Mind motiveerib soov ennast teostada ja kui eneseteostuseks on sport, siis vajan ka võistlusmomente. Lihtsalt harrastustasemel sportimine mind ei rahulda. Pean saama enda tehtud töö ja vaeva eest ka tagasisidet.
Nimi: Laura Johanna Derkun Vanus: 36 Pikkus: 171.5 Kaal: Kaal on keskelt läbi 60 ringis. Võistluste ajal madalam ja võistluste välisel hooajal veidi kõrgem.
Suurim saavutus: Vaieldamatult IFBB Professional League profikaardi võit aastal 2015 ja aasta hiljem San Marino Pro võit mis tagas mulle otse pääsu Mr. Olympia lavale.
2017 aastal Euroopa meistrivõistlustel oli esmakordselt wellnessfitness kavas ja Marek Morozov ütles mulle , et mine proovi, et bikiinifitnessis hinnatakse alla need naised kellel liiga suur lihasmass ja siis otsustasin proovida jläkski hästi saavutasin oma parima 6.koha
Nii nutikellad kui nutivõrud on kenaks aksessuaariks igale tegusale inimesele ja tänu kaunile välimusele sobivad need nii jõusaali kui ka kontorisse. Mõlemat tüüpi seadmel on omad tugevused ning mõistlik on välja valida just endvajadustele vastav abiline.
Dieeditama tuleb õppida ja lihtne ei ole ta kunagi. Kogemustega õpib ennast paremini talitsema ja saab ka kodustes toimingutes asjalikum olla. Õnneks on mul hea tugi olemas ja peamisteks ohverdusteks on olnud mõned käimata üritused jtorditükid.
Üldistades võib vist öelda, et jõudsin bikiinifitnessi juurde läbi tantsimise. Mitmed tüdrukud meie tantsutrupist olid jõudnud fitnessilavale ning just Liis Vahter oli see, kes mind ja minu tausta teades küsis mitmeid kordi, e”Noh…millal?”. Ja kuna Egle Eller-Nabi noogutas kaasa, siis pisi-tasa hakkasin asja ka lähemalt uurima
2018 kevadel võtsin ühendust oma praeguse treeneriga- Peep Reinartiga, temaga panime paika uue plaani ning algas veelgi suurem töö ja vaev uue hooaja nimel.
Esimese võistlusega oli selline huvitav lugu, et treenisin tol ajal (2013.a.) Tartu Lõunakeskuse MyFitnessis ning esimest korda oli Eesti Meistrivõistlustel ja Eesti Karika võistlustel kavas Men’s Physique. Sellega seoses 2013nda aastkevadel Taavi Truija küsis jõusaalis, et miks ma ei proovi võistelda – sealt see seeme idanema läks ning sügisel tulin esimest korda lavale ja võitsin hõbemedali.
Alustasin 2005a. Olin siis 15 aastane. Kuna mul kolm venda ja naabripoiss Rait Sagor juba tegelesid sellega siis ma ei saanud ju kehvem olla ja ükskord läksin Gunnariga koos trenni kaasa, et proovida mis teevad.
2013. a elasin Hollandis, aga olin praktikal Eestis. Samal ajal käisin rühmatreeningutes Revalis, kusjuures ma võisin teha 2-3 rühmatrenni päevas ja nii peaaegu iga päev. Läbi sõprade sain tuttavaks Siim Veriga, kes mind ühel õhtuRevalis nägi ja küsis, kas ma jõusaalis treenimise peale ei ole mõelnud..loomulikult ei olnud.
Fitnessi juurde sattusin 2013 kui fitness oli väga kuum teema siin Soomes. Igalpool ajakirjade esikaantel olid fitnessiga tegelevad inimesed ning ühel päeval käis mu peas lihtsalt SEE KLIKK ja otsustasin, et ma tahan ka astudvõistluslavadele . 2014 veebruaris alustasingi koostööd oma praeguse treeneriga ning sama aasta sügisel olingi juba võistluslaval.
Sporti olen terve elu teinud, aga esimest korda sattusin jõusaali 2006. aastal koos sõpradega. Kaalusin siis ca 50kg ja jõunäitajad olid olematud isegi enda kehakaalu arvestades.