Vadaku hind tõuseb – oled sa selleks valmis?

Kas vadakuvalgu suur hinnatõus ohustab kulturismi?

Kulturistide seas on mõnda aega kuulda olnud hämarat juttu vadaku hinna teemadel. Mõni näeb hinnatõusu taga kulturistide vastu moodustatud salaliitu. Mõni usub, et spordilisandite valmistajad, maaletoojad ja hulgimüüjad on otsustanud kulturistid rahast tühjaks lüpsta. Keegi ei ole aga osanud kahtlustada paari miljardit hiinlasest, indialasest ja venelasest piimaarmastajat, kelle õlul lasub antud juhul suurem süü.

Vadaku liiga suur tähtsus kulturismis

Vadaku mantrat on jõusaalis treenijate seas korrutatud juba aastakümneid. Vadaku kiitmisega on mindud täielikku äärmusesse. Mis siis nüüd saab, kui vadaku hind tõesti raketina pilvedesse sööstab? Kas tulevikus muutuvad kulturistide lihased väiksemaks? Kas kulturism hävib vadaku hinna mitmekordistumise tõttu?

Vadak on tõesti eriline valguallikas. Tal on hea bioloogiline väärtus (BV 100 või isegi rohkem), kuid BV 99 on kaseiinil ning isegi riisivalgul. Vadakus on rohkelt glutamiini ja hargnenud ahelaga aminohappeid (BCAA). Vadaku fraktsioonid on huvipakkuvad, kuid neid ületähtsustatakse, eriti kuna juustutootmisel saadav vadak ei sisalda neid üldse, kuna juustu valmistamise protsessi käigus hävivad need fraktsioonid pea täielikult. Suurem osa vadakust saadakse juustu kõrvalproduktina. Tõsi, leidub ka erandeid, mil fraktsioonid püsivad bioaktiivsetena tänu madalatemperatuurilistele pastöriseerimisprotsessidele.

Teisteks vadaku headeks omadusteks on tema kiire seeditavus ning imendumine. Ka maitse poolest pole vadakule suurt midagi ette heita. Halbadest omadustest võib mainida tema kõrget laktoosisisaldust. Enim müüdud vadakuvalgukontsentraadis (WPC) on laktoositase üle viie protsendi ning seda on palju. Laktoositundlikud inimesed sellist vadakut tarbida ei saa. Suurema töötlusega, kuid palju kallimad vadakud, näiteks vadakuvalgu-isolaat (WPI), sisaldavad laktoosi isegi alla 0,1 %, see tähendab, et nad on laktoosivabad.

Juustuvabrikute prügi?

Vadaku ajalugu algas sellest, et juustuvabrikute jääkprodukti vadakut tekkis aastaid tagasi nõnda palju, et USA ametivõimud kutsusid tööstust üles leidma moodust, kuidas vadaku kasutamist tõhustada. Vadak on olnud jääk, millest vabanemiseks pidi maksma raha, kuid mis nüüd on muutunud piimatööstuse suureks rahamasinaks.

Elu enne vadakut

Vadaku eelkäijateks sporditoidulisandites olid lihaproteiini-, munavalge-, herne-, nisu- ja sojavalgupulbrid, ka piima kaseinaadid ja kollageen hüdrolüsaat. Kõik nad on siiamaani omal moel erilised valguallikad. Neid kõiki saab kasutada jookide, pulbrite ja batoonide toorainena ning seda pidevalt ka tehakse. Välja arvatud kaseinaadid, ei puuduta ühtegi neist eesootav hinnatõus.

Paar-kolm aastat tagasi toimus sojaga täpselt sama, mis vadakuga täna. Soja hind tõusis maailmaturul väga lühikese ajaga umbes 50 %. Sellest tekkis toona palju kära, kuid see jäi siiski nõrgaks, kuna vadak oli juba siis proteiinide kuningas.

Miks tõuseb vadaku hind nõnda palju?

Sporditoiduainete hinnatõus on väike probleem võrreldes rahvusvaheliste abistamisorganisatsioonide pahameelega, mida tekitab piimatoodete ja pulbri hinnatõus. Abiorganisatsioonidel lõppevad rahad kiiresti otsa, kuna piimapulber on keskne abistamistoode. Kui aga miljonitele nälgivatele abivajajatele ei saa piimapulbrit saata, on ulatusliku inimkatastroofi oht üpris tõenäoline.

Piimatoodete järsk hinnatõus puudutab kogu maailma, seega ei ole sporditoidulisade puhul tegu kohalike maaletoojate ja hulgikaupmeeste kokkuleppega. Saksamaal tõuseb piima hind 50 %, mis on viinud selleni, et valitsus peab selgitama välja hinnatõusu tagamaid. Soomes näiteks on piimatootjad aga hinnatõusus suhtes tagasihoidlikumad, ennustades tõusuks 10-20 %.

Hinnatõusu põhjuseid on samaaegselt mitu

Hinnatõusul on mitmeid põhjuseid. EL vähendas paaril viimasel aastal kaseiini tootmisabirahasid. Juustu hinnad on madalad ja samal ajal tegelevad Hiina, India ja Venemaa piimapulbri ja muude piimatoodete kokkuostmisega. Meiereid toodavad nüüd meelsamini piimapulbrit kui juustu. Selletõttu on varsti oodata juustu hinna tõusu. Nõudmist vadaku järele on suurendanud tema laiem kasutamine toiduainete toorainena. Sporditoidulisade-äri kasvab kogu maailmas.

Piimasuhru maailmaturu hind on viimase aasta jooksul rohkem kui neljakordistunud. Suur piimatoodete tootja Uus-Meremaa on kuuldatavasti saavutatud tootmises lae, see tähendab, et nad ei ole võimelised maailmale rohkem piimatooteid valmistama. Teisel suurel piimatooteid valmistaval riigil Austraalial on olnud viimastel aastatel probleeme kehva ilmastikuga ning see on mõjutanud nende võimet toota piimatoiduaineid ekspordi tarbeks.

Hinnatõusul ei paista lõppu

Vadakuvalgukontsentraadi (WPC) turuhind on viie aasta jooksul tõusnud üle nelja korra, millest järseim tõus langeb käesolevale aastale.

Vadakukontsentraadi hind on sel aastal tõusnud 60 % ning hinnatõusukõver jätkab südikalt teed veelgi ülespoole.

Toorainega varustajad sõlmivad vaid lühiajalisi hankelepinguid ning ähvardavad üldse oma tegutsemise lõpetada.

Teise piimavalgu, kaseiini, hind on tõusnud sel aastal veelgi enam ligi 70 %. Ka tema hinnakõver on tõusev.

Vadaku tootjad keerutavad öeldes, et kõik, mida nad toodavad, võiksid nad müüa ainult ühele riigile ehk siis Hiinale. Varasemad aasta varud on kahanenud paari nädala varudeks.

Hiina ja India vadakust

Hiinas näib olevat käivitunud läänestumine. Hiina imeb endasse jämeda kõrrega maailma piimatooteid. Piima tootmine on laienenud sealmail suuresti, kuid mitte nii võimsalt kui on tõusnud nõudmine. Miljardi-arvuline rahvas sekkub veel nii mõnegi ala tegevusse kiiresti kasvanud jõukuse ja läänestumise tõttu.

Meedia sõnul on aga piimatoodete hinnatõusu taga veel mitmed teisedki võimsalt läänestuvad rahvad.

Mängus meiereitööstuse käsi?

Kõikidest lehtedes kirjutatud seikadest hoolimata tundub arusaamatu, kuidas saab ühes tegevussfääris terves maailmas esineda selline olukord, et kõik tellimused on täis ning toodangut müüakse ette. Aeg näitab, milliseks hinnad kujunevad ning kas valitsused peavad piimatoodete hinnatõusu sekkuma.

Varustajad hinnasurve all

Internetiportaalides esitatud hinnakartelli kahtlused on alusetud, kuna sporditoidulisade hinnatõus ei ole kõikide puhul ühesugune. Kõige rohkem tõusevad üksnes vadakut sisaldavate toodete hinnad, vähem taas sellised tooted, mis sisaldavad rohkelt süsivesikuid ja teisi valguallikaid.

Osadel varustajatel on olemas kehtivad ostulepingud, mille järgi ei tohi meierei hindu tõsta. Sellest tulenevalt tõusevad hinnad erinevate hulgimüüjate juures erinevalt. Seega ei hakka kõik oma tooteid kohe maksimumhinnaga müüma.

Kauplustes muutuvad toodete hinnad sõltuvalt ettevõtjate tähelepanelikkusest ja aktiivsusest. Seetõttu võib ühte ja sama toodet leida veel tükk aega erinevate hindadega. Jõusaalitreenerid on juba hakanud ringi käima ja küsitlema toodete hindasid. Mõni on ostnud kokku suuri varusid endiste hindadega. See on viinud selleni, et maaletoojate varud on hakanud kiiresti kokku kuivama ning mitmed tooted on lõppenud otsa. Tegu ei ole mingisuguse vandenõuga.

Ei mingit mõju kulturismile

Vadak on vaid üks valguallikas kõikide teiste seas. Küllap juba maaletoojad mõtlevad välja muid alternatiive menukate proteiinitoodete valikus hoidmiseks.

Lihased kasvavad ju üksnes siis, kui energia saamine on suurem kui kulutus. Proteiinil on tähtis, kuid mitte keskne roll valgusünteesi kiirendamisel. Mõni ehk joob puhast valgujooki ilma süsivesikuteta. Osa selliselt tarbitud valgust muudetakse organismis süsivesikuallikaks ning läheb seega ´hukka`. Süsivesikud on palju kasulikumad, seega on nende kasutamine taastusjookides mõistlik otsus. Keha vajab pärast trenni glükogeenivarude täitmiseks süsivesikuid, seega on mõttetu sisse lahmida kallist valku sama otstarbe täitmiseks.
Tõlge ajakirjast Body; Autor: Timo Kosonen

Autor: Greta