Eesti Jõutõsteliidu story

Eesti Jõutõsteliidu asutamisajaks on 1993. aasta, kuid ta eellugu ulatub 14 aastat varasemasse aega. Esimesed jõutõstevõistlused Eestis peeti 26. mail 1979 Tallinnas Harjuoru võimlas. Võistluste organisaatoreiks oli Alar Laev, Ants Rosenbaum ja Mati Õun. Ühtlasi olid need esimesed jõutõstevõistlused ka tolleaegses N. Liidus ja teised (tolleaegse Tšehhoslovakkia järel) kogu nn sotsialismileeris.
Esimesed Eesti meistrivõistlused jõutõstmises peeti 1980. aastal 24.-25. mail; neis osales ka esimene välisvõistleja – 110 kg kehakaalu mees Seppo Seppänen Jyväskyläst ja neil võistlustel valiti Eesti jõutõstmise esimeseks juhiks Mati Õun. Esimesed rahvusvahelised võistlused peeti sama aasta 4. oktoobril, kus Tallinnas olid külalisteks Soome Humppila Yri klubi jõutõstjad.
1982. aasta talvel võeti Eesti Euroopa Jõutõsteliidu (EPF) eristaatusega liikmeks, Rahvusvaheline Jõutõsteliit (IPF) aga tunnustas meid de facto, kuna Eesti polnud tollal riik. Samast aastast hakati meie parimate meeste tulemusi panema rahvusvahelistesse edetabelitesse.
1983. aasta alul kutsuti Eesti jõutõstjad esmakordselt Euroopa meistrivõistlustele, kuhu neid aga siinsete võimude poolt ei lastud. Samal aastal õnnestu Rain Suurkivil esimese Eesti jõutõstjana võistelda väljaspool N. Liidu piire: Tšehhoslovakkia lahtistel meistrivõistlustel jäi ta viiendaks.
Kuni 1980. aastate teisel poolel hakati registreerima N. Liidu rekordeid jõutõstmises, jõudis rekordiomanikeks ka hulk Eesti mehi. Nii oli 1. oktoobril 1987 seisuga meie meeste nimel 17 N. Liidu rekordit 44-st. Kuid 1988. aasta 19.-20. veebruaril Ida-Siberis Tjumenis toimunud N. Liidu I karikavõistlustel nöögiti Eesti võistlejaid sihilikult kohtunike poolt, rikkudes meeste esinemise ja näidates, et rahvaste sõpruse riiki” pole meil asja.
1989. aasta 3.-4. detsembri korraldati Eestis esimesed suured rahvusvahelised võistlused. Need olid Tootmiskoondise Eesti Põlevkivi” auhinnavõistlused Kohtla-Järvel, kus oli 59 osavõtjat; neist 10 Soomest, 7 Poolast, 9 Lätist, 2 Ukrainast ja 4 Venemaalt. Neil võistlustel võistles esmakordselt Eestis esimene naisjõutõstja soomlanna Anna-Liisa Prinkala.
Samal aastal asutati Eestis esimesed raskejõustikuklubid Jaan” Tallinnas, Power” Viljandis ja Jõud” Tartumaal.
1990. aasta 8.-9. septembril osalesid Eesti jõutõstjad esmakordselt Põhjamaade meistrivõistlustel Vaasas. Neil aegadel said meie meeste võistlemine välismail ja välisjõutõstjate võistlusretked Eestisse tavalisteks. Sama aasta 15.-16. detsembril Jõhvis peetud Alutaguse Karu” CUP oli Eesti jõutõsteajaloo suurim võistlus; seal osales 79 atleeti (sh 5 naist) Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Gruusiast, Ukrainast ja Venemaalt. Neil võistlustel esines ka esimene Eesti naisjõutõstja, kohtlajärvelanna Tatjana Tatmjanina.
Eesti Vabariigi taastamine 1991. aastal tõi kaasa ka vajaduse jõutõstmisele uue organisatsiooni loomiseks. Eesti NSV aegadel juhtis jõutõstmist vabariiklik komisjon, mis ametlikult kuulus Eesti Tõstespordi Föderatsiooni alla, faktiliselt oli aga sõltumatu, kuivõrd see sõltumatus N. Liidu tingimustes võimalik oli. 9. jaanuaril 1993 tuli Tallinnas kokku initsiatiivgrupp, mis kuulutas jõutõstekomisjoni tegevuse lõppenuks ja moodustas iseseisva Eesti Jõutõsteliidu ajutise juhatuse, mille esimeheks valiti Jaan Kärner. Sama aasta 13. märtsil Tallinnas kokku tulnud Jõutõsteliidu juhatuse laiendatud koosolek moodustas juba Eesti Jõutõsteliidu alalise juhatuse, mille eesotsas J. Kärner jätkas nüüd presidendina. Peasekretäriks valiti Alar Laev, juhatuse liikmeiks Riina Aasa, Ants Torri, Raimo Kaasik, Ahto Paavo, Rein Rahuoja, Joosep Pupart, Viktor Korobov ja Rein Jõgila. Moodustati ka kohtunikekogu, mille esimeheks sai Ants Rosenbaum ja liikmeiks Tõnu Kaasik ja E. Põld.
13. aprillil 1993 registreeris Spordiamet Eesti Jõutõsteliidu kui juriidilise isiku. Jõutõsteliit otsustas, et Eesti Meistrivõistlustel saavad medaleid vaid EV kodanikud; ka Eesti rekordeid saavad teha vaid EV kodanikud. Uute Eesti rekordite arvestus algas 15. maist 1993. Samal päeval kinnitas Jõutõsteliidu president J. Kärner jõutõstmise järgunormatiivid noortõstjast kuni rahvusvahelise meistrini. Sama aasta 30. oktoobril korraldati Tallinnas Eesti Jõutõsteliidu I meistrivõistlused. Erandkorras korraldati need sügisel; tavaliselt on Eesti meistrivõistluste ajaks varakevad.
1999. aasta jaanuaris valiti jõutõsteliidu uueks presidendiks Arnold Tokko, kes 2001. aasta jaanuaris valiti Eesti jõutõstejuhiks ka teiseks ametiajaks ning jätkab tänagi.
Eestis tegeletakse tänapäeval jõutõstmisega 25 spordiklubis, harjutajaid on umbes 250. Võistlusi korraldatakse aasta jooksul u 30.
Eesti Jõutõsteliidu aupresident on selle ala algatamise entusiast ning pikaaegne juht Mati Õun.

Autor: