Mr.O – kaheksas maailmaime!
Esimest korda alates sellest, kui Ronnie Coleman Sandow’i 1998.aastal võitis, on talle järgi jõutud. Rivaaliks oli Jay Cutler ning mil iganes need kaks meest üks ühe vastu oma selgasid poseerisid, oli selge, kui kaugele Cutler oma arengus jõudnud oli. Saavutuses, mida arvati mitte kunagi juhtuvat, oli Coleman oma ebardliku massi ja rabava detailsusega õlgades, kesk-seljas ja trapetsites kaugel kindlast võidukohast selle poosi puhul.
Kuid lõpuks ei olnud isegi see piisav, et lõpetada Colemani valitsemine, kes oli võitnud kaheksa korda järjest, järgnedes sellega siis Lee Haney’ rekordile.
Kokkuvõtteks võib öelda, et see Olümpia sisaldas enamatki kui ainult traumasid, draamat ja vaidlusi. Õhtushow avasegmendist alates, kui jõutõstja Gene Rychalik lavale astus, et iseenda jõusurumise rekord 456,75. kiloga purustada, kuid siiski oma ettevõtmisele alla vanduma pidi, oli kogu õhtu pöörane. Esikümnest olid välja jäänud kitsapihalised David Henry ja Kris Dim, show kõige mitte märgatuim kulturist Darrem Charles saavutas üheksanda koha (sama hästi oleks võinud ta olla kolmanda koha vääriline) ja esikuuikus domineerisid taas kord massimonstrumid võimas Dennis James kuuendal, massiivne Gunter Schlierkamp neljandal, ja loomulikult Coleman ja Cutler esimesel kahel kohal. (Viiendale kohale oli veel surutud väga õnnelik Victor Martinez ning Gustavo Badell oli teist aastat järjest kolmandal kohal saavutus, mille üle ta peaks tõeliselt uhke olema.)
Sündmuste jätkuna peeti maha kõige teisem voor üldse, hinnatud endiste Mr. Olümpiate (Larry Scott, Sergio Oliva, Frank Zane, Samir Bannout ja Dorian Yates) poolt. Paar tehnilist raskust rikkusid siiski seda vooru, kuid lõpuks tuli võitjaks Gustavo Badell, saades 25,000 dollari võrra rikkamaks oma ponnistuste eest. Huvitaval kombel kaotas Coleman vooru vältel (mis ei osalenud üldises arvestuses) nii Cutlerile kui ka Badellile paar poosi, kaasa arvatud triitseps küljelt, mis oli ka otsustav tema ja Badelli vahel.
Teised märkimisväärsed tulemused sellel suurimal kulturismishowl, mis tähistas oma 40. aastapäeva: Jordaania Mustafa Mohammad murdis esikümnesse, Branch Warren hoidis oma rolli ta võitis eelneval kuul kaks professionaalide showd tulles kaheksandaks ja Melvin Anthony tuli seitsmendale kohale. California kuberner Arnold Schwarzenegger astus samuti lavale, koos Joe Weideriga, keda autasustati kestva ovatsiooniga pärast seda, kui nad kaks olid rahvamassidele rääkinud.
Kuid, kui see show lõppes samamoodi kui eelmised seitse Coleman oli jalust rabatud, kui tehti teatavaks teine koht, rabatud oma triumfist oli sündmuste ahel selles kõike muud kui tavaline. See oli Mr. Olümpia, millest tulgu, mis tuleb räägitakse kulturismiringides veel kaua.
2005 MR. OLYMPIA TULEMUSED
1 Ronnie Coleman
2 Jay Cutler
3 Gustavo Badell
4 Gunther Schlierkamp
5 Victor Martinez
6 Dennis James
7 Melvin Anthony
8 Branch Warren
9 Darrem Charles
10 Mustafa Mohammad
11 Johnnie Jackson
12 George Farah
13 Chris Cormier
14 David Henry
15 Markus Ruhl
*Esikuuik kvalifitseerub aasta 2006 Mr. Olympiale
Ei jõudnud top 15
Kris Dim
Alexander Fedorov
Craig Richardson
Ronny Rockell
Mike Sheridan
Quincy Taylor
Autor: Flexonline.com