Noorte-ja juunioride jõutõstmise MM
Noorte-ja juunioride jõutõstmise maailmameistrivõistlustest La Gardes.
Kooliaasta alguses, täpsemalt 01. septembri varahommikul alustasid Saaremaa SK JõuMees seitse noort jõutõstjat 3000 km pikkust teekonda La Gardesse noorte ja juunioride maailmameistrivõistlustele jõutõstmises. Trantspordivahendiks oli 20 kohaline väikebuss firmast „Tõnu Reisid. Esimene peatus Pärnus,kus saarlastega liitusid sPORTKUNDA kolm noort jõutõstjat. Reisijaid üles lugedes, bussijuhid kaasa arvatud , saadi tulemuseks tubli seitseteist inimest. Kuid, kohe selgus üks reisi tõsisemaid probleeme. Võistlejad ja abimehed olid kaasa võtnud niipalju varustust, et seda polnud lihtsalt kuhugi panna.Lappisime siis kotid, kohvrid vahekäiku ja hakkasime Läti piiripunkti poole sõitma, hinges kahtlus, kas leiame rendi järelkäru, kuhu varustus paigutada.Häädemeeste bensiinijaamast mööda sõites märkas bussist keegi teravsilm beensiinijaamas järelkäru. Sõitsime tagasi ja 20 minuti pärast oli meie probleem lahendatud. Esimese päeva õhtuks jõudsime Varssavisse, kus meil olid Annopoli hotellis kohad kinni pandud.Öö veetsime hotellis ja hommikul vara hakkasime edasi sõitma. Poolas ei tohi bussid kiiremini kui 70 km/h sõita ja seetõttu oli edasijõudmine väga vaevaline.Lõpuks ometi jõudsime teise päeva õhtuks Saksamaa piirile. Tollikontrollis selgus,et üks väga tähtis paber, käibemaksu leping Saksa riigiga,peab olema igal Saksamaalt läbisõitval bussil. Tõnu, oli kaasa võtnud oma teise bussi käibemaksulepingu, mistõttu arutati ja seletati pikalt, kuid lõpuks lubati meid edasi sõita. Asi nimelt selles, et Saksamaa teedel sõidetud kilomeetritelt saadud kasumi pealt peab bussifirma Saksa riigile käibemaksu maksma. Saksamaa üliheadel kiirteedel kilomeetrid lausa lendasid rataste all ja mõne tunniga olime Prantsusmaa piiri läheduses.Oli vaja puhkusele mõelda. Magasime seekord bussis.Kohustuslik 9 tunnine peatus tehtus, alustasime sõitu Prantsusmaa poole . Touloni jõudsime kella 11 ajal õhtul.Veidike kohalike käest hotelli asukoha uurimist ja juba võisime magama minna, et hommikul alustada oma esimest võistluspäeva La Gardes.Hommikul magasime kella 11- ni. Siis tutvusime linnaga ja kella kahest sõitsime La Gardesse.
Kuna poisid just eelmisel aastal olid käinud Sofias jõutõstmise maailmameistrivõistlustel,siis midagi üllatavat neid võistluspaigas ees ei oodanud,natukene uurimist ja peagi olid vajalikud ruumid teada.Varustuse kontroll, võistlejate kaalumine, eelsoojendusruumid, [url=main.php?main=treener_list&TrainerFilter=j%F5usaal&top=top.yellow&bot=bot.yellow]treeningruumid[/url], dopingukontroll,infopunkt,toitlustamine, need on need vajalikud kohad, mida vaja teada.Võistlused olid korraldatud suurejooneliselt , soojendusruumiks oli suuremõõtmeline spordisaal, kuhu oli ülesseseatud kaks suurt tablood.Ühel tablool oli võistleva kaalu jooksev protokoll ja teiselt ekraanilt sai näha võistleja katset.Samad suured ekraanid olid väljas ka pealtvaatajate saalis. Soojenduskohti oli palju, tunglema soojenduse pärast ei pidanud, kõik mahtusil lahedalt ära.Võistluskatsele mineku eelruumis olid üleval kaks suure ekraaniga televiisorit, kust sai näha katsel oleva sportlase sooritust ja teiselt katsele kutsutavate sportlaste nimekirja.Väga mugav oli võistelda ja abimeestel oma tööd teha. Kohe peab muidugi ütlema et,sPORTKUNDA [url=main.php?main=treener_list&TrainerFilter=j%F5usaal&top=top.yellow&bot=bot.yellow]treener[/url], Kaido Vahesalu tegi põlvesidumist ja sportlase ettevalmistust katseks väga professionaalsel. Kükis poistel isiklikud rekordid muutkui tulid, olenemata sellest, et seljataha oli jäänud 3000km pikune sõit. Poisid on väga tänulikud Kaidole. Probleemid tekkisid meil hoopis lamades surumise juures,kus selgus, et „triitsepsisurumist kohtunikud enam näha ei taha. Olime suures segaduses ja enne kui asjale pihta saime jõudsid neli võistlejat nulli saada.
Kuid vea jõudsime mingil moel likvideerida, kui võistlema asus meie kõige suurem lootus I-le kohale kuni 100 kg noormeeste seas tulnud Rait Sagor. Lahendus lamades surumise puhul oli lihtne, suurem särk selga ja 30kg algraskust vähemaks. Rait alustas 170kg ning lõpptulemuseks jäi 185kg. Kükkis Rait 275kg ja tõmbas 285kg. Kõikidel aladel jäi veel tugevalt varu. Oligi sündinud see tõsiasi, et esimene Eesti noorsportlane võitis maailmameistritiitli ja seda ülekaalukalt. Muidugi, mis kõige tähtsam ja olulisem, Rait saab veel ühe aasta võistelda samas vanuseklassis.Ülejäänud võistlejad jäid nüüd küll tähelepanuta, aga maailmameistritiitel kaalub siiski kõik üle.
Tagasisõit läks, nagu alati kiiremini ja ilma mingite probleemideta.
Autor: toimetus