UNESCO Konventsioon

Spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsioon
Pariis, 19. oktoober 2005

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni peakonverents, edaspidi „UNESCO”, tulnud kokku oma 33. istungjärgule 2005. aasta 3. 21. oktoobrini Pariisis,
arvestades, et UNESCO eesmärk on toetada rahu ja julgeolekut, edendades riikidevahelist haridus-, teadus- ja kultuurikoostööd;
viidates olemasolevatele rahvusvahelistele õigusaktidele, milles käsitletakse inimõigusi;
olles teadlik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 3. novembril 2003. aastal vastuvõetud resolutsioonist 58/5, milles käsitletakse sporti kui hariduse, tervishoiu, arengu ja rahu edendamise viisi, eriti selle lõikest 7;
olles teadlik, et sport etendab tähtsat osa tervisekaitses, kõlbelises, kultuurilises ja kehalises kasvatuses ning rahu ja vastastikuse mõistmise edendamisel maailmas;
pöörates tähelepanu vajadusele soodustada ja kooskõlastada rahvusvahelist koostööd, mille eesmärk on dopingu kõrvaldamine spordist;
tundes muret spordis dopingu kasutamise ja selle tagajärgede pärast sportlaste tervisele, ausa mängu põhimõtete, pettuse kõrvaldamise ja spordi tuleviku pärast;
pidades silmas, et dopingu kasutamine seab ohtu UNESCO rahvusvahelises spordi ja kehalise kasvatuse hartas ja olümpiahartas sätestatud eetilised põhimõtted ja haridusväärtused;
tuletades meelde, et Euroopa Nõukogu raames vastuvõetud dopinguvastane konventsioon ja selle lisaprotokoll on rahvusvahelise avaliku õiguse töövahendid, millele tugineb riikide dopinguvastane poliitika ja valitsustevaheline koostöö;
tuletades meelde dopingut käsitlevaid soovitusi, mis on vastu võetud UNESCO teisel, kolmandal ja neljandal kehakultuuri ja spordi eest vastutavate ministrite ja kõrgemate ametnike rahvusvahelisel konverentsil Moskvas (1988), Punta del Estes (1999) ja Ateenas (2004), ning UNESCO peakonverentsi 32. istungjärgul (2003) vastuvõetud resolutsiooni 32 C/9;
pidades silmas maailma dopinguvastast koodeksit, mille Maailma Antidopingu Agentuur võttis vastu 5. märtsil 2003 Kopenhaagenis toimunud ülemaailmsel konverentsil „Dopingu kasutamine spordis”, ning Kopenhaageni deklaratsiooni spordis dopingu kasutamise vastu;
pidades meeles ka mõju, mida parimad sportlased avaldavad noorsoole;
olles teadlik, et pidevalt on vaja teha ja edendada uuringuid, mille eesmärk on parandada dopingu avastamist ning paremini mõista selle kasutamist mõjutavaid tegureid, et ennetusstrateegiad oleksid võimalikult tõhusad;
olles samuti teadlik pideva kasvatustöö tähtsusest sportlaste, sportlase abipersonali ja üldsuse hulgas, selleks et tõkestada dopingu kasutamist;
pidades meeles vajadust tugevdada konventsiooniosaliste dopinguvastaste programmide rakendamise suutlikkust;
olles teadlik, et spordi eest vastutavad asutused ja organisatsioonid kannavad ühist vastutust dopingu spordis kasutamise tõkestamise ja selle vastu võitlemise eest, esmajoones selleks, et tagada spordiürituste nõuetekohane toimumine ausa mängu põhimõttel ning kaitsta nendest osavõtjate tervist;
tõdedes, et asutused ja organisatsioonid peavad neid eesmärke silmas pidades töötama üheskoos, tagades suurima sõltumatuse ja läbipaistvuse kõigil asjaomastel tasanditel;
olles otsustanud võtta täiendavaid ja mõjuvamaid koostöömeetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada doping spordist;
tõdedes, et dopingu kõrvaldamine spordist oleneb osaliselt dopinguvastaste standardite ja spordis kehtivate tavade järkjärgulisest ühtlustamisest ning riikidevahelisest ja ülemaailmsest koostööst,
võtab üheksateistkümnendal oktoobril 2005. aastal vastu käesoleva konventsiooni.
I. Reguleerimisala
Artikkel 1. Konventsiooni eesmärk
Konventsiooni eesmärk on dopingu kõrvaldamist silmas pidades edendada UNESCO kehakultuuri ja spordi valdkonna strateegia ja tegevusprogrammide kohaselt dopingu spordis kasutamise tõkestamist ja selle vastu võitlemist.

Artikkel 2. Mõisted
Mõisted vastavad maailma dopinguvastases koodeksis esitatud mõistetele.
Vastuolu korral kohaldatakse siiski konventsiooni sätteid.
Konventsiooni kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) akrediteeritud dopingukontrolli laborid Maailma Antidopingu Agentuuri akrediteeritud laborid;
2) dopinguvastane organisatsioon institutsioon, kes vastutab dopingukontrollimenetluse mis tahes osa algatamist, rakendamist või jõustamist käsitlevate eeskirjade vastuvõtmise eest. Nende hulgas on näiteks ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee, muud suurüritusi korraldavad organisatsioonid, kes sportlasi oma üritustel testivad, Maailma Antidopingu Agentuur, rahvusvahelised föderatsioonid ja riiklikud dopinguvastased organisatsioonid;
3) dopinguvastase reegli rikkumine üks või mitu järgmist spordis esinevat asjaolu:
a) keelatud aine või selle metaboliitide või markerite olemasolu sportlase kehast võetud proovis;
b) keelatud aine või keelatud meetodi kasutamine või kasutamise katse;
c) proovi andmisest keeldumine või selle mõjuva põhjuseta andmata jätmine pärast kehtivate dopinguvastaste reeglite kohast teatamist või proovide võtmisest muul viisil kõrvalehoidumine;
d) sportlase kättesaadavust kontrollimiseks võistlustevahelisel ajal käsitlevate kehtivate nõuete rikkumine, sealhulgas teabe esitamata jätmine oma asukoha kohta ning põhjendatud eeskirjade kohaselt kehtestatud testidele tulemata jäämine;
e) dopingukontrolli mis tahes osa rikkumine või rikkumise katse;
f) keelatud ainete või meetodite valdamine;
g) keelatud aine või keelatud meetodi edasiandmine;
h) teisele sportlasele keelatud aine manustamine või manustamise katse või teise sportlase puhul keelatud meetodi kasutamine või kasutamise katse või selleks abi osutamine, sellele õhutamine, kaasaaitamine, kallutamine, selle varjamine või selles muul viisil osalemine, mis sisaldab dopinguvastase reegli rikkumist või rikkumise katset;
4) sportlane dopingukontrolli kohaldamisel isik, kes osaleb spordis riigi dopinguvastase organisatsiooni määratletud ja konventsiooniosaliste poolt aktsepteeritud rahvusvahelisel või riigi tasandil, ning kõik muud isikud, kes osalevad spordis või spordiüritusel konventsiooniosaliste poolt aktsepteeritud madalamal tasandil. Haridus- ja koolitusprogrammide rakendamisel tähendab „sportlane” isikut, kes tegeleb spordiga spordiorganisatsiooni nimel;
5) sportlase abipersonal treener, koolitaja, mäned¸er, agent, võistkonnatöötajad, ametiisikud, meditsiini- või parameditsiinitöötajad, kes töötavad spordivõistlusel võistlevate või võistluseks valmistuvate sportlastega või ravivad neid;
6) koodeks maailma dopinguvastane koodeks, mille Maailma Antidopingu Agentuur võttis vastu 5. märtsil 2003. aastal Kopenhaagenis ja mis on konventsioonile lisatud konventsiooni 1. liitena;
7) võistlus kiirusvõistlus, mat¨, mäng või eraldi spordivõistlus;
8) dopingukontroll protsess, mis hõlmab testimisjaotuse kavandamist, proovide võtmist ja käitlemist, laborianalüüse, tulemuste haldamist, ärakuulamisi ja apellatsioone;
9) dopingu kasutamine spordis dopinguvastase reegli rikkumise juhtum;
10) nõuetekohaselt volitatud dopingukontrolli töörühmad rahvusvaheliste või riigisiseste dopinguvastaste organisatsioonide volituse alusel tegutsevad dopingukontrolli töörühmad;
11) testimine võistluse ajal test, mille puhul sportlane valitakse testimiseks välja seoses konkreetse võistlusega; tuleb eristada testimist võistluse ajal ja võistlustevahelisel ajal, kui rahvusvahelise föderatsiooni või muu asjaomase dopinguvastase organisatsiooni eeskirjadega ei ole sätestatud teisiti;
12) rahvusvaheline laborite standard konventsiooni 2. liitena lisatud standard;
13) rahvusvaheline testimisstandard konventsiooni 3. liitena lisatud standard;
14) eelhoiatuseta teatamine dopingukontroll, mis tehakse sportlast ette hoiatamata ja mille puhul sportlasele määratakse saatja alates teavitamisest kuni proovi võtmiseni;
15) olümpialiikumine liikumine, mis hõlmab kõiki organisatsioone ja isikuid, kes on nõustunud tegutsema olümpiaharta alusel ja tunnustama Rahvusvahelist Olümpiakomiteed, see tähendab olümpiamängude programmis osalevad rahvusvahelised spordiföderatsioonid, riiklikud olümpiakomiteed, olümpiamängude korralduskomiteed, sportlased, spordikohtunikud, spordiliidud ja -klubid ning kõik Rahvusvahelise Olümpiakomitee tunnustatud organisatsioonid ja asutused;
16) dopingukontroll võistlustevahelisel ajal dopingukontroll, mis ei toimu võistluste ajal;
17) keelatud ainete ja meetodite nimekiri konventsiooni I lisas esitatud nimekiri, milles on nimetatud keelatud ained ja keelatud meetodid;
18) keelatud meetod konventsiooni I lisas esitatud keelatud ainete ja meetodite nimekirjas kirjeldatud meetod;
19) keelatud aine konventsiooni I lisas esitatud keelatud ainete ja meetodite nimekirjas kirjeldatud aine;
20) spordiorganisatsioon organisatsioon, mis toimib juhtorganina ühe või mitme spordiala spordiüritusel;
21) raviotstarbelise kasutamise erilubade andmise standardid konventsiooni II lisas esitatud standardid;
22) testimine dopingukontrolli osad, see tähendab testimisjaotuse kavandamine, proovide võtmine, proovide käitlemine ja proovide laborisse toimetamine;
23) raviotstarbelise kasutamise eriluba raviotstarbelise kasutamise erilubade andmise standardite kohaselt antud eriluba;
24) kasutamine keelatud aine või keelatud meetodi mis tahes viisil kasutamine, sissevõtmine, süstimine või tarbimine;
25) Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) 10. novembril 1999. aastal ¦veitsi seaduste alusel asutatud sihtasutus.

Artikkel 3. Konventsiooni eesmärkide saavutamise vahendid
Konventsiooni eesmärkide saavutamiseks kohustuvad konventsiooniosalised:
a) võtma riigi ja rahvusvahelisel tasandil vastu koodeksi põhimõtetele vastavad asjakohased meetmed;
b) ergutama igasuguses vormis rahvusvahelist koostööd, mille eesmärk on kaitsta sportlasi ja spordieetikat ning jagada omavahel uuringute tulemusi;
c) edendada konventsiooniosaliste ja juhtivate organisatsioonide rahvusvahelist koostööd võitluses dopingu kasutamise vastu spordis, eriti koostööd Maailma Antidopingu Agentuuriga.

Artikkel 4. Konventsiooni ja koodeksi seos
1. Selleks et kooskõlastada riigi ja rahvusvahelisel tasandil võitlust dopingu kasutamise vastu spordis, on konventsiooniosalised kohustunud võtma konventsiooni artiklis 5 ettenähtud meetmete aluseks koodeksi põhimõtted. Ükski konventsiooni säte ei takista konventsiooniosalisi vastu võtmast koodeksit täiendavaid lisameetmeid.
2. Koodeks ning 2. ja 3. liite uusim versioon on esitatud teavitamise eesmärgil ning need ei ole konventsiooni lahutamatud osad. Liidetest ei tulene konventsiooniosalistele siduvaid kohustusi rahvusvahelise õiguse alusel.
3. Lisad on konventsiooni lahutamatu osa.

Artikkel 5. Konventsiooni eesmärkide saavutamise meetmed
Konventsiooniosalised kohustuvad konventsioonis sisalduvaid kohustusi täites vastu võtma asjakohased meetmed. Meetmed võivad sisaldada õigusakte, poliitikat või haldustavasid.

Artikkel 6. Seos muude rahvusvaheliste dokumentidega
Konventsioon ei muuda konventsiooniosaliste õigusi ja kohustusi, mis tulenevad muudest, varem sõlmitud lepingutest ja on kooskõlas käesoleva konventsiooni objekti ja eesmärgiga. See ei mõjuta teiste konventsiooniosaliste käesolevast konventsioonist tulenevate õiguste kasutamist ega kohustuste täitmist.

II. Dopinguvastased meetmed riigi tasandil
Artikkel 7. Riigisisene kooskõlastamine
Konventsiooniosalised tagavad konventsiooni kohaldamise esmajoones riigisisese kooskõlastamise abil. Konventsiooniosalised võivad konventsioonist tulenevate kohustuste täitmisel toetuda dopinguvastastele organisatsioonidele ning spordiasutustele ja -organisatsioonidele.

Artikkel 8. Keelatud ainete ja meetodite kättesaadavuse ja kasutamise piiramine spordis
1. Konventsiooniosalised võtavad vajaduse korral vastu keelatud ainete ja meetodite kättesaadavust piiravaid meetmeid, et piirata sportlaste võimalust kasutada neid spordis, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse raviotstarbelise kasutamise eriloa alusel. Need sisaldavad keelatud ainete ja meetodite sportlastele edasiandmist tõkestavaid meetmeid ning sellest tulenevalt nende tootmise, liikumise, impordi, levitamise ja müügi kontrollimiseks võetavaid meetmeid.
2. Konventsiooniosalised võtavad vastu meetmeid, et tõkestada ja piirata sportlaste võimalusi kasutada keelatud aineid või meetodeid spordis või neid omada, välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse raviotstarbelise kasutamise eriloa alusel, või vajaduse korral ergutavad oma jurisdiktsiooni all olevaid asjakohaseid asutusi selliseid meetmeid vastu võtma.
3. Konventsiooni alusel võetavad meetmed ei takista tavapäraselt spordis keelatud või kontrollitavate ainete ja meetodite kättesaadavust juhul, kui neid kasutatakse õiguspärasel eesmärgil.

Artikkel 9. Sportlase abipersonali suhtes võetavad meetmed
Konventsiooniosalised võtavad vastu või ergutavad spordi- ja antidopinguorganisatsioone vastu võtma meetmeid, sealhulgas sanktsioone ja karistusi sportlase abipersonali suhtes, kes rikub dopinguvastast reeglit või paneb toime muid õigusrikkumisi, mis on seotud dopingu kasutamisega spordis.

Artikkel 10. Toidulisandid
Konventsiooniosalised ergutavad vajaduse korral toidulisandite tootjaid ja levitajaid kehtestama toidulisandite turustamise ja levitamise head tava, samuti pakkuma nende analüütilist koostist ja kvaliteedi tagamist käsitlevat teavet.

Artikkel 11. Finantsmeetmed
Vajaduse korral konventsiooniosalised:
a) tagavad kõigi spordialade riiklikke testimisprogramme toetava rahastamise oma asjakohaste eelarvete piires või aitavad spordiorganisatsioonidel ja dopinguvastastel organisatsioonidel rahastada dopingukontrolle kas otseste subsiidiumide või toetuste abil või võtavad kõnealustele organisatsioonidele üldisi subsiidiume või toetusi määrates arvesse dopingukontrolli kulud;
b) võtavad tarvitusele abinõud, et üksiksportlastele või sportlase abipersonalile, kelle tegevus on dopinguvastase reegli rikkumise tõttu peatatud, ei määrataks tegevuse peatamise kestel spordiga seotud rahalist toetust;
c) keeldub kogu finants- või muust spordiga seotud toetuse või selle teatava osa andmisest ükskõik millisele spordiorganisatsioonile või dopinguvastasele organisatsioonile, kelle tegevus ei ole kooskõlas koodeksiga või koodeksi alusel vastuvõetud kehtivate dopinguvastaste reeglitega.

Artikkel 12. Dopingukontrolli hõlbustavad meetmed
Vajaduse korral konventsiooniosalised:
a) ergutavad ja hõlbustavad koodeksile vastaval viisil oma jurisdiktsiooni all olevate spordiorganisatsioonide ja dopinguvastaste organisatsioonide tegevust dopingukontrolli rakendamisel, sealhulgas eelhoiatuseta teatamist ning testimist võistluste ajal ja võistlustevahelisel ajal;
b) ergutavad ja hõlbustavad spordiorganisatsioonide ja dopinguvastaste organisatsioonide läbirääkimisi lepingute üle, mis võimaldavad muude riikide nõuetekohaselt volitatud dopingukontrolli töörühmadel testida nende liikmeid;
c) kohustuvad aitama oma jurisdiktsiooni all olevaid spordiorganisatsioone ja dopinguvastaseid organisatsioone, et neil oleks dopingukontrolli analüüside tegemiseks juurdepääs akrediteeritud dopingukontrollilaborile.

III. Rahvusvaheline koostöö
Artikkel 13. Dopinguvastaste organisatsioonide ja spordiorganisatsioonide koostöö
Konventsiooni eesmärgi saavutamiseks rahvusvahelisel tasandil ergutavad konventsiooniosalised koostööd oma jurisdiktsiooni all olevate ja muude konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni all olevate dopinguvastaste organisatsioonide, riigiasutuste ja spordiorganisatsioonide vahel.

Artikkel 14. Maailma Antidopingu Agentuuri missiooni toetamine
Konventsiooniosalised kohustuvad toetama Maailma Antidopingu Agentuuri olulist missiooni dopingu kasutamise vastases rahvusvahelises võitluses.

Artikkel 15. Maailma Antidopingu Agentuuri võrdne rahastamine
Konventsiooniosalised toetavad põhimõtet, mille kohaselt riigiasutused ja olümpialiikumine rahastavad võrdselt Maailma Antidopingu Agentuuri heakskiidetud aastast põhieelarvet.

Artikkel 16. Rahvusvaheline koostöö dopingukontrolli alal
Tõdedes, et võitlus dopingu kasutamise vastu spordis saab olla tõhus ainult juhul, kui sportlasi testitakse eelhoiatuseta teatamisega ja kui proovid toimetatakse aegsasti laborisse analüüsimiseks, vajaduse korral ning riigi õiguse alusel sätestatud korras konventsiooniosalised:
a) hõlbustavad Maailma Antidopingu Agentuuri ja koodeksi kohaselt tegutsevatel dopinguvastastel organisatsioonidel teha asukohamaa asjaomaste õigusnormide kohaselt oma sportlastele võistluste ajal ja võistlustevahelisel ajal dopingukontrolle nii oma riigi territooriumil kui ka mujal;
b) hõlbustavad nõuetekohaselt volitatud dopingukontrolli töörühmadel ületada õigel ajal piiri dopingukontrollitoimingute tegemisel;
c) teevad koostööd proove õigel ajal üle piiri saates või toimetades sellisel viisil, et säiliks proovide turvalisus ja terviklikkus;
d) aitavad rahvusvaheliselt kooskõlastada eri dopinguvastaste organisatsioonide tehtavaid dopingukontrolle ning teevad sel eesmärgil koostööd Maailma Antidopingu Agentuuriga;
e) edendavad oma ja teiste konventsiooniosaliste jurisdiktsiooni all olevate dopingukontrollilaborite koostööd. Eelkõige peaksid konventsiooniosalised, kellel on akrediteeritud dopingukontrollilaborid, ergutama oma jurisdiktsiooni all olevaid laboreid andma teistele konventsiooniosalistele abi, mis võimaldab neil saada kogemusi, oskusi ja meetodeid oma laborite sisseseadmiseks, kui nad soovivad seda teha;
f) kooskõlas koodeksiga julgustavad asjaomaseid antidopinguorganisatsioone sõlmima vastastikuse testimise kokkuleppeid ja toetavad nende täitmist;
g) tunnustavad vastastikku dopinguvastaste organisatsioonide dopingukontrolli menetlust ja testimistulemuste haldamist, sealhulgas nendega seotud spordialaseid sanktsioone, mis on vastavuses koodeksiga.

Artikkel 17. Vabatahtlik fond
1. Asutatakse spordist dopingu kõrvaldamise fond, edaspidi „vabatahtlik fond”. Vabatahtlik fond koosneb UNESCO finantseeskirjade kohaselt loodud sihtfondidest. Kõik konventsiooniosaliste ja muude isikute tehtud sissemaksed on vabatahtlikud.
2. Vabatahtliku fondi vahendid on:
a) konventsiooniosaliste sissemaksed;
b) sissemaksed, kingitused või pärandused, mis on saadud:
i) teistelt riikidelt;
ii) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organisatsioonidelt ja programmidelt, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Arenguprogrammilt, samuti muudelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt;
iii) avaliku sektori või eraõiguslikelt asutustelt või üksikisikutelt;
c) vabatahtliku fondi vahendite intressid;
d) korjandustel kogutud rahalised vahendid ja vabatahtliku fondi heaks korraldatud ürituste tulu;
e) muud vahendid, mis on ette nähtud vabatahtliku fondi eeskirjas, mille koostab konventsiooniosaliste konverents.
3. Konventsiooniosaliste vabatahtlikku fondi tehtavad sissemaksed ei asenda makseid, millega konventsiooniosalised kohustuvad osalema Maailma Antidopingu Agentuuri aastaeelarves.

Artikkel 18. Vabatahtliku fondi kasutamine ja haldamine
Konventsiooniosaliste konverents eraldab vabatahtliku fondi vahendeid konverentsi poolt heakskiidetud toimingute rahastamiseks, eeskätt selleks, et konventsiooni sätete kohaselt ja Maailma Antidopingu Agentuuri eesmärke arvesse võttes abistada konventsiooniosalisi dopinguvastaste programmide väljatöötamisel ja rakendamisel; vabatahtliku fondi vahenditest võib katta ka konventsiooniga seotud tegevuskulusid. Vabatahtlikku fondi tehtud sissemakseid ei tohi siduda poliitiliste, majanduslike ega muude tingimustega.

IV. Haridus ja koolitus
Artikkel 19. Hariduse ja koolituse üldpõhimõtted
1. Konventsiooniosalised kohustuvad oma võimaluste piires toetama, kavandama või rakendama dopinguvastaseid haridus- ja koolitusprogramme. Nende programmide üldine eesmärk on anda spordiringkonnale ajakohastatud ja täpset teavet järgmistes küsimustes:
a) dopingu spordieetikat kahjustav mõju;
b) dopingu mõju tervisele.
2. Sportlastele ja sportlase abipersonalile peaksid haridus- ja koolitusprogrammid peale eespool öeldu pakkuma ajakohastatud ja täpset teavet järgmistes küsimustes:
a) dopingukontrolli menetlus;
b) sportlase õigused ja kohustused seoses dopinguvastase võitlusega, sealhulgas teave koodeksi, vastavate spordialade dopinguvastase poliitika ja dopinguvastaste organisatsioonide kohta. Teave hõlmab ka dopinguvastase reegli rikkumise tagajärgi;
c) keelatud ainete ja meetodite ning raviotstarbelise kasutamise erilubade nimekiri;
d) toidulisandid.

Artikkel 20. Ametialased tegevusjuhendid
Konventsiooniosalised ergutavad pädevate kutseliitude ja institutsioonide tegevust koodeksile vastavate asjakohaste tegevusjuhendite, hea tava ja eetika väljatöötamisel ning rakendamisel seoses dopinguvastase võitlusega spordis.

Artikkel 21. Sportlase ja sportlase abipersonali kaasamine
Konventsiooniosalised edendavad ja toetavad oma võimaluste piires sportlaste ja sportlase abipersonali aktiivset osalemist kõigis spordi- ja muude asjakohaste organisatsioonide dopinguvastase tegevuse etappides ning ergutavad oma jurisdiktsiooni all olevaid spordiorganisatsioone samamoodi toimima.

Artikkel 22. Spordiorganisatsioonid ja pidev dopinguvastane haridus- ja koolitustegevus
Konventsiooniosalised ergutavad spordiorganisatsioone ja dopinguvastaseid organisatsioone rakendama pidevaid haridus- ja koolitusprogramme kõigi sportlaste ja sportlase abipersonali liikmete suhtes artiklis 19 kindlaksmääratud küsimustes.
Artikkel 23. Koostöö hariduses ja koolituses
Konventsiooniosalised teevad koostööd omavahel ja asjakohaste organisatsioonidega, et vajaduse korral vahetada teavet, teadmisi ja kogemusi tõhusate dopinguvastaste programmide kohta.

V. Uuringud
Artikkel 24. Dopinguvastaste uuringute edendamine
Konventsiooniosalised kohustuvad oma võimaluste piires ning koostöös spordi- ja muude asjakohaste organisatsioonidega ergutama ja edendama dopinguvastaseid uuringuid järgmistes küsimustes:
a) dopingu kasutamise tõkestamine, avastamisviisid, käitumuslikud ja sotsiaalsed aspektid ning mõju tervisele;
b) isikupuutumatust arvestavate teaduslikult põhjendatud füsioloogia- ja psühholoogiaalaste koolitusprogrammide kavandamise viisid ja vahendid;
c) kõigi teaduse arengu tulemusel saadud ainete ja meetodite kasutamine.

Artikkel 25. Dopinguvastaste uuringute laad
Konventsiooniosalised tagavad dopinguvastaseid uuringuid edendades artikli 24 kohaselt, et uuringuid tehakse:
a) kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud eetiliste tavadega;
b) hoidudes keelatud ainete manustamisest sportlastele ning keelatud meetodite kasutamisest sportlaste puhul;
c) nõuetekohaseid ettevaatusabinõusid rakendades, et dopinguvastaste uuringute tulemusel saadud aineid ei saaks kuritarvitada ega dopinguna kasutada.

Artikkel 26. Dopinguvastaste uuringute tulemuste jagamine
Kui riigi ja rahvusvaheliste õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti, jagavad konventsiooniosalised vajaduse korral dopinguvastaste uuringute kättesaadavaid tulemusi teiste konventsiooniosaliste ja Maailma Antidopingu Agentuuriga.

Artikkel 27. Spordialased teadusuuringud
Konventsiooniosalised ergutavad:
a) teadus- ja meditsiinitöötajaid tegema spordialaseid teadusuuringuid kooskõlas koodeksi põhimõtetega;
b) oma jurisdiktsiooni all olevaid spordiorganisatsioone ja sportlase abipersonali rakendama koodeksi põhimõtetele vastavaid spordialaste teadusuuringute tulemusi.

VI. Konventsiooni järelevalve
Artikkel 28. Konventsiooniosaliste konverents
1. Asutatakse konventsiooniosaliste konverents. Konventsiooniosaliste konverents on konventsiooni kõrgeim organ.
2. Konventsiooniosaliste konverents tuleb kokku korralisele istungjärgule harilikult kord kahe aasta jooksul. Konverents võib kokku tulla erakorralisele istungjärgule, kui ta on nii otsustanud või kui seda on taotlenud vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest.
3. Igal konventsiooniosalisel on konventsiooniosaliste konverentsil üks hääl.
4. Konventsiooniosaliste konverents võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 29. Konventsiooniosaliste konverentsi nõuandvad organisatsioonid ja vaatlejad
Konventsiooniosaliste konverentsile kutsutakse nõuandva organisatsioonina Maailma Antidopingu Agentuur. Vaatlejatena kutsutakse konverentsile Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Rahvusvaheline Paraolümpiakomitee, Euroopa Nõukogu ja Valitsustevaheline Kehalise Kasvatuse ja Spordi Komitee. Konventsiooniosaliste konverents võib otsustada kutsuda vaatlejatena osalema muid asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone.

Artikkel 30. Konventsiooniosaliste konverentsi ülesanded
1. Konventsiooniosaliste konverentsil on peale muude konventsioonis sätestatud ülesannete täita järgmised ülesanded:
a) edendada konventsiooni eesmärgi saavutamist;
b) arutada suhteid Maailma Antidopingu Agentuuriga ning uurida agentuuri aastase põhieelarve rahastamise võimalusi. Arutelule võib kutsuda riike, kes ei ole konventsiooniga ühinenud;
c) võtta vastu vabatahtliku fondi vahendite kasutamise kava kooskõlas artikliga 18;
d) läbi vaadata konventsiooniosaliste artikli 31 kohaselt esitatud aruanded;
e) jälgida pidevalt, kuidas kontrollitakse konventsiooni järgimist dopinguvastaste süsteemide väljatöötamisel kooskõlas artikliga 31. Kõiki artikli 31 raamest väljapoole jäävaid järelevalvesüsteeme või -meetmeid rahastatakse artikli 17 alusel asutatud vabatahtliku fondi vahenditest;
f) läbi vaadata vastuvõtmiseks esitatavate konventsiooni muudatuste eelnõud;
g) läbi vaadata Maailma Antidopingu Agentuuri vastuvõetud keelatud ainete nimekirja ja raviotstarbelise kasutamise erilubade andmise standardite muudatused, mis esitatakse heakskiitmiseks konventsiooni artikli 34 kohaselt;
h) kindlaks määrata konventsiooniosaliste ja Maailma Antidopingu Agentuuri vaheline koostöö ning suunata seda käesoleva konventsiooni raames;
i) nõuda, et Maailma Antidopingu Agentuur esitaks igale istungjärgule tutvumiseks aruande koodeksi rakendamise kohta.
2. Konventsiooniosaliste konverents võib oma ülesandeid täites teha koostööd muude valitsustevaheliste organitega.

Artikkel 31. Riikide aruanded konventsiooniosaliste konverentsile
Konventsiooniosalised edastavad iga kahe aasta järel konverentsi sekretariaadi kaudu konventsiooniosaliste konverentsile ühes UNESCO ametlikus keeles kogu asjakohase teabe meetmete kohta, mis nad on võtnud konventsiooni sätete järgimiseks.

Artikkel 32. Konventsiooniosaliste konverentsi sekretariaat
1. Konventsiooniosaliste konverentsi sekretariaaditeenused tagab UNESCO peadirektor.
2. Konventsiooniosaliste konverentsi taotluse korral kasutab UNESCO peadirektor võimalikult palju Maailma Antidopingu Agentuuri teenuseid konventsiooniosaliste konverentsi poolt kokkulepitud tingimustel.
3. Konventsiooniga seotud tegevuskulud rahastatakse UNESCO põhieelarvest asjakohasel tasandil olemasolevatest vahenditest, artikli 17 alusel asutatud vabatahtliku fondi vahenditest või kõnealuseid vahendeid asjakohaselt kombineerides otsuse kohaselt, mis tehakse iga kahe aasta järel. Sekretariaati rahastatakse põhieelarvest ainult minimaalses ulatuses; kokkuleppe kohaselt tuleb konventsiooni toetada ka vabatahtlike rahastamisvahenditega.
4. Sekretariaat koostab konventsiooniosaliste konverentsi dokumendid ja koosolekute päevakorra eelnõu ning tagab konverentsi otsuste elluviimise.

Artikkel 33. Muudatused
1. Iga konventsiooniosaline võib UNESCO peadirektorile saadetud kirjalikus teatises esitada ettepanekuid konventsiooni muutmiseks. Peadirektor edastab teatise kõikidele konventsiooniosalistele. Kui kuue kuu jooksul pärast teatise esitamise kuupäeva annavad vähemalt pooled konventsiooniosalistest oma nõusoleku, esitab peadirektor ettepanekud konventsiooniosaliste konverentsi järgmisele istungjärgule.
2. Konventsiooniosaliste konverents võtab muudatused vastu kohalolevate ja hääletavate konventsiooniosaliste kahekolmandikulise häälteenamusega.
3. Konventsiooni muudatused esitatakse pärast vastuvõtmist konventsiooniosalistele ratifitseerimiseks, heakskiitmiseks või nendega ühinemiseks.
4. Konventsiooniosaliste suhtes, kes on muudatused ratifitseerinud, heaks kiitnud või nendega ühinenud, jõustuvad konventsiooni muudatused kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil kaks kolmandikku konventsiooniosalistest on käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud dokumendid hoiule andnud. Seejärel jõustub muudatus konventsiooniosalise suhtes, kes on muudatuse ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud, kolme kuu möödumisel kuupäevast, mil konventsiooniosaline on oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andnud.
5. Riiki, kellest saab konventsiooniosaline pärast muudatuste jõustumist käesoleva artikli lõike 4 kohaselt ja kes ei ole väljendanud muud soovi, käsitatakse:
a) muudetud konventsiooni osalisena;
b) muutmata konventsiooni osalisena nende konventsiooniosaliste suhtes, kes ei ole end muudatustega sidunud.

Artikkel 34. Konventsiooni lisade muutmise erikord
1. Kui Maailma Antidopingu Agentuur muudab keelatud ainete ja meetodite nimekirja või raviotstarbelise kasutamise erilubade andmise standardeid, võib ta nendest muudatustest teatada UNESCO peadirektorile talle saadetava kirjaliku teatisega. Peadirektor teatab muudatustest kui konventsiooni asjakohaste lisade muutmise ettepanekutest viivitamata kõikidele konventsiooniosalistele. Konventsiooniosaliste konverents kiidab lisades tehtavad muudatused heaks kas ühel oma istungjärkudest või kirjalikult konsulteerides.
2. Konventsiooniosalised võivad 45 päeva jooksul pärast peadirektorile teatamist esitada peadirektorile muudatusettepanekuga seotud vastuväited kas kirjalikult, kui toimub kirjalik konsulteerimine, või konventsiooniosaliste konverentsi istungjärgul. Muudatusettepanekut ei loeta konventsiooniosaliste konverentsi poolt heakskiidetuks, kui kaks kolmandiku konventsiooniosalistest on esitanud vastulause.
3. Peadirektor teatab konventsiooniosalistele muudatustest, mis konventsiooniosaliste konverents on heaks kiitnud. Muudatused jõustuvad 45 päeva möödumisel kõnealusest teatamisest nende konventsiooniosaliste suhtes, kes ei ole peadirektorile eelnevalt teatanud, et ei võta kõnealuseid muudatusi vastu.
4. Konventsiooniosalise suhtes, kes on teatanud peadirektorile, et ta ei võta eespool esitatud lõigete kohaselt heakskiidetud muudatust vastu, jäävad kehtima muudatusteta lisad.

VII. Lõppsätted
Artikkel 35. Föderaalne või mitteunitaarne põhiseaduslik süsteem
Föderaalse või mitteunitaarse põhiseadusliku süsteemiga konventsiooniosaliste suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid:
a) konventsiooni sätete puhul, mille rakendamine on föderaalse või seadusandliku keskvõimu pädevuses, on föderaal- või keskvalitsuse kohustused samasugused nagu nendel konventsiooniosalistel, kes ei ole liitriigid;
b) konventsiooni sätete puhul, mille rakendamine on eraldi osariigi, krahvkonna, provintsi või kantoni pädevuses, kes ei pea föderaalse põhiseadusliku süsteemi kohaselt võtma seadusandlikke meetmeid, teatab föderaalvalitsus kõnealustest sätetest osariigi, krahvkonna, provintsi või kantoni pädevale asutusele ja annab oma soovituse nende vastuvõtmise kohta.

Artikkel 36. Ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine
UNESCO liikmesriikidel tuleb konventsioon ratifitseerida, heaks kiita või sellega ühineda oma põhiseadusest tuleneva korra kohaselt. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjad antakse hoiule UNESCO peadirektorile.

Artikkel 37. Jõustumine
1. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele kolmekümnenda ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast.
2. Riikide suhtes, kes avaldavad hiljem oma nõusolekut konventsiooniga ühineda, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäevast.

Artikkel 38. Konventsiooni territoriaalse reguleerimisala laiendamine
1. Iga riik võib ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes nimetada territooriumi või territooriumid, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab ja mille suhtes käesolevat konventsiooni kohaldatakse.
2. Iga riik võib hiljem UNESCO-le esitatud deklaratsiooniga alati laiendada konventsiooni kohaldamist muu kui deklaratsioonis märgitud territooriumi suhtes. Selle territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele kuupäevast, mil hoiulevõtja on deklaratsiooni kätte saanud.
3. Eelmise kahe lõike kohaselt tehtud deklaratsiooni võib deklaratsioonis nimetatud mis tahes territooriumi osas tagasi võtta UNESCO-le saadetava teatega. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele kuupäevast, mil hoiulevõtja on teate kätte saanud.

Artikkel 39. Denonsseerimine
Konventsiooniosaline võib konventsiooni denonsseerida. Denonsseerimisest teatatakse UNESCO peadirektorile hoiuleantava kirjaga. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele denonsseerimiskirja kättesaamisest. Kuni taganemise jõustumise kuupäevani ei mõjuta see mingil viisil asjaomase konventsiooniosalise rahalisi kohustusi.

Artikkel 40. Hoiulevõtja
Konventsiooni ja selles tehtavate muudatuste hoiulevõtja on UNESCO peadirektor. UNESCO peadirektor kui konventsiooni hoiulevõtja teatab konventsiooniosalistele ja organisatsiooni muudele liikmesriikidele:
a) ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjade hoiuleandmisest;
b) konventsiooni artikli 37 kohase jõustumise kuupäeva;
c) artikli 31 alusel koostatud aruannetest;
d) konventsioonis või lisades tehtud muudatustest, mis on vastu võetud artiklite 33 ja
34 kohaselt, ning muudatuste jõustumise kuupäeva;
e) artikli 38 sätete alusel tehtud deklaratsioonidest või teadetest;
f) artikli 39 alusel esitatud teadetest ja denonsseerimise jõustumise kuupäeva;
g) konventsiooniga seotud aktidest, teadetest või teabevahetusest.

Artikkel 41. Registreerimine
Konventsioon registreeritakse UNESCO peadirektori taotlusel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis.

Artikkel 42. Autentsed tekstid
1. Konventsioon ja selle lisad on koostatud araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kõik kuus teksti on võrdselt autentsed.
2. Konventsiooni liited esitatakse araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles.

Artikkel 43 Reservatsioonid
Reservatsioone, mis ei sobi kokku konventsiooni objekti ja eesmärgiga, ei ole lubatud esitada.

I lisa. Keelatud ainete ja meetodite nimekiri. Rahvusvaheline standard
II lisa. Raviotstarbelise kasutamise erilubade andmise standardid
1. liide. Maailma dopinguvastane koodeks
2. liide. Rahvusvaheline laborite standard
3. liide. Rahvusvaheline testimisstandard

I LISA
MAAILMA DOPINGUVASTANE KOODEKS
2005. AASTA KEELATUD AINETE JA MEETODITE NIMEKIRI
RAHVUSVAHELINE STANDARD
Keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekirja ametlikku teksti haldab Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) ning tekst avaldatakse inglise ja prantsuse keeles. Vastuolu korral inglis- ja prantsuskeelses tekstis kohaldatakse ingliskeelset teksti.
Nimekiri jõustub 1. jaanuaril 2005.

2005. AASTA KEELATUD AINETE JA KEELATUD MEETODITE NIMEKIRI
MAAILMA DOPINGUVASTANE KOODEKS
Kehtib alates 1. jaanuarist 2005
Kõiki ravimeid kasutatakse meditsiiniliselt põhjendatud näidustuste kohaselt.
AINED JA MEETODID, MIS ON ALATI KEELATUD (VÕISTLUSTE AJAL JA VÕISTLUSTEVAHELISEL AJAL)
KEELATUD AINED
S1. ANABOOLSED TOIMEAINED
Anaboolsed toimeained on keelatud.
1. Androgeense toimega anaboolsed steroidid (AAS)
a) Eksogeensed* androgeense toimega anaboolsed steroidid (AAS), nende hulgas:
18α-homo-17β-hüdroksüestr-4-en-3-oon; bolasteroon; boldenoon; boldioon; kalusteroon; klostebool; danasool; dehüdroklorometüültestosteroon; delta1-androsteen-3,17-dioon; delta1-androsteendiool; delta1-dihüdrotestosteroon; drostanoloon; etüülestrenool; fluoksümesteroon; formeboloon; furasabool; gestrinoon; 4-hüdroksütestosteroon; 4-hüdroksü-19-nortestosteroon; mestanoloon; mesteroloon; metenoloon; metandienoon; metandriool; metüüldienoloon; metüültrienoloon; metüültestosteroon; miboleroon; nandroloon; 19-norandrosteendiool; 19-norandrosteendioon; norboletoon; norklostebool; noretandroloon; oksaboloon; oksandroloon; oksümesteroon; oksümetoloon; kvinboloon; stanosolool; stenboloon; tetrahüdrogestrinoon; trenboloon ja teised samalaadse keemilise struktuuri või samalaadse bioloogilise toimega ained.
b) Endogeensed** androgeense toimega anaboolsed steroidid (AAS):
androsteendiool (androst-5-een-3β, 17β-diool); androsteendioon (androst-4-een-3,17-dioon); dehüdroepiandrosteroon (DHEA); dihüdrotestosteroon; testosteroon ja järgmised metaboliidid ja isomeerid 5α-androstaan-3α, 17α-diool; 5α-androstaan-3α, 17β-diool; 5α-androstaan-3β, 17α-diool; 5α-androstaan-3β, 17β-diool; androst-4-een-3α,17α-diool; androst-4-een-3α,17β-diool; androst-4-een-3β,17α-diool; androst-5-een-3α,17α-diool; androst-5-een-3α,17β-diool; androst-5-een-3β,17α-diool; 4-androsteendiool (androst-4-een-3β,17β-diool); 5 androsteendioon (androst-5-een-3,17-dioon); epi-dihüdrotestosteroon; 3α-hüdroksü-5α-androstaan-17-oon; 3β-hüdroksü-5α-androstaan-17-oon; 19-norandrosteroon; 19-noretikolanoloon.
Kui organism on suuteline (eespool loetletud) keelatud ainet ise tootma, loetakse dopinguproov seda keelatud ainet sisaldavaks juhul, kui keelatud aine või selle metaboliitide või markerite kontsentratsioon ja/või muud asjakohased suhtelise sisalduse näitajad sportlase dopinguproovis kaldub inimesel esinevast tavapärasest normide vahemikust kõrvale ulatuses, mis tõenäoliselt ei vasta tavapärasele endogeensele produktsioonile. Dopinguproovi ei käsitata keelatud ainet sisaldavana juhul, kui sportlane tõendab, et keelatud aine või selle metaboliitide või markerite kontsentratsioon ja/või muud suhtelise sisalduse näitajad sportlase dopinguproovis on tingitud füsioloogilisest või patoloogilisest seisundist. Kui labor suudab usaldusväärse analüüsimeetodi põhjal tõendada, et keelatud aine on eksogeense päritoluga, teatab ta kõigil juhtudel ja olenemata aine kontsentratsioonist sellest kui normist kõrvalekalduvast analüüsitulemusest.
Kui laboratoorse analüüsi tulemus on vaieldav ja kui eespool olevas lõigus nimetatud kontsentratsiooni ei tuvastata, teeb asjakohane dopinguvastane organisatsioon tõsiste näidustuste korral lisauuringu, näiteks steroidi profiilide võrdluse, et välja selgitada võimalik keelatud aine kasutamine.
Kui laboratoorse analüüsi tulemusel selgub, et T/E (testosterooni/epitestosterooni) suhteline sisaldus uriinis on suurem kui 4:1, tuleb teha kohustuslik lisauuring, et selgitada, kas suhteline sisaldus on tingitud füsioloogilisest või patoloogilisest seisundist, välja arvatud juhul, kui labor teatab usaldusväärse analüüsimeetodi põhjal saadud normist kõrvalekalduvast analüüsitulemusest, mis tõendab, et keelatud aine on eksogeense päritoluga.
Uuringuga seoses vaadatakse läbi kõigi varasemate ja/või järgnevate testide tulemused.
Kui varasemate testide andmed puuduvad, kontrollitakse sportlast ette hoiatamata kolme kuu jooksul vähemalt kolm korda.
Kui sportlane ei tee uuringute käigus koostööd, loetakse sportlase dopinguproov keelatud ainet sisaldavaks.
2. Muud anaboolsed toimeained (loetelu ei ole ammendav):
klenbuterool, seranool, silpaterool.
Käesoleva jao kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
* eksogeenne aine, mida organism ei ole võimeline
ise tootma;
** endogeenne aine, mida organism on võimeline
ise tootma.
S2. HORMOONID JA NENDEGA SEOTUD AINED
Keelatud on järgmised ained, sealhulgas samalaadse keemilise struktuuri või bioloogilise toimega muud ained ja nende vabastavad faktorid:
1. erütropoetiin (EPO);
2. kasvuhormoon (hGH), insuliinitaoline kasvufaktor (IGF-1), mehaanilised
kasvufaktorid (MGF);
3. gonadotropiinid (LH, hCG);
4. insuliin;
5. kortikotropiinid.
Kui sportlane ei suuda veenvalt tõendada, et keelatud aine kontsentratsioon oli tingitud füsioloogilisest või patoloogilisest seisundist, loetakse dopinguproov keelatud ainet sisaldavaks (vaata punkt 3), kui keelatud aine või selle metaboliitide kontsentratsioon ja/või muud asjakohased suhtelise sisalduse näitajad või markerid sportlase dopinguproovis ületavad inimesel esineva tavapärase normide vahemiku ulatuses, mis tõenäoliselt ei vasta tavapärasele endogeensele produktsioonile. Muude samalaadse keemilise struktuuri või bioloogilise toimega ainete, diagnostiliste markerite või eespool loetletud hormoone vabastavate faktorite olemasolu või mis tahes muu leid, mis viitab avastatud aine eksogeensele päritolule, loetakse normist kõrvalekalduvaks analüüsitulemuseks.
S3. BEETA-2 AGONISTID
Kõigi beeta-2 agonistide, sealhulgas nende D- ja L-isomeeride kasutamine on keelatud. Nende kasutamiseks on vaja raviotstarbelise kasutamise eriluba.
Erandi moodustavad formoterooli, salbutamooli, salmeterooli ja terbutaliini inhaleeritavad ravimvormid, mida kasutatakse astma ja treeningust tingitud astma / bronhide ahenemise vältimiseks ja/või raviks ja mille puhul tuleb taotleda lihtsustatud korras raviotstarbelise kasutamise eriluba.
Kui labor teatab, et (vaba ja glükuroniidiga konjugeeritud) salbutamooli kontsentratsioon on üle 1000 ng/ml, loetakse see raviotstarbelise kasutamise eriloast hoolimata normist kõrvalekalduvaks analüüsitulemuseks, välja arvatud juhul, kui sportlane tõendab, et normist kõrvalekalduv tulemus oli tingitud inhaleeritava salbutamooli raviotstarbelisest kasutamisest.
S4. ANTIÖSTROGEENSE TOIMEGA AINED
Keelatud on järgmiste klasside antiöstrogeense toimega ained:
1. aromataasi inhibiitorid, nende hulgas anastrosool, letrosool, aminoglutetimiid, eksemestaan, formestaan, testolaktoon, kuid see loetelu ei ole ammendav;
2. selektiivsed östrogeeni retseptori modulaatorid (SERMid), nende hulgas raloksifeen, tamoksifeen, toremifeen, kuid see loetelu ei ole ammendav;
3. muud antiöstrogeensed ained, nende hulgas klomifeen, tsüklofeniil, fulvestrant, kuid see loetelu ei ole ammendav.
S5. DIUREETIKUMID JA MUUD MASKEERIVAD AINED
Diureetikumide ja muude maskeerivate ainete kasutamine on keelatud.
Maskeerivad ained on järgmised, kuid see loetelu ei ole ammendav:
diureetikumid,* epitestosteroon, probenetsiid, alfa-reduktaasi inhibiitorid (näiteks finasteriid, dutasteriid), vereplasma mahu suurendajad (näiteks albumiin, dekstraan, hüdroksüetüültärklis).
Diureetikumide hulka kuuluvad:
atseetasolamiid, amiloriid, bumetaniid, kanrenoon, kloortalidoon, etakrüünhape, furosemiid, indapamiid, metolasoon, spironolaktoon, tiasiidid (näiteks bendroflumetiasiid, klorotiasiid, hüdroklorotiasiid), triamtereen ja muud samalaadse keemilise struktuuri või bioloogilise toimega ained.
* Raviotstarbelise kasutamise eriluba ei kehti juhul, kui sportlase uriin sisaldab korraga nii diureetikumi kui ka keelatud ainet künnist ületavas või sellest väiksemas kontsentratsioonis.
KEELATUD MEETODID
M1. ORGANISMI HAPNIKUGA VARUSTAMIST SOODUSTAVAD MEETODID
Keelatud on järgmised meetodid:
a) veredoping, sealhulgas autoloogilise, homoloogilise või heteroloogilise vere või mis tahes päritoluga erütrotsüütide kasutamine muul kui ravi otstarbel;
b) hapniku sidumist, hapniku edasikandumist ja kudede hapnikuga varustamist soodustavate preparaatide kasutamine, nende hulgas (loetelu ei ole ammendav) perfluoroühendid, efaproksiraal (RSR13) ja modifitseeritud hemoglobiinipreparaadid (näiteks hemoglobiinipõhised vereasendajad, mikrokaitsekattega hemoglobiinipreparaadid).
M2. KEEMILINE JA FÜÜSIKALINE MANIPULEERIMINE
Keelatud on järgmised toimingud:
võltsimine või võltsimiskatse eesmärgiga muuta dopingukontrolli ajal kogutud dopinguproovide terviklikkuse ja kehtivust;
Need toimingud hõlmavad intravenoosseid infusioone*, kateteriseerimist ja uriini asendamist.
* Intravenoossed infusioonid on keelatud, välja arvatud õiguspärase vältimatu ravi eesmärgil.
M3. GEENIDOPING
Sportlikku jõudlust suurendavate rakkude, geenide, geenielementide või moduleeritud geenide kasutamine muul kui ravi otstarbel on keelatud.

AINED JA MEETODID
VÕISTLUSE AJAL KEELATUD AINED JA MEETODID
Peale eespool nimetatud kategooriate S1S5 ja M1M3 on võistluse ajal keelatud kasutada järgmiste kategooriate aineid:
KEELATUD AINED
S6. STIMULEERIVA TOIMEGA AINED
Keelatud on järgmised stimuleeriva toimega ained, sealhulgas vajaduse korral nende D- ja L-optilised isomeerid:
adrafiniil, amfepramoon, amifenasool, amfetamiin, amfetaminiil, bensfetamiin, bromantaan, karfedoon, katiin*, klobensoreks, kokaiin, dimetüülamfetamiin, efedriin**, etüülamfetamiin, etüülefriin, famprofasoon, fenkamfamiin, fenkamiin, fenetülliin, fenfluramiin, fenproporeks, furfenoreks, mefenoreks, mefentermiin, mesokarb, metamfetamiin, metüülefedriin**, metüülfenidaat, modafiniil, niketamiid, norfenfluramiin, parahüdroksüamfetamiin, pemoliin, fendimetrasiin, fenmetrasiin, fentermiin, prolintaan, selegiliin, strühniin ja muud samalaadse keemilise struktuuri või bioloogilise toimega ained.***
* Katiin on keelatud, kui selle kontsentratsioon uriinis ületab 5 μg/ml.
** Efedriin ja metüülefedriin on keelatud, kui nende kontsentratsioon uriinis ületab 10 μg/ml.
*** 2005. aasta jälgimisprogrammi lülitatud ained (buproprioon, kofeiin, fenüülefriin, fenüülpropanoolamiin, pipradrool, pseudoefedriin, sünefriin) ei ole keelatud ained.
MÄRKUS. Adrenaliini kasutamine koos lokaalanesteetikumidega või lokaalselt manustatuna (näiteks nina kaudu, oftalmoloogias) ei ole keelatud.
S7. NARKOOTILISE TOIMEGA AINED
Keelatud on järgmised narkootilise toimega ained:
buprenorfiin, dekstromoramiid, diamorfiin (heroiin), fentanüül ja selle derivaadid, hüdromorfoon, metadoon, morfiin, oksükodoon, oksümorfoon, pentasotsiin, petidiin.
S8. KANNABINOIDID
Kannabinoidid (näiteks ha¨i¨, marihuaana) on keelatud.
S9. GLÜKOKORTIKOSTEROIDID
Kõik suu kaudu, rektaalselt, veeni- või lihasesisesi manustatavad glükokortikosteroidid on keelatud. Nende kasutamiseks on vaja raviotstarbelise kasutamise eriluba.
Kõigi muude manustamisteede kasutamise korral on tarvis lihtsustatud korras antavat raviotstarbelise kasutamise eriluba.
Dermatoloogiliste preparaatide kasutamine ei ole keelatud.

AINULT TEATAVATEL SPORDIALADEL KEELATUD AINED
P1. ALKOHOL
Alkoholi (etanooli) kasutamine on keelatud ainult võistluse ajal allpool esitatud spordialadel. Alkoholisisaldus määratakse väljahingatavas õhus ja/või veres. Alaliidu kehtestatud lubatud alkoholisisalduse piirmäär esitatakse sulgudes.
Lennundus (FAI) (0,20 g/l)
Vibulaskmine (FITA) (0,10 g/l)
Autosport (FIA) (0,10 g/l)
Piljard (WCBS) (0,20 g/l)
Petang (CMSB) (0,10 g/l)
Karate (WKF) (0,10 g/l)
Moodne viievõistlus (UIPM) (0,10 g/l), laskealad
Motosport (FIM) (0,00 g/l)
Suusatamine (FIS) (0,10 g/l)
P2. BEETABLOKAATORID
Kui ei ole sätestatud teisiti, on beetablokaatorid keelatud ainult võistluste ajal järgmistel spordialadel.
Lennundus (FAI)
Vibulaskmine (FITA) (keelatud ka võistlustevahelisel ajal)
Autosport (FIA)
Piljard (WCBS)
Bobisõit (FIBT)
Petang (CMSB)
Brid¸ (FMB)
Male (FIDE)
Jääkeegel (WCF)
Võimlemine (FIG)
Motosport (FIM)
Moodne viievõistlus (UIPM), laskealad
9-kurikaline keegel (FIQ)
Purjetamine (ISAF), ainult jaht jahi vastu võistlus
Laskesport (ISSF) (keelatud ka võistlustevahelisel ajal)
Suusatamine (FIS), suusahüpped ja vabastiilis lumelauasõit
Ujumine (FINA) sukeldumine ja kujundujumine
Maadlus (FILA)
Beetablokaatorite hulka kuuluvad järgmised ained, kuid see loetelu ei ole ammendav:
alprenolool, atenolool, atsebutolool, betaksolool, bisoprolool, bunolool, esmolool, karteolool, karvedilool, labetalool, levobunolool, metipranolool, metoprolool, nadolool, oksprenolool, pindolool, propranolool, sotalool, timolool, tseliprolool.

SPETSIIFILISED AINED*
Spetsiifilised ained on järgmised:
efedriin, L-metüülamfetamiin, metüülefedriin; kannabinoidid; kõik inhaleeritavad beeta-2 agonistid (välja arvatud klenbuterool); probenetsiid; kõik glükokortikosteroidid; kõik beetablokaatorid; alkohol.
* ”Keelatud ainete nimekirja põhjal on võimalik kindlaks määrata spetsiifilised ained, mille suhtes võib eriti kergesti ette tulla tahtmatut dopinguvastase reegli rikkumist, sest need ained on üldiselt kättesaadavad ravitoimega preparaatides ning nende kasutamine dopinguainena on tõenäoliselt väiksem. Selliste ainete kasutamisest tuleneva dopinguvastase reegli rikkumise korral võib sportlase suhtes kohaldada väiksemat karistust, kui „….sportlane suudab tõendada, et spetsiifilist ainet ei kasutatud kavatsusega suurendada sportlikku jõudlust….”-

II LISA
RAVIOTSTARBELISE KASUTAMISE ERILUBADE ANDMISE STANDARDID

Väljavõte Maailma Antidopingu Agentuuri (WADA) dokumendist „RAHVUSVAHELINE RAVIOTSTARBELISE KASUTAMISE ERILUBADE ANDMISE STANDARD”
Kehtib alates 1. jaanuarist 2005
4.0. Raviotstarbelise kasutamise eriloa andmise kriteeriumid
A. Sportlasele võib anda raviotstarbelise kasutamise eriloa, mille alusel on lubatud kasutada keelatud ainete ja meetodite nimekirjas sisalduvat keelatud ainet või keelatud meetodit. Raviotstarbelise kasutamise eriloa taotluse vaatab läbi raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjon. Komisjoni määrab dopinguvastane organisatsioon. Eriloa andmisel peetakse rangelt kinni järgmistest kriteeriumidest:
[Märkus. Standardit kohaldatakse kõigi koodeksis määratletud ning koodeksi kohaselt toimivate sportlaste, nende hulgas puuetega sportlaste suhtes. Standardit kohaldatakse üksikisikuga seotud asjaolude kohaselt. Näiteks puudega sportlasele vajalikku eriluba ei tarvitse vajada teised sportlased.]
4.1. Sportlane peab esitama raviotstarbelise kasutamise eriloa taotluse vähemalt 21 päeva enne spordiüritusel osalemist.
4.2. Sportlase terviseseisund halveneks märkimisväärselt, kui keelatud aine või keelatud meetodi kasutamisest loobutakse ägeda või kroonilise haiguse ravimise ajal.
4.3. Keelatud aine või keelatud meetodi kasutamine ravi otstarbel ei suurenda sooritusvõimet rohkem, kui on ootuspärane õiguspärase ravi tagajärjel taastunud tavapärase terviseseisundi puhul. Keelatud aine või keelatud meetodi kasutamist endogeense hormooni normisiseste alammäärade tõstmiseks ei käsitata vastuvõetava ravimenetlusena.
Keelatud aine või keelatud meetodi kasutamisel ei ole ühtegi arvestatavat ravialternatiivi,
4.5. Keelatud aine või keelatud meetodi kasutamise vajadus ei tohi tervikuna ega osaliselt olla tekkinud ükskõik millise keelatud ainete ja keelatud meetodite nimekirjas sisalduva aine varasema kasutamise tõttu muul kui ravi otstarbel.
4.6. Erilube andev organ tühistab raviotstarbelise kasutamise eriloa, kui:
a) sportlane ei täida otsekohe erandeid andva dopinguvastase organisatsiooni kehtestatud nõudeid või tingimusi;
b) raviotstarbelise kasutamise eriloa tähtaeg on möödunud;
c) sportlasele on teatatud, et dopinguvastane organisatsioon on raviotstarbelise kasutamise eriloa kehtetuks tunnistanud.
[Märkus. Igal raviotstarbelise kasutamise eriloal on kehtivusaeg, mis on määratud raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjoni otsusega. Esineb juhtumeid, kui raviotstarbelise kasutamise eriluba on kehtivuse kaotanud või kehtetuks tunnistatud, kuid sportlase organism sisaldab veel selle alusel tarbitud keelatud ainet. Sellistel juhtudel otsustab positiivset leidu algselt läbivaatav dopinguvastane organisatsioon, kas leid on vastavuses raviotstarbelise kasutamise eriloa aegumise või kehtetuks tunnistamisega.]
4.7. Raviotstarbelise kasutamise eriloa taotlust ei kiideta heaks tagasiulatuvalt, välja arvatud:
a) erakorralise ravi või ägeda haigusseisundi ravi vajadus või
b) kui erakorraliste asjaolude tõttu ei olnud taotlejal piisavalt aega või võimalust taotlust enne dopingukontrolli või nii vara esitada, et raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjon oleks jõudnud selle läbi vaadata.
[Märkus. Meditsiinilist hädaabi või vältimatut abi vajavaid olukordi, kui tuleb manustada tavapäraselt keelatud ainet või kasutada tavapäraselt keelatud meetodit enne, kui avaneb võimalus taotleda raviotstarbelise kasutamise eriluba, esineb harva. Samamoodi harva esineb olukordi, kui tuleb kaaluda raviotstarbelise kasutamise eriloa kiiret taotlemist seoses peatselt toimuva võistlusega. Raviotstarbelise kasutamise erilube andvatel dopinguvastastel organisatsioonidel peaksid olema sisemenetlused, mis võimaldavad selliseid olukordi lahendada.]
5.0. Andmete konfidentsiaalsus
5.1. Taotleja peab esitama kirjaliku nõusoleku selle kohta, et kogu taotlusega seotud asjakohast teavet tohib edastada raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjoni liikmetele ja vajaduse korral muudele sõltumatutele meditsiini- või teadusekspertidele või kõigile töötajatele, kes osalevad raviotstarbelise kasutamise erilubade haldamises, läbivaatamises või taotlemises.
Kui vajatakse sõltumatute välisekspertide abi, avaldatakse kõik taotlusega seotud üksikasjad peale ravi vajava sportlase isikuandmete. Taotleja peab andma kirjaliku nõusoleku ka selle kohta, et raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjoni otsused saadetakse muudele asjaomastele dopinguvastastele organisatsioonidele koodeksi sätete kohaselt.
5.2. Kõik raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjoni ja dopinguvastase organisatsiooni juhtkonna liikmete toimingud on rangelt konfidentsiaalsed. Kõik raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjoni liikmed ja kõik asjaomased töötajad kirjutavad alla konfidentsiaalsuskokkuleppele. Eelkõige hoitakse konfidentsiaalsena järgmine teave:
a) kogu sportlase ja sportlast raviva(te) arsti(de) esitatud meditsiiniline teave ja kõik muud andmed;
b) kõik taotluse üksikasjad, sealhulgas menetlusega seotud arsti(de) nimi (nimed).
Kui sportlane soovib tühistada raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjoni või WADA raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjoni õiguse saada teavet tema terviseseisundi kohta, peab sportlane teatama sellest kirjalikult oma arstile. Sellest otsusest tulenevalt ei kiideta heaks sportlase taotletavat raviotstarbelise kasutamise eriluba ega pikendata olemasolevat eriluba.
6.0. Raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjonid
Raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjonid moodustatakse ning need toimivad järgmiste suuniste kohaselt.
Raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjonis peab olema vähemalt kolm arsti, kellel on sportlaste ravimise kogemused ja nõuetekohased teadmised kliinilise ja spordimeditsiini ning treeningukoormuste meditsiinilise kontrolli alal. Otsuste sõltumatuse tagamiseks ei tohi raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjoni liikmete enamusel olla ametiülesandeid dopinguvastases organisatsioonis. Kõik raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjoni liikmed kirjutavad alla huvide konflikti kokkuleppele. Puuetega sportlaste taotluste läbivaatamisel peavad vähemalt ühel raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjoni liikmel olema puuetega sportlaste hooldamise ja ravi kogemused.
6.2. Raviotstarbelise kasutamise eriloa komisjon võib raviotstarbelise kasutamise eriloa taotluste asjaolude läbivaatamisel tellida ükskõik millist vajalikuks peetavat meditsiini- või teadusekspertiisi.
6.3. WADA raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjon moodustatakse järgmiste artikli 6 lõikes 1 sätestatud kriteeriumide kohaselt. WADA raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjon luuakse dopinguvastaste organisatsioonide tehtud raviotstarbelise kasutamise erilubade andmise otsuste läbivaatamiseks omal algatusel. Koodeksi artikli 4 lõike 4 kohaselt vaatab WADA raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjon sellise sportlase taotluse korral, kellele dopinguvastane organisatsioon on raviotstarbelise kasutamise eriloa andmisest keeldunud, sellised otsused läbi otsuste tagasilükkamise õigusega.
7.0. Raviotstarbelise kasutamise erilubade taotlemise kord
7.1. Raviotstarbelise kasutamise eriloa andmist kaalutakse ainult pärast seda, kui on saadud eriloa taotlemise täidetud vorm koos kõigi asjakohaste dokumentidega (vaata 1. liide. Raviotstarbelise kasutamise eriloa taotlemise vorm). Taotlemine peab toimuma range meditsiinilise konfidentsiaalsuse põhimõtete kohaselt.
7.2. Dopinguvastased organisatsioonid võivad 1. liites sätestatud raviotstarbelise kasutamise eriloa taotlemise vormi (vorme) muuta, lisades sellesse punkte lisateabe saamiseks, kuid nad ei tohi ühtegi jaotist ega punkti välja jätta.
7.3. Dopinguvastased organisatsioonid võivad raviotstarbelise kasutamise eriloa taotlemise vormi(d) tõlkida muu(de)sse keelde (keeltesse), kuid taotlusvormi(desse) peab jääma inglis- või prantsuskeelne tekst.
7.4. Sportlane tohib taotleda raviotstarbelise kasutamise eriluba ainult ühelt dopinguvastaselt organisatsioonilt. Taotluses peab olema märgitud sportlase spordiala, vajaduse korral ka liik ning täpne positsioon või roll.
7.5. Taotluses tuleb märkida kõik varasemad ja/või parajasti olemasolevad taotlused tavapäraselt keelatud aine või keelatud meetodi kasutamise loa saamiseks, organ, kellele taotlus on esitatud, ja kõnealuse organi otsus.
7.6. Taotlusele tuleb lisada üldine haiguslugu ja kõigi taotlusega seotud arstlike läbivaatuste, laboratoorsete ja piltdiagnostiliste uuringute tulemused.
7.7. Kõik asjakohased uuringud, läbivaatused või piltdiagnostilised uuringud, mida dopinguvastase organisatsiooni raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjon nõuab, tehakse taotleja või tema riigi juhtiva spordiorganisatsiooni kulul.
7.8. Taotlusele tuleb lisada asjakohase kvalifikatsiooniga arsti avaldus, milles põhjendatakse tavapäraselt keelatud aine või keelatud meetodi kasutamise vajadust sportlase ravimisel ja kirjeldatakse, miks alternatiivset lubatud ravimit ei saa või ei saanud kõnealuse sportlase ravimisel kasutada.
7.9. Taotluses tuleb nimetada tavapäraselt keelatud aine doos, manustamise sagedus, manustamisteed ja kasutamise kestus või tavapäraselt keelatud meetodi kasutamise ulatus, sagedus, viisid ja kestus.
7.10. Raviotstarbelise kasutamise eriloa komisjon teeb otsuse 30 päeva jooksul alates kõigi asjakohaste dokumentide kättesaamisest ning see saadetakse asjakohase dopinguvastase organisatsiooni kaudu kirjalikult sportlasele. Kui raviotstarbelise kasutamise eriluba antakse dopinguvastase organisatsiooni registreeritud testimisbaasi sportlasele, saadetakse nii sportlasele kui ka WADA-le viivitamata heakskiitmisdokument, mis sisaldab teavet raviotstarbelise kasutamise eriloa kestuse ja eriloaga seotud muude tingimuste kohta.
7.11. a) Pärast seda, kui on saadud sportlase palve vaadata eriloa taotlus uuesti läbi, võib WADA raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjon koodeksi artikli 4 lõike 4 kohaselt muuta dopinguvastase organisatsiooni otsust raviotstarbelise kasutamise eriloa andmise kohta. Sportlane esitab WADA raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjonile kogu raviotstarbelise kasutamise eriluba käsitleva esialgse teabe, mille ta esitas dopinguvastasele organisatsioonile, ning koos sellega menetlustasu. Läbivaatusprotsessi lõppemiseni kehtib esialgne otsus. Läbivaatamine ei tohiks kesta üle 30 päeva alates kuupäevast, mil WADA on teabe kätte saanud.
b) WADA võib otsuse läbi vaadata igal ajal. WADA raviotstarbelise kasutamise erilubade komisjon vaatab otsuse läbi 30 päeva jooksul.
7.12. Kui läbivaatamise tulemusel muudetakse raviotstarbelise kasutamise eriloa andmise otsust, ei kohaldata muudatust tagasiulatuvalt ega tühistata sportlase raviotstarbelise kasutamise eriloa kehtimise ajal saavutatud tulemusi. Muudetud otsus jõustub hiljemalt 14 päeva möödudes sportlasele otsuse teatamisest.
8.0. Lihtsustatud korras raviotstarbelise kasutamise eriloa taotlemine
8.1. Tuleb arvesse võtta, et sageli esinevate haigusseisundite ravimisel kasutavad sportlased teatavaid keelatud ainete nimekirjas sisalduvaid aineid. Sellistel juhtudel ei ole vaja täielikult kohaldada punktides 4 ja 7 esitatud üksikasjade kohast taotlemiskorda. Sellele vastavalt on sisse seatud raviotstarbelise kasutamise eriloa taotlemise lihtsustatud kord.
8.2. Lihtsustatud korras võib lubada kasutada ainult järgmisi keelatud aineid või keelatud meetodeid: inhaleeritavad beeta-2 agonistid (formoterool, salbutamool, salmeterool ja terbutaliin) ja mittesüsteemsel teel manustatavad glükokortikosteroidid.
8.3. Selleks et kasutada mõnda eespool loetletud ainetest, peab sportlane esitama dopinguvastasele organisatsioonile ravivajadust tõendava teatise. Teatises, nagu on kirjeldatud 2. liites, nimetatakse diagnoos, ravimi nimetus, doos, manustamisteed ja ravi kestus. Vajaduse korral tuleks lisada kõik diagnoosimiseks tehtud testid (ilma tegelike tulemuste või üksikasjadeta).
8.4. Lihtsustatud kord hõlmab järgmist:
a) lihtsustatud korras taotletavate keelatud ainete kasutamise luba jõustub pärast seda, kui dopinguvastane organisatsioon on kätte saanud täieliku teatise. Puudulikult täidetud teatis tuleb taotlejale tagastada;
b) dopinguvastane organisatsioon teavitab viivitamata sportlast täieliku teatise kättesaamisest. Vajaduse korral teavitatakse ka sportlase rahvusvahelist födera

Autor: EOK