Miss Fitness Estonia võislejatele kohustuslik!

EUROOPA KULTURISMI JA FITNESS’I FÖDERATSIOON
RAHVUSVAHELINE KURSUS JUHENDAJATELE, TREENERITELE JA KOHTUNIKELE
Budapest, Ungari, Mai 2004

NAISTE KULTURISM, FITNESS ja BODY FITNESS
Andrew Michalak, M.Sc
EBFF kohtunike komitee liige

VEIDI AJALOOST
Naised on alati olnud huvitatud ilusast ja vormitud füüsisest, kuid lihased ja naine on suhteliselt hiljutine kombinatsioon.
Naised alustasid harjutamist jõusaalides 1970. aastatel, peamiselt kogenud meeskulturistide sõbrannade või naistena.
Nad märkasid kiiresti, et nende kehad vastavad jõutreeningule samamoodi nagu nende meespartnerite kehad.
Seega tahtsid naised võistelda ja võrrelda oma saavutusi.

Esimesed maailmameistrivõistlused naistele toimusid 1979. aastal Los Angeleses ja esimene Ms Olümpia krooniti 1980. aastal Philadelphias, Pennsylvania osariigis.
Võttes arvesse eeltoodut, võib öelda, et naiste võistluskulturismil on juba ligikaudu 25 aastat kogemust.

Idee levis kiiresti IFBB rahvuslike föderatsioonide hulgas ja 1980. aastate alguses hakkas üha rohkem riike korraldama oma rahvuslikke meistrivõistlusi naistele. Tänapäeval osalevad 3040 rahvuslikku võistkonda naiste kulturismi ja fitness’i maailmameistrivõistlustel.

NAISTE KULTURISMI peamine eesmärk on alati olnud sama arendada keha
TASAKAALU
SÜMMEETRIAT
LIHASTE KUJU
LIHASTE TIHEDUST
SEPARATSOONI ja RELJEEFI

Tulemused on erinevatel aegadel siiski erinevad olnud. Naiste kulturismi esimeses faasis, esimesed 15 aastat, treenisid naised sarnaselt meestele ja võistlustel hinnati neid sarnaselt meeste hindamisele.
Selle tulemusena on naiskulturistid muutunud iga aastaga raskemaks ja lihaselisemaks. Nende kehakaal ulatus võistlustel 6070 kilogrammini ning võistlustevahelisel perioodil 8090 kilogrammini. Lihaste ja töötluse areng oli nii märgatav, et 1990. aastate tippnaiskulturistid olid nii edasi arenenud, et võrreldes nendega ei tundunud varasemate aastate võistlejad enam tõeliste kulturistidena. See oli liig isegi professionaalsetele naiskulturistidele.
Siinkohal tuleb arvestada, et neil aegadel puudus dopingukontroll ja tipus olevad naiskulturistid said oma lihasmassi arendada kergemini ja kiiremini. Nad võisid saavutada ka väga teravad reljeefsed lihased, mis sarnanesid meeskultristide omadele.
IFBB rakendas dopingukontrolli 1986. aasta meeste kulturismi maailmameistrivõistlustel, millal alustati ka parimate naissoost amatöörkulturistide kontrollimist. Dopingukontrolli ei ole kunagi rakendatud professionaalsetele kulturistidele (välja arvatud diureetikumide test), seega on naiste amatöörkulturistide ja professionaalsete kulturistide areng kumbki oma teed läinud. Üleliigse lihasmassi probleem ei ole kunagi olnud nii drastiline naissoost amatöörkulturistide seas kui naiste professionaalses kulturismis.
1990. aastatel alustati IFBBs laiaulatuslikku arutelu, kuidas muuta trende ja hindamisreegleid, et takistada naiskulturistide võidujooksu lihasmassi kasvatamisel. Ühiskonnale ega naisvõistlejatele ei olnud kulturism sellisena enam vastuvõetav. Teisest küljest väljendas üha rohkem naiskulturiste mõtet, et nad ei taha oma keha üle arendada. Nad eelistasid n.ö pehmemat lähenemist võistlustel. Nad soovisid kasutada jõusaali treeninguid kauni tugeva kehakuju saavutamiseks.
Selle arutelu tulemusena on loodi uus spordiala fitness.

FITNESS koosneb:
KEHA SPORTLIKUST ARENGUST
KEHA SPORTLIKUST VÕIMEKUSEST
Fitness’i võistlustel ei pea sportlasel olema ainult kena ja proportsionaalne keha, vaid ta peab esitama ka vabakava oma tugevuse, osavuse ja paindlikkuse näitamiseks. IFBB aktsepteeris fitness’i ametlikult 1995. aasta rahvusvahelisel kongressil ja esimesed amatööride võistlused peeti 1996. aastal. Fitness alustas edukalt, mis lõpuks viis edasise eraldumiseni.

Hetkel on kahte liiki fitness’it:
GYMNASTIC FITNESS, mis sisaldab vabaseise ja vabakava esitamist 1,5 minuti vältel
BODY FITNESS, mis sisaldab vabaseise.

Maailma ja kontinentaalsetel meistrivõistlustel osalevate võistlejate arv on jäänud samaks. BODY FITNESS on uus spordiala, mille IFBB rakendas 2002. aastal, et anda võimalus paljudele ilusa kehaehitusega naistele, kes harjutavad jõusaalides, kuid kellel puudub võimlemisalane kogemus ja võimekus.
Huvitav on see, et fitness’i arengu esimeses etapis oli üldiseks arvamuseks, et naiskulturism sureb välja. Seda ei ole juhtunud. Naiste amatöörkulturismil on siiani oma entusiastid ja fännid.

MIDA KOHTUNIKUD HINDAVAD?

KEHA PROPORTSIOONID
Üldproportsioonid: horisontaalselt laiad õlad, kitsas vöökoht; vertikaalselt proportsionaalne jalgade ja kehapikkuse suhe. Samuti proportsionaalsed käsivarred, kael, pea ja jalad.
TASAKAAL
Lihasgrupid peavad olema arendatud ühtlaselt. Kõikide kehaosade vahel peab valitsema harmoonia. Ei tohi olla nn nõrku kohti ega arendamata lihaseid.
SÜMMEETRIA
Sümmeetria tähendab, et samad lihased, nagu parem ja vasak biitseps, peavad olema ühesuguse massi ja kujuga.
LIHASMASS
Kui suured, tihked ja massiivsed on lihased? Seda nimetatakse ka lihaste suuruseks. Lihasmassi hindamisel tuleb arvestada ka skeleti struktuuri.
LIHASTE KUJU
Lihase kumerus algsusest lõpuni. See sõltub suurel määral geneetikast, kuid seda saab parandada õige treeninguga.
LIHASTE TIHEDUS
Sarnased mõisted: lihaste küpsus, lihaste mahlakust. See sõltub treeningukogemusest ja sellest, kui palju rasva on lihastesse ladestunud.
SEPARATSIOON
See tähendab eraldusjooni lihasgruppide vahel, nt sügavad vertikaalsed jooned kõikide reielihaste vahel.
RELJEEFNE LIHAS
Reljeefse lihase pinnal on näha mitmeid erinevaid detaile. Nahk peab olema õhuke, naha all ei tohi olla rasva, vett. Lihased peavad olema kõvad.

Naisvõistlejate korral on veel üks tegur:
NAISELIKKUSTuleb pidada meeles, et eesmärgiks on leida parim, ideaalne naiselik füüsis. Lihaseline, kuid siiski naiselik füüsis.

ERINEVUSED NAISVÕISTLEJATE FÜÜSISE HINDAMISEL

NAISTE KULTURISM
Naiste kulturismis on kolm kaaluklassi:
kuni 52 kg
kuni 57 kg
üle 57 kg

Võistlejaid hinnatakse valikvoorus (kui võistlejaid on rohkem kui 15) ja kahes järgmises voorus: poolfinaalis ja finaalis. Võistlejad kannavad kaheosalisi bikiine kõikides voorudes ning peavad olema paljajalu. Bikiinide alumine osa peab katma kaks kolmandikku tuharatest. Prille, käekella ega ehteid ei tohi kanda. Kreeme ja kehaõlisid tohib kasutada.

Võistejad esitavad
POOLFINAALIS:
– neli kohustuslikku poosi viieses grupis, numbrilises järjekorras
– viis kohustuslikku poosi kõrvutamiseks

FINAALIS:
– vabakava (60 sek)
– viis kohustuslikku poosi ühes grupis
– posedown (60 sek)

Arvesse tuleb võtta üldist kehakuju ja harmoonilist klassikalist füüsist.
Peamised on hea kehahoiak, korrektne anatoomiline struktuur, laiad õlad, kõrge rind, sirged jalad ja üldised proportsioonid. Naha hea toonus, ei tohi olla arme ega tätoveeringuid. Lihaste arendamine ei pea olema nii suur nagu meeste füüsises. Naiste lihas reljeef ei pea olema nii terav kui meestel.
Laval olles peavad võistlejad graatsiliselt liikuma.

Vabakavas peavad võistlejad näitama oma füüsist muusika saatel. See peab olema sujuv, koreograafiliselt hea esitus. Kohustuslikele poosidele võivad olla lisatud ka muud poosid. Arvesse tuleb võtta koordinatsiooni ja üldist esinemist.

GYMNASTIC FITNESS
Naiste gymnastic fitness’is on kaks pikkusklassi:
Kuni 164 cm
Üle 164 cm

Võistlejaid hinnatakse valikvoorus (kui on rohkem kui 15 võistlejat) ja kolmes järgmises voorus:

POOLFINAALIS:
1. voor: Kaheosalised bikiinid ja kõrge kontsaga kingad. Pool tuharatest peab olema kaetud. Kõikides voorudes on rangelt keelatud G stringide kandmine. Juuksed võivad olla soengus ja ehteid tohib kanda. Kõigepealt peavad võistlejad esitama 4 veerand pööret kellaosuti suunas viieses grupis, numbrilises järjekorras. Seejärel võivad kohtunikud paluda kõrvutamist.
2. voor: Vabakava (1,5 minut). Riietus omal valikul, teatud ulatuses on lubatud kasutada sädelust (lavale ei tohi jääda mis tahes ainet või õli), kehaõli on keelatud. Võistlejad võivad olla paljajalu või võimlemissussides.

FINAALIS:
3. voor: Kaheosalised bikiinid ja kõrge kontsaga kingad nagu 1. voorus. Esitatakse neli veerand pööret, kellaosuti suunas ühes grupis. Lisaks esitavad võistlejad oma vabakava, kuid seda osa ei hinnata.

Võistlejad esitavad neli veerandpööret 1. ja 3. voorus, samuti kõrvutamises. Kohtunikud peavad meeles pidama, et nad hindavad naiste fitness’it, mitte naiskulturismi, seega ei ole fitness’is vastuvõetavad kulturismile omased lihaselisus, soonelisus ja triibuline lihas(sügav reljeef). Sportlasi tuleb hinnata kui tervikut.
Kohtunikud peavad arvesse võtma võistlejate füüsise üldist muljet, üldist sportlikku välimust ja kandvust, tasakaalu ja enesekindlust. Lisaks tuleb arvesse võta ka sportlaste soenguid ja näoilu. Füüsis peab olema sümmeetriliselt arendatud, tasakaalus lihastega ja hea üldise proportsiooniga. Lihasgrupid peavad olema ümarad ja tugevad, vähese rasvaga. Füüsis ei tohi olla liiga lihaseline ega liiga kõhn.

2. voorus hinnatakse fitness’i vabakava, mitte füüsist. Kohustuslikud poosid peavad olema esitatud kiire tempoga, loovalt ja ainulaadselt. Hindamisel on oluliseks teguriks jällegi üldmulje. Vabakava esitamine peab sisaldama jõuelemente (kätekõverdused, V press jne.), painduvuselemente (spagaadid, sillad jne.) osavuselemente (saltod, hüpped jne). Lisateguriks on esitusviis, mis põhineb võistleja lavaolekus, ¨armis ja karismas. Vabakava peab olema hea koreograafia, esitatud elegantsiga ja sobima kokku muusikaga.

BODY FITNESS
Naiste body fitness’is on kaks pikkusklassi:
kuni 164 cm
üle 164 cm

Body fitness’is on kolm vooru, kuid seal ei ole vabakava, seega on kõik voorud füüsise hindamise voorud. Võistlejad esitavad kõikides voorudes neli veerandpööret päripäeva. Sel korral on igas voorus erinev riietus, mis on oluline tegur hindamisel.

POOLFINAALIS:
1. voor: Kaheosalised bikiinid
Bikiinid peavad olema lihtsad, musta värvi ja ei tohi läikida. Ei tohi olla kaunistusi.
Bikiinid peavad katma ½ äärmisest tuharalihasest.
Selles voorus tuleb kanda kõrge kontsaga kingi. Kandma peab klassikalisi kinnise varbaosa ja kinnise kannaga tikk-kontsaga kingi. Platvormkingade kandmine on rangelt keelatud. Juuksed võivad olla soengus, ehteid ei tohi kanda (v.a. abielusõrmus ja/või väiksed kõrvarõngad). Kõigepealt peavad võistlejad esitama 4 pööret viieses grupis, numbrilises järjekorras. Seejärel võivad kohtunikud paluda kõrvutamist.

2. voor: Üheosaline trikoo
Selles voorus valib võistleja ise trikoo värvi, materjali, tekstuuri. Trikoo peab katma vähemalt pool tuharatest ja kogu esiosa. Tuleb kanda klassikalisi kinnise varbaosa ja kinnise kannaga tikk-kontsaga kingi. Kingade värvi valib võistleja. Platvormkingade kandmine on rangelt keelatud. Juuksed võivad olla soengus ja ehteid tohib kanda. Kõigepealt peavad võistlejad esitama 4 pööret viieses grupis, numbrilises järjekorras. Seejärel võivad kohtunikud paluda kõrvutamist.

FINAALIS:
3. voor: Kaheosalised bikiinid
Bikiinide värvi, materjali, tekstuuri valib võistleja ise. Bikiinid peavad katma vähemalt pool tuharatest ja kogu esiosa. Selles voorus kantakse kõrge kontsaga kingi, mille stiili ja värvi valib võistleja ise. Võistlejad esitavad ainult neli pööret ühe grupina.
Platvormkingade kandmine on rangelt keelatud. Juuksed võivad olla soengus ja ehteid tohib kanda. Kõikides voorudes hindavad kohtunikud kõigepealt füüsise üldist sportlikku välimust.
Hindamisel vaadatakse esmalt füüsise üldmuljet ja arvesse tuleb võtta ka juuste ja näo ilu, lihaskonna üldist sportlikku arendatust, tasakaalus olevat, sümmeetriliselt arendatud füüsist, naha seisundit ja naha toonust ning sportlase enesekindlust, tasakaalu ja graatsilisust esinemisel.
Lihasgrupid peavad olema ümarad ja tugevad, vähese keharasvaga. Füüsises ei tohi olla lihaste separatsiooni ja/ega sooni. Nahk peab olema sile ja terve välimusega, tselluliidivaba. Nägu, juuksed ja make-up peavad täiendama sportlase esitatud täispaketti. Näib, et kõik voorud on võrdsed ja neid võib hinnata ühtemoodi, kuid kohtunikud peavad arvestama, et üldmulje sportlasest võib olla erinev, kui ta kannab trikood ja kõrge kontsaga kingi vastandina bikiinidele ja kõrge kontsaga kingadele. Seetõttu peavad kohtunukud tagama, et seda vooru hinnatakse n.ö värskest vaatenurgast. Sama kehtib ka 3. vooru kohta. Üldmulje võistlejast võib olla erinev, kui ta kannab omal valikul kaheosalisi bikiine.

TREENINGU PÕHITÕED

KULTURISM GYMNASTIC FITNESS BODYFITNESS

Jõusaaltreening Jõusaalitreening Jõusaalitreening
Aeroobika Aeroobika Aeroobika
Dieet Dieet Dieet
Vabakava Osavus”võimlemine Venitust treening Vabakava

Seega on kõikide füüsist arendavate spordialade aluseks: jõusaalitreening, aeroobika ja dieet. Igal alal on oma spetsiifilised osad.
Kulturist peab harjutama 5 kohustuslikku poosi ja vabakava enda valitud muusika saatel. Kohustuslike pooside ja kõige muu harjutamiseks kulub mitu nädalat.
Fitness’is kulub vabakava harjutamiseks mitu kuud.
Ettevalmistus sisaldab:
muusika valikut ja spetsiaalsete heliefektide kompositsiooni
spetsiaalse atraktiivse võistlusriietuse disaini ja valmistamist
jõu- ja painduvuselementide valik, vabakava koreograafiline kavandamine
eraldi elementide ja ka kogu kohustuslike pooside treening.
Body fitness’is ei ole probleemi kohustuslike poosidega, seega on paljudel naistel võimalus sellega tegeleda. jõusaalitreening, kuigi erineva intensiivsuse ja ulatusega, on vajalik kõigil kolmel alal.

Naiskulturistide peamiseks eesmärgiks on arendada lihasmass kõrgtasemeni. Tavaliselt treenitakse 56 päeva nädalas. Mitte rohkem kui 12 kehaosa ühe treeningu ajal.
Ühele kehaosale tehakse 34 harjutust ja ühte harjutust 34 korda.
Kordused jäävad vahemikku 8 kuni 12.
Palju harjutusi tehakse vabakaaluga ning kasutatakse Weideri treeninguprintsiipe. Progresseeruv vastupanu, püramiid, sunnitud kordus jne.

Tavaliselt kasutatakse aasta jooksul treeningutsükleid.
Peamisteks tsükliteks on:
jõutsükkel

lihase ehitamise tsükkel

töötlus tsükkel

Lisaks tehakse aasta jooksul ja võistluseelses tsüklis aeroobikat, suurem osa ajast mitte rohkem kui 3 korda nädalas 3040 minutit.
Aeroobika treeningute koormust suurendatakse 56 tunnini nädalas ning nende aega pikendatakse 60 minutini viimasel võistlusete eelses töötlus tsükklis

Fitness’i ja body fitness’i treeningutel on erinevad eesmärgid. Puudub vajadus arendada lihasmassi üle aktsepteeritavate piiride, välja arvatud olukorras, kus mõni kehaosa on nõrgem ja võistleja soovib seda arendada oma füüsise parema sümmeetria ja harmoonia saavutamiseks. Üldiselt on aga fitness’i tüdrukute peamiseks eesmärgiks püsida terve aasta jooksul sale, tugevate lihastega ja väiksemate kehakaalu kõikumistega.

Enamik fitness’i võistlejatest kasutavad ainult kahte tsüklit:
lihas toonus tsükkel
võistluseelne töötlus tsükkel
Fitness’is on veel kolm eesmärki: tüdrukutel peab olema jõudu ja energiat esitada vabakava väga dünaamiliselt 1,5 minuti jooksul.
See probleem puudub body fitness’is.
Siia on kaasatud mitte ainult treeningumeetod vaid ka dieet, kus suurema energiavajaduse katteks tarbitakse rohkem süsivesikuid.
Fitness’i võistlejad treenivad jõusaalis tavaliselt neli päeva nädalas, kasutades lihtsat treeningsüsteemi: kaks päeva treeninguid kaks päeva vaba kaks päeva treeninguid. Mõnikord kasutatakse süsteemi: 3 päeva treeningut üks päev vaba üks päev treeninguid. Tehakse 45 harjutust kehaosale ja ühte harjutust 34 korda. Harjutuste kordamise arv on 1215 kordust ja koormused moodustavad 70% kulturistide poolt kasutatavatest jõusaalitreeningu koormustest. Treenitakse kiiremini ja dünaamilisemalt kui kulturistid ning harjutamiskordade vaheline aeg on lühem. Aeroobikas treenitakse terve aasta jooksul 56 korda nädalas 60 minutit päevas ning suurendatakse seda kahe korrani päevas ja 7 päevani nädalas võistluste eelses töötlus tsüklis.

Autor: EBFF