Nende küpsiste valmistamine on nii lihtne, et neid võib teha igaüks. Ahjust võttes on küpsis pealt kergelt krõbe ja seest mõnusalt pehme.

Sirvisin uue kooliaasta hakul Peeter Lastingu 1986. aastal ilmunud raamatut „Spordisõbra tarkvara“, kust leidsin vene akadeemiku, terviseteoreetiku ja –praktiku Nikolai Amossovi mõtteid tervise kohta. Need on omakorda esmakordselavaldatud Amossovi enda 1985. aastal ilmunud raamatus „Mõtisklusi tervisest“. Leian, et on päris huvitav ja kohane välja tuua need „Mõtisklusi tervisest“ raamatus ilmunud mõtteterad (tervisest), mis on äärmiselt kehtivad ka täna.

Tasub lugeda. Väärarusaamad seoses jõutreeningutega – vol.2

Kõrge valgusisaldusega šokolaadine magustoit. Seda võib süüa ilma igasuguste süümepiinadeta.

Kui sa oled jõutreeningutega “sina peal” ja saalis juba aastaid rühkinud, siis olen enam kui kindel, et tagasi vaadates jõuad järeldusele, et vigu tehtud teekonnal on üksjagu. Selles ei ole mitte midagi halba ja see käib asja juurde.Muidugi oleks ju mõnus, kui meil oleks olemas vastused ja lihtne meetod, kuidas jõuda oma soovitud eesmärkide täitumiseni võimalikult lühikese ajaga. Reaalsus ja paratamatus on aga see, et peame veetma kangi all lugematuid tunde, et saada aru mis on just meie ”raamile” ja kehale parim.

Tõsiselt maitsev ja toitev vahepala. Sobib suurepärast toidukorra asendamiseks või tarbimiseks peale raskeid treeninguid.

Jätkan mingis mõttes kolmapäeval fitness.ee-s alustatud mõttearendust. Jääb tõepoolest silma/kõrva, kuidas fitnessi (valdkonnana) inimeste teadlikult korraldatud toitumisesse ja liikumisesse oma elus suhtutakse päris sageli iseghalvustavalt. See on minu arvates kuidagi veider, isegi vastuoluline. Miks?

Usun, et pealkirjaga sain teie tähelepanu. Teema millest tahan kirjutada leidis aktiivset kajastust juba mõnda aega tagasi ja on tänaseks päevaks jõudnud mõnevõrra vaibuda. Kui asi veel nii öelda aktuaalne ja suure kella küljes oliproovisin tegelikult olukorda mitte süveneda. Ei olnud tahtmist asja torkida, ennast närvi ajada ega antud teemal sõna võtta. Nüüd kui asi on rahunenud, siis ütlen ikkagi sõna sekka, sest tahes tahtmata ei jäta kogu see teema mind külmaks ja leian, et võin/pean oma arvamuse välja ütlema.