Muljeid veteranide Euroopa meistrivõistlustelt 2011 Madriidist

24.-27.juuni toimusid Hispaanias Madriidis Juunioride ja veteranide Euroopa Meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis. Kokku oli võistlejaid 24-st riigist.

Eestist osalesid veteranide bodyfitnessi kategoorias Merike Sula ja Esta Pilt.
Kui enamus kategooriaid ei olnud eriti osavõturohked ja osales vaid 6-7 võistlejat, siis veteranide bodyfitness oli kõige osavõturohkem 15-ne võistlejaga. Meeste fitnessis 2 võistlejaga jäetigi medalid välja andmata.

Meie võistlejate lend Hispaniasse kulges viperusteta, vahemaandumisega Münchenis. Lufthansa pakkus väga mugavat söökide-jookidega lennuteenust ja Müncheni lennujaam jäi meelde puhtuse ning korra poolest. Olid olemas ka tasuta kohvipunktid lennu ootamise ajaks.

Võistlus toimus Madriidi äärelinnas Alcala de Henaresis. Kogu võistlejate ja korraldajate punt elas ühes hotellis ja söögilauas oli ikka võimas vaatepilt, mis kogused toitu ära söödi sellise kuklturistide kamba poolt. Hotell oli hubane aga toduvalik kõik päevad ja kõik söögikorrad praktiliselt sama, vaid banketiks toodi koogid lisaks. Hotelli kõrval asus suur kaubanduskeskus, mille külastajatel olid küll imestunud näod peas nii suurt hulka lihastes ja kohati grimmitud inimesi kohates.

Võistlused ise olid väga tagasihoidlikud ja ilma pealtvaatajateta. Publikuks olid vaid teised võistlejad ja riikide esindajad. Selles suhtes oleks tegemist olnud nagu külavõistlusega. Küll ei saanud seda võistlejate taseme kohta öelda. Korralik lihasmass ja vorm enamusel nii juunioride kui veteranide klassis võistlejatel.

Võistluste koralduse juures kalduti päris kõvasti ajakavast kõrvale. Veteranide bodyfitnessi esimene voor lükkus üldse päeva võrra edasi. 44-kraadises kuumuses vee joomise ja mitmepäevase logelemisega vorm kindlasti kannatas.

Meie võistlejate esinemine läks kehvasti, kuigi Merike Sula 10-nes koht sellises tugevas konkurentsis on kindlasti tubli saavutus. Enda hinnangul jäid meie võistlejad alla just lihasmassi osas ja kindlasti mängis rolli ka vähene lavaline kogemus ja rahvusvaheline tundmatus.

Küll hindavad võistlejad Hispaaniaskäiku hea kogemuse saamise osas väga väärtuslikuks. Nähti selgelt ära oma vajakajäämised, et nendega edasi tööd teha. Mõtlemisainet edaspidiseks jagub küllaga. Palju asju teeks järgmisel korral kindlasti teisiti – kasvõi sellise pisisaja, et ei läheks registreerumisele esimesena, mis andis kõige väiksemad numbrid ja kõige äärmisema koha laval.

Vormi osas võiks välja minna veteranide hulgas kindlasti veel kuivema vormiga, kuigi mõnel võistlusel oleks see bodyfitnessis miinuseks. Lihasmassi võiks kah julgelt kasvatada kui ta vaid kasvaks.

Kokkuvõttes laabus reis kenasti, kuigi tagasisõidul osutus kõige raskemaks lõiguks Tallinn-Tartu. Kuna napilt viimasest bussist mahajäänuna natuke koondise dressis kohvritega tee ääres hääletamist tulemust ei andnud, siis ei jäänud muud üle kui koos kodututega lennujaama pingil keha kinnitada ja tukkudes Tartust vastutulijaid oodata.

Autor: Esta Pilt