning hakkama saada muude kohtustusega?
Tahe ja motivatsioon tuleb enda seest üles leida ja vankumalt see rada võiduka lõpuni ära tallata. Ahvatlustest ära ütlemine annab lisaenergiat ja uhkust, et olen suuteline sellest üle olema. Ma olen ümbritsetud headest inimestest, nii tööl, trennis kui kodus, kes kõik panustavad sellesse masinavärki ja aitavad oma tegude või sõnadega. Au ja kiitus neile!

Kuidas sa lõõgastud/puhkad?
Minu jaoks on discgolf aktiivne puhkus ja fanaatikuna on olnud nädalaid, kus ma käin pärast trenni veel ka seda harrastamas. Rahulikumat laadi lõõgastustest on mainimist väärt reisimine, mõnus saun või üks hea raamat öökapilt. Samuti aitab lõõgastumisele kaasa asjatunda poolt teostatud massaaž, millel on tugev positiivne mõju meie füüsisele.

[pilt=13038]

Mida Sa soovitaksid teistele treenijatele ja alles antud sporialaga alustavatele proovijatele?
Ma soovitan valehäbist üle olla ja otsida enda kõrvale mõni targem, mentor, kes aitab korrektse ja tervist säästva treeninguga algust teha. Tuleb kriitiliselt mõelda, kas enda teadmistest piisab eesmärgi saavutamiseks. Inimesed veedavad sageli palju aega sihitult midagi tehes, ilma, et suudetaks tehtut põhjendada. Ei tohi unustada, et iga liigutus mõjub unikaalsel moel tugi- ja liikumisaparaadile ning harjutuse tegemisel on tohutul hulgal eri aspekte, mida enda kasuks võib tööle rakendada. Selleks võib olla liigutuse kiirus, korduste arv, kaldenurk ja see jada jätkub. Siinkohal tulekski mängu see targem inimene, kes aitab heade tulemusteni jõuda märksa kiiremini kui algaja teadmised seda võimaldaks.

Mis on Sinu moto?
Mul on jõusaalitreeningutes alati silme ees olnud labor corpus firmat ehk töö tugevdab keha.

[youtube=49ILvQ9YOWA]

Autor: Fitness.ee