“Me istume ennast surnuks!” ütleb Dr. James Levine tabavalt tänase olukorra kohta. Eesti ühiskonnas, sealhulgas hariduses levivad nutihullus ja digimaania ei ole ilmselt eriliseks uudiseks. Aga kehalise kasvatuse tegevõpetajana sooviksinet jätkem kehaline kasvatus sellest istuma naelutavast ja laste tervist mitte eriti tõsiselt toetavast õpivormist puutumata.
Kirjutan teemast, millele väga tähelepanu ei pöörata ja millest ei ole palju räägitud. Igapäevased keemilised ühendid on teema, millel tahan täna peatuda. Mida aeg edasi, seda rohkem muutub maailm ja järjest rohkem tekib neid nö“väliseid mõjutajaid”. Teemaks siis keemilised östrogeenid ja kemikaalid, mis muudavad meie hormoonide tasakaalu ja normaalset funktsioneerimist. Olgu me kui tahes püüdlikud, siis tänapäeva moodsas ühiskonnas on nendega kokkupuutumine paratamatu.
Treeningpäevikust ja selle olulisusest on palju räägitud. Kas ka tegelikult mõistetakse miks see abivahend ikkagi nii tähtis on, selles ma nii kindel ei ole. Tõsi, ka ilma üleskirjutamiseta saab harjutada ja areneda, aga ma väidan, eilma treeningpäevikuta realiseerivad harjutajad sõltuvalt harjutusest ära 90% kuni isegi nii vähe kui 65% REALISEERITAVAST POTENTSIAALIST.
Seekord ei kirjuta ma artiklit vaid tulistan suvalises järjekorras ja ilma igasuguse filtrita väiteid, nõuandeid, lauseid ja fakte. Paljud neist lausetest on teaduslikult tõestatud ja nii mõnigi põhineb puhtalt minu enda tõekspidamisteja kogemustel. Just nimelt, paljuski on siin puhtalt MINU ARVMUST! Leian, et selle mainimine on vajalik, sest ma kujutan juba ette, kuidas mõni inimene seda artiklit loeb ja pead vangutab. Keegi ei hoia teil püstolit oimukohal ja ei käsi nõustuda. Kui näpuga järge ajada, siis võib juhtuda, et üks lause, räägib teisele pisut vastu või sootuks ühtivad. Selleks, et neid ühtivusi/vastu rääkivusi põhjendada, peaksin ilmselt kirjutama lehekülgede viisi teksti aga see ei ole täna eesmärk. Igal asjal on oma nüansid ja kõik oleneb sajast tegurist jnejne. Püüan teha hästi lühidalt ja löövalt. Loodan, et nii mõnigi lause paneb teid mõtlema ja enesekeskis arutlema.
Ühe hooajaga maailma tippu! Saage tuttavaks – 2016 aasta Maailmameistrivõistluste viienda koha omanik. Helena on Tallinnast pärit bikiinifitnessi võistleja kes tutvustas ennast laiemale avalikusele alles sellel sügisel. Helena räägib omtreeningutest, toitumisest ja sellest, kuidas ta spordini jõudis.
Einar Laigna mõttearendused on mind palju puudutanud. Ka see mõte, “areng ja vabadus ei sobi kokku” pärineb temalt. See on nii kohane ja tabav ka spordis, et väärib täpsemat lahtirääkimist.
Minult on väga tihti küsitud rasvapõletajate kohta. Kas võtta, kas töötavad, milliseid jne. Ütleme nii, et olen erinevatel aegadel, olnud päris erinevatel seisukohtadel. Nüüdseks on mul antud valdkonna kohta välja kujunenud küllatki selge nägemus. Täna tahangi just sellest kirjutada.
See on küsimus, mida olen oma treengute ja võistlemise aastatel palju kuulnud. Kõrvaltvaatajale tundub see tihtilugu ikka täieliku totrusena. Ei ole just harv juhus kuskilt lugeda, et mõttetud ilueedid, arulagedad pumpajad, grillkana jne. Kui veel mõnele asjatundmatule inimesele rääkida võistlusdieedi tagamaadest, siis tekib paljudel inimestel veel suurem hämmeldus. Mille kuradi pärast seda kõike vaja on ja milleks see enese piitsutamine, kui on võimalik normaalselt täis kõhuga elada. Ausalt öeldes, kirjutan hetkel neid ridu ilma selge teadmiseta, kuhu ma selle jutuga jõuda kavatsen, sest ega see pole mu endagi jaoks 100% selge, milleks mulle see kõik. Millegipärast ma seda teen ja sugugi mitte vastu tahtmist. See “miski” ongi see, milleni tahan selles kirjutises jõuda. Kas ka õnnestub? Eks see selgub kirjutamise käigus.
Kell on kuus hommikul ja heliseb äratuskell. Ajad ennast püsti, jood eelmisel õhtul valmis pandud aminohappejoogi, kohvi ja lähed õue jooksutiirule. Samal õhtul, kui oled tööpäeva lõpetanud, sead sammud jõusaali poole. Jõusaalis kükile nii, et jalalihased löövad tuld ja viimaste väljaastete tegemisel tahab enne trenni söödud toit üles tulla.
Maapähklivõiga proteiinbatoon, mille valmistamiseks on vaja vaid nelja komponenti. Ülimaitsev batoon ei vaja küpsetamist, mistõttu valmib väga kiirelt.
Tänases kirjutises annan lugejale ühe võimaluse paljudest, kuidas võiks vahelduseks rutiini ennetamiseks või pärast tõsisemaid pikemaid programme 3-6 nädala vältel oma tegemistele läheneda. “Fullbody” jaotused, mille korral treenitakse treeningul korraga tervet keha ei ole üldjoontes midagi sellist, millega väga pikalt võiks minna, kuid vahelduseks on see ikkagi midagi teistmoodi ja värskendav. Olen sellist lähenemist ise kasutanud ja see toimib väga hästi.
Testosteroon on teema, millesse olen teatud põhjustel viimase paari aasta jooksul sügavamalt sukeldunud. Olen veetnud meeletu aja lugedes artikleid ja erinevaid uuringuid. See põnev maailm on avanud mu silmi. Testosteroonitaset mõjutavaid tegureid on mitmeid ja sellest kõigest rääkimine nõuaks eraldi raamatu kirjutamist. Täna puudutan sellest kõigest ainult väga väikest osa ja see on toit.
