Kokkuvõttev jutt India Maailmameistrivõistlustelt

Kulturismi 2003 aasta maailmameistrivõistlused Indias – suur samm edasi Eesti kulturismi arengus.

Kulturismi 2003 aasta amatööride maailmameistrivõistlused olid Eestile edukamad kui kunagi varem. India filmi- ja finantspealinnas Mumbais (Bombay) toimunud võistlustel esindas Eestit kolmeliikmeline delegatsioon, kuhu kuulusid Eesti mitmekordsed meistrid Ott Kiivikas (Tallinn – Reval Sport) ja Marek Kalmus (Tartu – Avancia) ning esindajana Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu asepresident Ergo Metsla.
Lend Tallinnast Mumbaisse läbi Stockholmi ja Frankfurdi kestis seitsmest hommikul kella kaheni öösel. Frankfurt-Mumbai lennule oli kogunenud tavainimese, (s.h. stjuardesside) jaoks hirmuäratav hulk hirmuäratavalt suuri ja hirmuäratavalt palju söövaid ‘jõmme’. Tõsi küll, lennukirahva õnneks, nosisid ‘jõmmid’ toitu oma karbikestest ja topsikestest. Jätame lugeja arvata, mis võis juhtuda peale võistlusi tagasilennul … Lühidalt sai lennukis juba näha Austria, Poola, Hispaania, Ukraina koondise vormi.

Nimetatud vormi näitas meie Indialasest vastuvõtja ka Mumbai lennuväljale kogunenud rahvamassile, lastel viimaste rõõmuks neist peajagu pikemaid eurooplasi jahedas talveöös (+30 kraadi) poseerimist harjutada. Poseerimise sisuks oli väikeste mustade käte eemalehoidmine oma maisest varast ja kallist kvaliteetsest võistlus (lihas) vormist. Samas tuleb mainida ära fakt, et kuna kulturistide näol ei ole tegemist mitte just kõige tagasihoidlikuma rahvaga, siis said kohalikud ka oma peade kohal näha endast paar peajagu pikemate meeste, nii Austria meistri Manfred Petautschingi kui ka meie Marek Kalmuse pea poolemeetrise ümbermõõduga biitsepseid. Selle peale valgustasid loomulikult India ööd peale kahtlaselt kummuli kohaliku kuu ka lugematu hulk nõiaväel välja ilmunud fotoaparaatide välklampe.
Lõpuks õnnestus korraldajatel delegatsioonid tõeliselt muljetavaldavasse paarikümne aasta vanusesse bussi mahutada ning sõit läbi öise ja sõna otseses mõttes magava Mumbai võis alata. Magav Mumbai tähendas magamist kõikjal: alates üksikust magavast, vaid sandaalidesse riie-tatud habemikust kuni perekondadeni välja. Magati kõikjal kus autod just ei sõitnud ning loo-mad peale ei astunud: kõnniteel ja pargipinkidel, bussipeatustes ja kuivanud basseinides. Tek-kis küsimus, et kes siis magavad majades, kui suurem osa linnast veedab ööd tänaval. Kontrast lehkavate prügikuhjadega äärelinna ja võistluste ametliku viietärnihotelli vahel oli rabav.

Hotell Oberoi Mumbai asetseb linna südames ning pakub kõike mida üks luksuslik hotell pakuta saab: mitmekesine hommikusöök, jõusaalid, basseinid, merevaatega avarad toad ning suurepärane ja üliviisakas teenindus.

Meie bussitäie hotellijõudmise ajaks ca kella nelja paiku hommikul kohaliku aja järgi oli hotelli lobis purskaevude vahel hunnikus magavate jõmmide kontsentratsioon veelgi suurem kui lennukis. Delegatsioonide juhid tegelesid registreerimise ja lobitööga, räägiti ja näidati oma riikide võistejaid ning lihtsalt rõõmustati häid sõpru taaskohates. Korraldajate töö majutuse ja registreerimise organiseerimisel sujus õlitatult ning peagi sai pika päeva lõppenuks lugeda.

Kuna järgmine päev oli võistkondade ametlik saabumise päev ning võistlus ise algas kaa-lumistega alles järgmisel päeval ehk reedel, siis kasutasime meie oma vaba neljapäeva Mumbai linnaga tutvumiseks.

Mumbai, teisiõnu tuntud kui Bombei asub India läänerannikul Araabia mere kaldal. Iidne kuid samas modernne Mumbai on India mikrokosmos, siin võib näha ülevaadet kõigest, mis Indiale omane on. Kunagine seitsmest saarest koosnev lämbe troopiline arhipelaag ning India valitse-jate säravaim täht ja hilisem keskajast tuntud sadamalinn on täna 40-50 miljoni elanikuga elust kihisev metropol ning India tähtsaim kommerts- ja finantskeskus. Mumbaid kutsutakse ka Bollywoodiks, sest ta on maailma suurim fimitootja kuna siinsetes lugematutes stuudiotes toodetakse üle 900 filmi aastas. Mumbais on ka hulgaliselt erinevaid ajaloolisi ja kultuurilisi vaatamisväärsusi. Märkimist väärivad Gateway to India, Elephant Caves, Haij Ali Mauseoleum, Gandhi majamuuseum jne.

Rohkem kui 33 soojakraadine talv ja ohtralt prügi kõikjal, kuhu silm ulatus, hämmastas meie reisiseltskonda ääretu vaesus. Igal sammul kohtas erinevas vanuses hindu naisi, imearmsad porgandpaljad lapsed süles, käsi ette sirutatud almust palumas. Eriti lootusrikas sagimine tekkis loomulikult valgete ja tavalisest suuremat sorti turistide ümber… Linn oli huvitav kuid kokkuvõttes hingasime me kergendatult kui tagasi konditsionneeitud hotelli pääsesime.

Paraku oli turism sellega ka lõppenud, järgmine päev, reede, oli võistluste ametlik algus. Peale kohtunike ja esindajate koosolekut algas kaalumine. Nagu kogu võistlus oli ka kaalumine hästi korraldatud, hotelli 800 istekohta mahutavas banketisaalis toimunud nn. esimene vaatus sujus ilma viperusteta ning võistlejate vorm järgmisel päeval toimuvateks eelvõistlusteks ning pool-finaaliks oli enam vähem selge. Eesti mehed Ott Kiivikas ja Marek Kalmus jätsid konku-rentsivõimelise mulje. Eriti silmatorkav oli Oti võistlusvorm, teda peeti kaalumise ajal võist-luste üheks reljeefsemaks sportlaseks. Slovakia koondise peatreener ja omaaegne euroopa meister Petr Uricek ohkas rahulolevalt, et oma mehe teise kategooriasse oli asetanud. Ott võistles kategoorias kuni 90 kilogrammi ja Marek raskekaalus ehk üle 90 kilogrammi kaaluvate meeste hulgas. Kaalumisel oli näha, et meie meestel on vähemalt poolfinaali saamine suhteliselt reaalne eesmärk.

Eelvõistlus ja poolfinaalid toimusid samas saalis järgmisel päeval, kus kõigepealt selgitati välja igas kaalukategoorias 15 sportlast, kes pääsevad poolfinaali. Ning seejärel toimusid poolfi-naalid, kus valiti välja 10 rahvusvahelisest kohtunikust koosneva zhürii poolt finaali ehk 5 parema hulka pääsevad sportlased. Nii Oti kui Mareki kaalukategooriates oli tavapäraselt kõrge tase ja hulgaliselt võistlejaid. Otil tuli võistelda 23 ning Marekil 20 atleedi konkurentsis. Marek üllatuslikult poolfinaalidesse ei pääsenud. Ott seevastu mitte ainult ei pääsenud kindlalt poolfinaali vaid võitles ka visalt finaalikoha eest. Otti võrreldi mitmeid kordi hilisemate finalistide, Euroopa meistrite poolakate Bogdan Szczotka ja Pawel Brzozka, tsehhi Petr Vanis’i, sakslase Thomas Scheu ja Katari sportlase Ali Tabriz’iga. Ott oli finaalile väga lähedal vaid ühe punktiga kaotas ta selle Vanis’ile. Hoolimata sellest võib Eesti kulturism olla saavutatuga rahul: on see ju Eestlase parim koht siiani kulturismi maailmameistrivõistlustelt amatööride hulgas.

Niisiis oli finaalipäeva hommik Otil ja Marekil vaba basseini ja toidu nautimiseks, delegaat Metsla osales Rahvusvahelise Kulturismiföderatsiooni (IFBB) 57-ndal kongressil.

Peale tavapäraste tänukirjade ja teenetemärkide jagamist asus kongress töö juurde. Vastu võeti hulganiselt uuendusi kulturismi ja fitnessi võistluste korraldamise juures. Olulisemateks neist oli naiste kulurismi ja segapaaride ning naiste fitnessi vabakava aja lühendamine, mis on tingitud üha kasvavast võistlejate hulgast. Suurem osa muudatusi puudutasidki naiste fitnessi valdkonda, siinkohal tasuks ära märkida naiste fitnessi kategooriate kinnitamist. Võistlema hakatakse kolmes kategoorias: kuni 158 cm, kuni 164 cm ja üle 164 cm. Naiste fitnessi finaliste saab olema senise kuue asemel viis.
Meeste kulturismi osas kinnitati uus rahvusvaheliste võistluste kord. Nüüdsest ei ole eelvoorudes vaba seisu vaid koheselt toimub kohustuslike pooside esitamine mitte rohkem kui viie võistlejalistes gruppides. Kohustuslike poose saab olema ainult neli: dopeltbiitseps eest, rind küljelt, dopeltbiitseps tagant ning kõht ja jalad.

Kongressil rõhutati endiselt dopingukontrolli olulisust ja puhast sporti. Kongressi lõppedes tutvustas Venemaa delegatsioon Moskvas toimuvaid järgmisi IFBB maailmameistrivõistlusi.
Võistluste finaal toimus Bombei Brabourne kriketistaadionil. Suurejooneline show kanti üle 65 riigi televisionides ning staadionile oli kogunenud muljetavaldav 15 000 pealine vaatajaskond. Võistlused algasid tavapäraselt riikide paraadiga ning sportliku osa vürtsitasid India kuumi-mate meelelahutajate vahepalad.

Finaalis tuli võistlejatel peale kohustuslike pooside esitada ka vabakava. Seda, et kulturism tõepoolest peale kriketit Indias populaarseim spordiala on, näitas rohkearvulise pealtvaa-tajaskonna asjatundlik kaasaelamine kõikidele võistlejatele ning eriti vabakavade ajal.

Esimene kategooria oli kuni 65 kg (Bantamweight), kus eelvõistlustel osales 18 sportlast. Finaalis käis võistlus põhiliselt kahe juba mitmekordse maailmameistri brasiillase Jose Carlos Santose ja egiptlase Anwar El Amawy vahel. Lõpuks lõi Amawy Cantost vaid ühe punktiga. Kolmandaks tuli Malaisia sportlane Sazali Abdulah Samad.

Järgnevas kategoorias, kuni 70 kg (Lightweight), kus eelvõistlustel osales 24 atleeti, pälvis kindla võidu juba kolmandat aastat järjest Slovaki kulturist Igor Kocis. Teine koht kuulus Lõuna Aafriklasele Shameen Adamsile ning kolmandaks jäi bulgaarlane Hristomir Conen. Peale dopingukontrolli Adams diskvalifitseeriti, ning Conen tõusis teiseks ja sakslane Werner Zenk kolmandaks.

Kuni 75 kg (Welterweight) meeste konkurents oli nende maailmameistrivõistluste suurim: kokku osales eelvõistlustel 28 sportlast. Siin läks kindel ja ülekaalukas võit sümpaatsele Sveitsi kulturistile Rene Zimmermannile. Teise ja kolmanda koha teravas konkurentsis tsehhi Milos Pavlu ja hispaanlase Arturo Castaneda vahel jäi lõpuks napi ühepunktise eduga peale Castaneda. Paraku diskvalifitseeriti dopingukontrolli tulemusel kõik medalistid ning maailmameistriks kuulutati hiljem Iraanlane Ibrahim Abbaspour.

Suur oli konkurents ka kuni 80 kg (Light-middleweight) meeste hulgas, kus eelvõistlustel osales 25 kulturisti. Selles kaalukategoorias paraku ei olnud võitjas kahtlust juba kaalumisel: selleks osutus kuuekordne maailmameister, Egiptuse kulturismilegend, El Shahat Mabrouk. Teine koht läks sakslasele Andreas Beckerile ning kolmas slovakile Juraj Vrabelle.
Esimest korda maailmameistrivõistlustel kavas olnud kategooria, kuni 85 kg (Middleweight) oli nõrgim nii osavõtjate arvu kui ka taseme poolest. Eelvõistlustel osales 16 sportlast. Finaal oli itaallaste pidu: esimene koht anti Giampiero Cataldile ning kolmandaks jäi Simone Netatini. Nende vahele suutis ennast poetada Katari sportlane Kamal Adduli Salam. Ka siin paraku tegi dopingukontroll laastavad korrektiivid ning diskvalifitseeris kõik esialgsed medalistid. Maailmameistriks kuulutati slovakk Stefan Havlik.

Kuni 90 kg (Light-heavyweight) kategoorias osales eelvõistlustel 23 sportlast. Napp võit läks 2001 aasta absoluutsele maailmameistrile sakslasele Thomas Scheule Katari kulturisti Ali Tabrizi ees. Kolmandaks jäi poolakas Bogdan Szczotka. Ali Tabriz hiljem diskfalifitseeriti ning Szcotka tõusis teiseks ning kolmas koht läks samuti Poolasse, Pawel Brzozkale.
Üle 90 kg (Heavyweight) kategoorias osales eelvõistlustel 20 atleeti. Nii poolfinaalis kui finaalis käis tihe rebimine Austria hiiglase Manfred Petautschingi ja egiptlase Ahmed Hamedy vahel. Järjekordne võit läks siiski Egiptusesse. Kolmanda koha pälvis tsehh Petr Weinlich. Hiljem Petautsching diskvalifitseeriti ning Weinlich tõusis teiseks.
Meeskondlik võit läks arvatult Egiptusele, teiseks jäi Slovakkia ning kolmandaks Saksamaa.

Absoluutse võitja selgitamiseks kutsuti lavale kõikide kategooriate võitjad: Anwar El Amawy (65 kg, Egiptus), Igor Kocis (70 kg, Slovakkia), Rene Zimmermann (75 kg, Sveits), El Shahat Mabrouk (80 kg, Egiptus), Giampiero Cataldi (85 kg, Itaalia), Thomas Scheu (90 kg, Saksamaa) ja Ahmed Hamedy (üle 90 kg, Egiptus). Amatööride 57-ndate maailmameistri-võistluste absoluutseks võitjaks kuulutati sveitslane Rene Zimmerman. Kuna mees dopingu kasutamise tõttu diskvalifitseeriti, siis läks tegelik absoluutne maailmameistritiitel egiptlasele El Shahad Mabroukile.
Kokkuvõttes võib rahule jääda nii võistluste korraldusega kui Eesti koondise esitusega. Nii Ott Kiivikas kui Marek Kalmus andsid oma parima ning Eesti taastab oma mainet kõrgetasemelise kulturismimaana.

Ergo Metsla, Tallinn 21.12.2003.a.

[url=http://www.amazon.ee/lehed/pilt/mruniverse2003″ target=”_blank]Kiirgalerii siin[/url]

Autor: Ergo Metsla