Vanad tõed: I osa…
Väärt arutelud, mõtted ja probleemikäsitlused, mis selgitavad, miks on inimesed seonduvalt erinevate arengutega oma tervise tagamisel olnud läbi (iseäranis viimaste) aegade sedavõrd hädas.
Nikolai Amossov: „Inimese nii-öelda bioloogiline tervis põhineb füüsilisel pingutusel, vastupanuvõimel pakasele ja palavusele, näljale ja mikroobidele. See tõsiasi ja need, tervist tagavad mehhanismid kujunesid ammu enne kõrgema psüühilise talitluse tekkimist. Tsivilisatsiooni sotsiaalne ja tehniline keskkond häiris keha talitluse ja looduse vastastikkust mõju. Tekkisid ühtede struktuuride ala- ja teiste ületreenituse tingimused.“
Lihtsustatult, inimene peab tervise tagamiseks ennast pidevalt ületama (bioloogilist status quo´d häirima), mis praktikas tähendab, et peame läbi regulaarse liikumise (kehalise koormuse, pingutamise) tõstma oma pulsisagedust kõrgemale puhkeoleku südame löögisagedusest. Ja mitte ainult südame löögisageduses ei ole küsimus. Tervise tagamiseks tuleb kogu keha ja organismi kui tervikut (väikestest süsteemidest koosnevat suurt süsteemi) oma funktsioonidega pidevalt aktiivselt kasutada. Kui tahame head tervist ja jõudlust, siis ei saa (ajalises perspektiivis) liikuda väga palju ette (teha füüsilist pingutust varuga ära). Tervise tagamiseks tuleb liikuda regulaarselt hetkeajas (täna, homme, ülehomme jne). See vajadus tuleneb organismi kohanemisvõimest, mis ühest küljest teeb inimese tugevaks, teisalt, tervise tagamisel töötab adaptatsioon meile teatud mõttes ka vastu. Ühekordse füüsilise tegevuse tagajärjel organismis tekkivad tervise (ja hea jõudluse) aluseks olevad muutused kestavad tegevuse lõppedes väga lühikest aega. Kui ma suusatan täna, 26. detsembril 10 km, siis selle tagajärjel põhjustatud südame löögisageduse tõus ja teised organismis tekkinud tervistavad efektid ei püsi igavesti, vaid aktiivsusele järgneva passiivse eluviisi korral taanduvad väga kiiresti. Suusatamise käigus tekkinud töövõimet suurendavad (tervistavad) efektid aga säilivad ja võimenduvad, kui ma jätkan regulaarset kehalist aktiivsust ka tulevikus. Näiteks teen 28. või 29. detsembril uue treeningu või hoopis kõva lumerookimise, tööpäeva metsas jne. Vanusega lisandub sellele olukorrale veel tõsiasi, et hääbuma hakkab ka see füüsilise jõudluse kvaliteet, mida me noorena ja keskeas nii-öelda looduslikult omame. Sellele saab vastu hakata jälle üksnes regulaarselt aktiivne olles ja korraldades oma toitumist tervislikult.
„Tsivilisatsiooni sotsiaalne ja tehniline keskkond häiris keha talitluse ja looduse vastastikkust mõju.“
Sellel tõsiasjal on igapäevaelus palju kompleksseid ilminguid, kuid fundamentaalsel tasandil väljendub see selles, et oleme arenedes õppinud ellu jääma palju väiksema vaevaga kui loodus seda „esialgu“ ette on näinud. See puudutab elu kõiki aspekte, eriti aga neid, mis seostuvad liikumise ja toitumisega. Ikka seesama massiline istumine, vähene liikumine, toitude töötlemine, lihtne kättesaadavus jne. Ehk, mugavus toimib teatud piirist alates „kahe teraga mõõgana“. Primaarselt seetõttu, et meie teadlikkus ja tahteomadused ei ole paljudel juhtudel tehnoloogia arenguga korrelatsioonis. Amossov: „Kui naudinguid üle pakkuda, võib tasu osutuda liiga suureks ja kehalised kannatused neelavad tsivilisatsiooni hüvedest saadava kogu mõnu.“ Kõik liikumisega seotud süsteemid on keskmisel heaoluühiskonna indiviidil alatalitluses ja toitumisega seonduvad mehhanismid ületalitluses. Täna nähakse tehnoloogiliselt arenenud keskkonnas üksnes suurt hüve. Arvatakse, et kui robotid teevad meie eest füüsilise töö ära, siis me ise ei peagi enam kehaliselt aktiivsed olema. See on väärarusaam ja tegelikkuses on asjad hoopis vastupidi. Mida enam „keegi“ meie eest midagi füüsiliselt ära teeb, seda enam peame ise teadlikult, meelega ja sihipäraselt endale füüsilist tegevust leidma, ennast selleks kohustama. Vastasel korral on tagajärjeks füüsiline mandumine, vähene jõudlus, ülekaal, haigused, halb enesetunne, madal elukvaliteet jne. Kui me sellest aru ei hakka saama, siis selles suures tehnoloogilise arengu illusioonis (justkui see lahendaks absoluutselt kõik probleemid) saeme tegelikult oksa, millel ise istume. Tõsi, kui teadlikkus on paigas, niisamuti inimeste tahteomadused, siis on tehnoloogia kasutegureid võimatu eitada. Paraku, keskmise inimese teadmised ja (eelkõige) tahteomadused ei ole korrelatsioonis tehnoloogilise progressiga. Inimolend on loomult laisk ja tsivilisatsiooni areng on seda omadust veelgi soodustanud. See tõsiasi on tugevasti häirinud keha talitluse ja looduse vastastikkust mõju, mille tagajärjeks on suured terviseprobleemid (nii vaimsed kui füüsilised). Tehnoloogiline areng võib olla ükskõik kui kõrgel tasemel, kuid tervist tagavaks keskkonnaks oli, on ja jääb eluviis, mis kätkeb regulaarset füüsilist aktiivsust ning mugavustsoonist väljumist. Kui soovime olla terved ja tervislikud, kaua kesta, ennast hästi tunda, siis peame tegema toitumist silmas pidades teatud loobumisi/piiranguid, oma koormused regulaarselt ära kandma ja hingeldamised ära hingeldama. Meeldib see meile või mitte!
Nikolai Amossov on akadeemik professor, meditsiinidoktor, silmapaistev kirurg ja maailmakuulsa nimega teadlane.
Järgneb…
Autor: Janar Rückenberg