Olen ennast tihti tabanud mõtisklemast inimolendi olemuse üle. See tegelane on keeruline ja vastuoluline, kelle lahtimõtestamisega on erinevad teadused juba aastatuhandeid tegelenud. Mõistetamatut, keerukust ja vastuolulisust on selleliigis meeletult palju, kas pole?
Ilmselt on jõutreeninguga kokkupuutuvate inimeste hulgas vähe neid, kes ei oleks tänaseks päevaks kuulnud, mis on CrossFit. Tegemist kombineeritud võistlus-treeningformaadiga, mis kätkeb endas kõikide kehaliste võimete mitmekülgsarendamise vajadust.
Kellele ei meeldiks banaan? See valguga rikastatud magustoit valmib ilma erilise vaevata ja väga kiiresti. Sobib suurepäraselt enne treeninguid kiireks energiaks või peale treeninguid taastumiseks.
Nagu pealkirjast võib aimu saada, siis räägin ellujäämisest. Ellujäämisest võistlusettevalmistuse viimases lõpus. Räägin teemadest, mida olen oma artiklites juba puudutanud, aga pisut teises võtmes. Mõnel teemal olen peatunud pikemaltmõnel lühemalt. Hetkel proovin selle kõik ühte kohta kokku panna ja pisut põhjalikumalt antud teemale keskenduda.
21. märtsil allkirjastasid viis mõjukat Eesti spordi- ja terviseliikumisega seotud organisatsiooni hea tahte avalduse Teeme Ära rahvusvahelise Maailmakoristuspäeva toetuseks. Maailmakoristuspäev toimub 15. septembril 2018.
Progressioon, mis seisab jõutreeningu kontseptsioonist lähtuvalt selle keerulise võõrsõna taga? Kui ma 2005. aastal alustasin fitness.ee-s treeningualaste artiklite kirjutamist/tõlkimist tuli paljudele ingliskeelsetele treeningugseonduvatele terminitele anda eestikeelne tähendus. Arvan, et ei eksi rängalt, kui väidan, et olen treeningualase termini „progressioon“ maaletooja (kulturismitreeningu kirjeldamise kontekstis) või taaselustaja, selle mõiste (uuemas eestikeelses treeningualases terminoloogias) üks detailsem avaja. Vähemasti ei kohanud ma ise kahetuhandete aastate alguses eestikeelses kirjanduses seda terminit. Aga ingliskeelsetes tekstides muud ei olnudki kui „importance of progression“, „the essence of progression“, „linear progression“ või „undulated progression“.
Jälle hakkab kätte jõudma see aeg. Ma mõtlen võistlushooaega ja see omakorda annab võimaluse veidi antud teemadel arutleda. Kirjutan sellest, miks ei ole mõtekas teatud asjaolude pärast lavalaudadele minna . Tänase kirjutise mõte ei olkedagi lavalt eemale peletada vaid pigem säästa inimesi oma aja raiskamisest. Igaüks võib maksta ära vajalikud tasud ja lavale ronida. Seda võib võrrelda pisut laste saamisega. See, et kõik võivad lapsi saada ei tähenda seda, et seda ilmtingimata tegema peab. See on ainult üks näide ja pikemat sissejuhatust tegema ei hakka.
Eesti vanim tegutsev võitlusspordisari, mis pidi algselt oma juubeliürituse korraldama Riias teeb selle siiski fännide rõõmuks Eestis kodupubliku eest.
Kui palju ja millise ajaga seda lihasmassi on siis võimalik kasvatada? Järgnevalt käsitletav teema on pühendunud jõutreeningu huvilise jaoks kindlasti huvitav, kuid vajab ka selgitamist/analüüsimist. Põhjus, miks ma pealkirjas esitatuväite jutumärkidesse panin ongi asjaolu, et naturaalse harjutaja korral see väide lihtsalt ei kehti. Paraku, sarnaseid lubadusi võib kohata. Lubatakse märkimisväärses mahus lihasmassi ja seda vaid nädalatega. See on ebatäpne, võimatu ja kõrvale isegi ärritav kuulata, sest inimese füsioloogiat tundes ei ole see lihtsalt võimalik.
