Viisteist suurimat poleemikat kulturismi ajaloos…III osa
5 SCHWARZENEGGER VÕIDAB 1972 AASTA MR. OLYMPIAL OLIVAT
Pärast seda, kui Sergio Oliva oli 1969. a. Schwarzeneggerist parem kaotas ta Arnoldile siiski juba järgmisel aastal kahel korral: Mr. Maailm (Mr. World) ja Mr. Olympia. 1971. aastaks Oliva eemaldus IFBB üritustest ja jäi tagasihoidlikuks, kuid ta oli tagasi ja oma eluvormis juba 1972. aastaks. See oli Oliva neljas ja viimane suur duell. Schwarzenegger väljus sellest duellist võitjana, kuigi fännid vaidlesid siis ja vaieldakse ilmselt ka tänapäeval tulemuste õigsuse üle. Spekuleeritakse siiani, et kas see võitja määrati ikka tol korral kuivuse ja massi järgi või hoopis poliitika ja nahavärvi alusel?
Väites, et tema 1972. a. tiitel varastati, esitas emotsionaalne Oliva Schwarzenegger´ile väljakutsed 1973. a. Mr. Internationali posedowni voorus ja ka televisioonishow The Tomorrow Show, kus võisteldi raskuste tõstmises. Tulevane California kuberner loobus nendest väljakutsetest, kuid Müüdi ja Tamme 1972. a. duell jääb kulturismiajaloo üheks suurimaks kõnealuseks teemaks.
4 RASSISM TUHMISAB MR. AMEERIKA TIITLIT
AUU hakkas Mr. Ameerika võistlust korraldama alates 1938. aastast. Kuni 1970. aastani ja Chris Dickersonini võitis selle võistluse tiitli kindla nahavärviga kulturist. Esimesel 32 l võistlusel sisuliselt jäeti tiitlist ilma sellised mustad ja väga heas vormis kulturistid nagu George Paine, Melvin Wells, Art Harris, Elmo Santiago jpt. Hoolimata selgest ülekaalust ja kõrvutamata vormist jäeti Oliva kolmel korral tiitlist ilma, seda isegi 1963. aastal kui ta liitus IFBB ga ja võitis Mr. Maailma tiitli. Teadaolevalt ei võitnud Oliva ka 1963. aasta AUU Mr. Chicago tiitlit sellepärast, et ta ei rääkinud siis veel inglise keelt.
Joe ja Ben Weider ning IFBB mängisid tähtsat osa kulturismi rassismi barjääride murdmisel. Juba viiekümnendal aastal promosid nad musti kulturiste nagu Leroy Colbert ja Harold Poole, kes võitis ka 1964. a. IFBB Mr. Ameerika tiitli. Oliva võistles samal aastal AUU Mr. Ameerika võistlustel ja sai kõigest 7. koha.
3 – SALLY McNEIL´I SÜÜDISTATAKSE RAY McNEILI MÕRVAS
Ray McNeil oli profikulturist, tema naine Sally võistles amatööride tasemel. 1995. a. Valentini päeval, neli päeva enne Ray South Beach Pro Invitationali võistlust tulistas Sally kodus Lõuna Californias oma abikaasat pumppüssist kõhtu ja näkku. Sally väitel oli ta perevägivalla ohver. Samas, politsei raportid kinnitasid juba varasemast ajast, et just Sally oli eelnevalt varemgi olnud just ise mitmete vägivaldsete episoodide algatajaks. 19. märtsil 1996. a. mõisteti Sally süüdi teise astme mõrvas ja talle määrati 19 aastane vanglakaristus, mida ta ka praegu kannab.
2 – MOHAMED BENAZIZA SUREB
Pärast 1992. aasta Hollandi Grand Prix võitu (Benaniza kaheksas profivõit kolme aasta jooksul) kukub Mohamed Benaniza lava taga kokku. Seitse tundi hiljem 4. oktoobril 1992. a. suri ta 33 aastaselt südameatakki. Diureetikum Momo, mida ta kasutas, kuivatas tema keha vedelikust, kaaliumist ja magneesiumist sedavõrd, et süda ei suutnud enam lüüa. Benaniza on kõige traagilisem näide sellest, mis kulturismis diureetikumide tõttu on juhtnud. Ekstreemse dehüdratsiooni tõttu on haiglasse lennanud veel Mike Matarazzo, Paul Dillett, Flex Wheeler, Tom Prince ja paljud teised.
1 – ARNOLD SCHWARZENEGGER TULEB TAGASI JA VÕIDAB 1980 MR. OLYMPIA
Loomulikult, siiani üks enim debaeeritum võistlus on 1980. a. Mr. Olympia. Arnold Schwarzenegger teeb üllatusvõistlejana pärast viieaastast pausi comebacki. Ta on küll väiksem, kui seitsmekümnendate algul, kuid selgelt kuivem. Arnold võidab oma seitsmenda Mr. Olympia tiitli. Enne showd toimunud sportlaste kohtumisel tekkis Schwarzeneggeri ja Mike Mentzeri vahel äge verbaalne kokkupõrge, mis oli napilt üle minemas isegi füüsiliseks kähmluseks. Mentzer, kes oli siis 28, oli sel ajal hea ning selgelt teel oma edu tippu võistlustel lõpetas ta nõutuks tegeva viienda kohaga. Ta ei võistelnud enam kunagi. Fännid vaidlevad siiani, et see võistlus lihtsalt keerati kulturismiajaloo kõige tuntuma profikulturisti kasuks. On neid, kes ütlevad, et Arnoldi asemel oleks oma vormi ja väljanägemise järgi pidanud võitma nii Mentzer, Chris Dickerson kui ka Frank Zane. Samas on ka neid, kes ütlevad, et olgugi, et Arnold ei olnud oma parimas, võitu vääris ta siiski.
15 biggest controversies and shocking moments in bodybuilding history Flex, Feb, 2006 by Greg Merritt
Autor: Tõlkinud Janar Rückenberg