VITAMIINID

Mis nad on?
Milleks on neid tarvis?
Kas ilma nendeta me ei saa?

Vitamiinid on vältimatult vajalikud organismi normaalseks kasvuks, nad aitavad reguleerida ainevahetust, sisesekretsiooninäärmete tegevust, säilitada nägemisvõimet, ära hoida väsimuse teket ning tugevdada inimese tervist, töövõimet.

On kindlaks tehtud, et inimese toit peaks sisaldama umbes 20 erinevat vitamiini, mis teatavas kindlas koguses on inimorganisminormaalseks arenemiseks ja eluks tingimata vajalik.
Vitamiinid võime jaotada kahte rühma:
1) rasvas ja õlis lahustuvad – A;D;E;K-vitamiinid.
2) vees lahustuvad – C,B1;B2;B6;B12;PP-vitamiinid.

Tuntumad rasvas lahustuvad vitamiinid

A vitamiin on puhtal kujul viskoosne, peaaegu varvusetu õli. Ohuhapniku ja ultraviolettkiirguse toimel laguneb kergesti. Esineb ainult loomsetes organismides , tekkides maksastaimsest ainest karotiinist. Taimsetes saadustes esinebki a vitamiin karotiinina nn a provitamiinina. Karotiin ei lahustu vees, küll aga kergesti rasvades. Kuumtöötlemisel säilib A vitamiin pea täielikult. A vitamiini puudus kasvuealistel lastel põhjustab kasvu pidurdumist ja seetõttu nimetatakse seda ka kasvuvitamiiniks. A vitamiini puudus kutsub esile veel näiteks kanapimedust ning teisi silmahaigusi, vähendab üldist vastupanu haigestumise suhtes.
A vitamiini leidub veel kalamaksaõlis, maksas, piimas, võis, munakollases
Organismil on võime säilitada A vitamiini maksas ja neerudes

D vitamiin mõjutab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Just D vitamiini toimel on organismis fosfori ja kaltsiumi ioonide ioonide kontsentratsioon normaalne, ta soodustab vajalikul hulgal kaltsiumi ja fosfori kogunemist luustikku ja hammastesse. D vitamiin tekib ka inimese nahas ultravioletkiirguse toimel. Inimese nahas leidub vähesel määral 7-dehüdrokolesterooli, mis ultraviolettkiirte toimel muutub aktiivseks vitamiiniks.
D vitamiini puudusel ei toimu luustiku ja hammaste areng normaalselt, kehakasv on häiritud, lastel areneb rahhiit, nõrgeneb vastupanuvõime haiguste suhtes.
D vitamiini saab organism kalamaksaõlist, eriti tursamaksaõlist, kaladest, munakollasest, võist, piimast, rasvasest juustust.

E vitamiini soodustab sugunäärmete normaalset talitust, aitab vältida häireid maksa ja närvisüsteemi tegevuses ning korraldab lihastegevust. E vitamiin soodustab karotiini muutumist A vitamiiniks, selle kogunemist siseelunditesse. E vitamiini vajadust inimesele ei ole veel täpselt kindlaks tehtud, kuid tavalises segatoidus on seda vajalikul määral.

Tuntumad vees lahustuvad vitamiiinid

C vitamiin on vajalik kudede ainevahetuses. Ta aktiveerib mõnede fermentide ja hormoonide toimet, soodustab haavade ja luumurdude paranemist ning on tähtis tegur hambasööbija profülaktikas.
C vitamiini allikaks on kartulid, tomatid, porgandid, marjad ja puuviljad. C vitamiin hävib kergesti oskamatul toiduvalmistamisel ja ebaõigel toiduainete säilitamisel. Inimorganism säilitab c vitamiini vähesel määral

B vitamiin on süsivesikute ainevahetuses väga vajalik. B1 vitamiini puudumisel esineb peavalu, väsimus, unetus, närvipõletikud, seedehäired ja korratusi toitainete imendumisel.
Mida rohkem sisaldab toit süsivesikuid, seda rohkem ta vajab B vitamiini Neutraalses ja aluselises keskonnas keskkonnaskuumutamisel tema vastupidavus väheneb.B vitamiini kompleksi sisaldavad loomsed ja taimsed toiduained. B vitamiini kompleksi puudumine põhjustab isutust, nõrkust südame ja närvisüsteemi häireid, pidurdab kasvu ja arenemist. B6 vitamiin avaldab head toimet närvisüsteemi mitmesuguste häirete puhul. B12 vitamiin vajalik vereloomeprotsessis ja avaldab hea mõju kehvveresuse ravi, eriti kui seda kasutatakse koos soolhappega. Ka peavalude puhul on B12 vitamiini toime hea.

PP vitamiin on valik naha, seedetrakti ja närvisüsteemi normaalseks talituseks. PP vitamiin on vastupidav kuumutamisele ja hapendamisele

Autor: Ero Viik